Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hagiavaldus Exxx Sxxxxxxx esitas 08.09.2008 kohtule hagiavalduse Kxxx Nxxxxx vastu kahju 15 660 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt külvas hageja 2005.a. kevadel kostja põllumaale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx teravilja. Vastavalt kokkuleppele oli viljaseeme hageja oma, teraviljasaagi pidid hageja ja kostja jagama pooleks. 2005.a. sügisel teraviljakoristuse ajal teatas K.Nxxxxx hagejale keeldumisest vilja anda. Hageja seemnega külvatud põldudel oli teraviljasaak 15 tonni, sellest pidi hageja vastavalt kokkuleppele saama 7,5 tonni teravilja. Hageja sai reaalselt kätte 2 tonni kaera, saamata jäi 5,5 tonni teravilja (1,2 tonni kaera ja 4,3 tonni otra). Hageja leiab, et talle on tekitatud varaline kahju. Võttes aluseks kaera ja odra turuhinna, on hageja kahju saamata jäänud kaera eest 2760 krooni ja 12900 krooni saamata jäänud odra eest, kokku 15660 krooni. Hageja leiab, et kostja on tekitanud temale õigusvastaselt kahju ja nõuab tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043 ja § 1045 lg.1 p.5 alusel. Hageja soovib oma nõude tõendamiseks kasutada Lõuna Politseiprefektuuris kogutud materjali. Tõenditena on hagiavalduse juurde esitatud Lõuna Politseiprefektuuri teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (tl.6), kaebuse rahuldamata jätmise määrus (tl.7-8), hageja kiri kostjale nõudega maksta hageja osa rahas (tl.5). Hageja tasus hagilt riigilõivu 1250 krooni (tl.4). Kostja vastuväited Kostja vaidles hageja nõudele vastu (tl.16-17). Kostja väitel ei ole tema ja hageja vahel mingit lepingut viljasaagi jagamise kohta. E:Savimägi on 04.septembril 2005 kostja põllult koristatud viljast 1800 kg endale viinud ja 07.septembril 2005 sai Sxxxxxxx kostja põlult koristatud viljast veel 700 kg endale. Kokku sai hageja 2005.aastal kostja põldudelt koristatud viljast endale 2500 kg vilja. 2004.aasta sügisel kostja põldudelt koristatud viljast sai hageja endale 2000 kg vilja. Kostja arvates kiusab hageja kostjat ja kostja lähedasi ja hagi on alusetu. Kostja on esitanud kohtule hageja poolt 22.12.2006.a. dateeritud kirja originaaleksemplari, mille kohta hagiavalduses on väidetud, et kostja pole sellele vastanud (tl.18). Kostja esitab kohtule oma vastuse hageja kirjale, vastuse on hageja 19..01.2007 kätte saanud (tl.19-20). Kohtuistungil 19.01.2009.a. muutis hageja nõude alust (tl.36), soovides esitada nõude alusetu rikastumise alusel. 13.08.2009 esitas hageja hagiavalduse täienduse asja väärtuse hüvitamiseks hagi hinnaga 15660 krooni (tl.43-44). Hageja muudab hagi alust, esitades asjaolu, et 2005.a. sügisel külvas ta kostja põllumaale 6 ha teravilja oma seemnega, haris põllu (kündis, külvas, koristas saagi). 2005.a sügisel keeldus K.Nxxxxx hagejale vilja andmast. Hageja sai reaalselt kätte 2 tonni kaera, saamata jäi 13 tonni teravilja: 4500 kg kaera ja 8500 kg otra. Hageja arvates on kostja omandanud hageja teravilja hageja nõusolekuta ja alusetult. VÕS § 1037 lg.1 alusel nõuab hageja kostjalt omastatud teravilja väärtuse hüvitamist summas 35850 krooni. Hageja soovib oma nõuet tõendada lisaks varem nimetatud tõenditele ETV saate „Pealtnägija“ salvestusega. Kostja ei tunnistanud nõuet ka uues summas ega uuel alusel (tl.47-49). Kostja arvates ei ole hageja oma nõuet tõendanud. Pooled elasid koos ja abistasid üksteist majapidamises: hageja abistas kostjat põllutöödes kostja kinnistul ja kostja käis hagejal abis Võrus hageja kinnistul. 2005.aastal aitas hageja kostjal külvata maha kostjale kuulunud vilja. Kokkulepet viljasaagi jagamise kohta ei olnud. Hageja hakkas omavoliliselt omastama kostjale kuuluvat vilja:

05.09.2005 viis kuivatist ära osa viljakoormast, 06.09.2005 kuivatist toodud viljakoorma plaanis omastada ja sellest sai kostja teada hagejalt endalt. Kostja laadis viljakotid hageja traktorikärult maha (kuna juba esimese koormaga oli hageja oma viljaseemne tagasi saanud). 07.09.2005 laadis hageja oma traktorile 700 kg kostja vilja, mis oli kuivatisse jäänud ja viis endale. Kostja arvates on hageja tekitanud ebaseadusliku vilja omastamisega kahju kostjale. Kohtuistungil 16.11.2009 (tl.59-62) jäi hageja nõude juurde hüvitada talle 35 850 krooni ehk saamata jäänud 13 tonni vilja turuhind. Hageja nõustub, et neil oli kostjaga teineteise abistamisest jutt. Kostja vaidles nõudele vastu. 11,4 tonni oli kogu saak, seemne sai hageja tagasi. Sxxxxxxx külvas ja koristas aastal 2005, kuid koristamist kostja ei palunud teha, hageja ise tahtis oma kombaini katsetada. Teenustasu või vilja saamisest juttu ei olnud. Teenustasust võiks rääkida mujalt majapidamisest tulnu puhul. Tunnistajad Axxxxx Rxxxxxx ja Ixxxx Kxxxxxandsid ütlusi. Kohtuistungil 14.12.2009 (tl.76-81) andsid pooled vande all ütlusi. Hageja andis ütlusi muu hulgas selle kohta, et ta külvas 2005.a. kevadel kostja põldudele vilja eelnevalt nõusolekut küsimata, et mis sest ikka tühjaks jätta. Kostja vastu ei vaielnud. Kostja andis ütlusi, et hagejaga mingeid kokkuleppeid ei olnud vilja koristamise ega kellele vili - saab kohta. Hageja ei arutanud kunagi eelnevalt midagi, läks ja tegi. Kohtuistungil 25.01.2010 (tl.95-99) kuulas kohus ära tunnistajad Rxxx Jxxxxja Vxxxx Kxxxxxx. Kohus menetleb asja uuesti alates jaanuarist 2001 (tl.156). Kostja jäi kõigi oma varem esitatud väidete ja tõendite juurde (tl.160-161), esitades täiendavaid tõendeid selle kohta, misliiki teravilja kui suurel põllul hageja aastatel 2004-2005 kasvatas (tl.162-187). Hageja jäi oma varasemate nõuete juurde (tl.190-194). Kostja esitas täiendavalt tõendeid tema poolt tehtud kulutuste kohta küttele, õlile ja põllumajandusmasinate tarvikutele (tl.220232). 12.04.2011 esitas hageja täiendava nõude, suurendades hagi 35 850 kroonile (tl.200-202). Sama kordas hageja 26.04.2011(tl.209-210). Kirjaga 12.04.2011 (tl.203) määras kohus pooltele tähtaja oma väidete ja tõendite lõplikuks esitamiseks. 05.augustil ja kohtuistungil 10.08.2011 jäi hageja nõude juurde hüvitada tegelikud kulud ja mõistlik tasu kokku summas 34600 krooni. Hageja teatas, et loobub nõudest 1250 krooni ulatuses. Haginõude suurendamisel (tl.210) märkis hageja, et ta käsitab kulutuste hüvitusena ja tasuna asjaajamise eest 2291.23 eurot, s.o. Kxxx Nxxxxxx valdusse jäänud teravilja maksumus. Kulude ja mõistliku tasu arvestuses (dateeritud 05.08.2011) on hageja kulud ja mõistlik tasu märgitud 34 600 krooni (ja loobub 1240 krooni nõudest). Kohtu lahenduskäik Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungid. Otsusega 15.02.2010 jättis maakohus hagi rahuldamata. Exxx Sxxxxxxx apellatsioonkaebuse alusel menetles asja Tartu Ringkonnakohus ja kohtuotsusega 01.11.2010 kohus tühistas Tartu Maakohtu 15.02.2010 otsuse ja saatis Exxx Sxxxxxxx hagi Kxxx Nxxxxx vastu kulutuste hüvitamiseks esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Tartu Ringkonnakohus leidis, et pooltevaheline suhe on kvalifitseeritav käsundita asjaajamisena. Hageja tegutses vilja külvamisel ja saagi koristusel omamata

vastavat lepingut kostjaga ning tema tegevus on vaadeldav käsundita asjaajamisena, mis vastab kostja kui soodustatud isiku huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg.1 p.2 järgi. Kohus kontrollis täiendava riigilõivu tasumist hageja poolt ja selgitas hagejale, et suurendatud haginõudelt täiendava riigilõivu mittetasumisel menetleb kohus hagi selles ulatuses, millelt on tasutud riigilõiv (ehk esialgses ulatuses 15660 krooni). 22.08.2011 teatas hageja täiendava riigilõivu 255.64 eurot tasumisest 18.08.2011..

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pooltevahelise suhte raames abistasid pooled üksteist vastastikku oma majapidamistes. Sellise suhte raames, tehes töid ja kulutusi teise poole majapidamises vastavalt põllumajandustööde vajadusele, eeldati teise poole nõusolekut nende tööde ja kulutuste tegemiseks, mistõttu puudus kokkulepe iga konkreetse töö või kulutuse tegemiseks. Isik, kelle majapidamises töid tehti, oli soodustatu, tööde (kulutuste) tegija oli käsundita asjaajaja. Tartu Ringkonnakohus kvalifitseeris poolte suhte käsundita asjaajamisena VÕS § 1018 lg.1 p.2 järgi, mille raames kulutuste hüvitamine ja tasu maksmine toimub VÕS § 1023 lg.1, lg.3 kohaselt. TsMS § 658 lg.2 sätestab: ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Ringkonnakohus andis p.-s 10 juhise, et hagejale tuleb anda võimalus nõuda asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist (tema poolt külvatud ja talle kuulunud seemne maksumus, kütuse maksumus jms) ning tasu maksmist (kui tõendab oma kavatsuse seda nõuda asjaajamisele asudes). Seetõttu ei ole kohtul võimalik kõrvale kalduda ringkonnakohtu poolt kohaldatud õigusnormist ja juhistest ja asi tuleb lahendada käsundita asjaajamise instituuti reguleerivate sätete alusel. Sellisest nõudest tulenevalt puudub kohtul vajadus käsitleda võimalikke variante kohaldatava õigusnormi valikul ja õigussuhte kvalifitseerimisel ja kohus võtab pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimisel aluseks Tartu Ringkonnakohtu poolt kindlakstehtu, et pooltevaheline õigussuhe on kvalifitseeritav käsundita asjaajamisena ja sellest suhtest tuleneva vaidluse lahendamisel tuleb tugineda VÕS § 1018 lg.1, § 1023 lg.1, lg.3. Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: 1)hageja külvas 2005.a. kevadel kostja põldudele kaera ja otra ja 2005.a. sügisel koristas võrsunud saaki. 2)2005.a. viljasaagist sai hageja endale 2500 kg kaera. Kuna hageja nõuab kostja maadele külvatud ja sügisel koristatud teraviljasaagi maksumuse 35 850 krooni ehk 2291,23 eurot hüvitamist või alternatiivsena reaalselt teostatud kulude hüvitamist ja mõistliku tasu maksmist summas 34 600 krooni, tuleb kohtul teha kindlaks, kas esinevad käsundita asjaajamisel kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise eeldused VÕS § 1023 lg.1, lg.3 kohaselt. VÕS § 1023 lg.1: Käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles

käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. (3) Kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevaid õigusi. Kohtumenetluse käigus esitatud kirjalikest avaldustest, poolte vande all antud ütlustest ja tunnistajate ütlustest sisalduva põhjal on kindlaks tehtav, et hageja tegutses kostja majapidamises kooselu ja kooselule järgnevate heade suhete alusel. Samade suhete alusel abistas kostja hagejat tema majapidamises Võru Maakonnas. Nende suhete raames tegi hageja põllutöid oma tehnikaga kostjale kuuluvatel põldudel, koristas saaki. Põldusid oli hageja õigustatud kasutuses (näiteks xxxxx külas) ja oli kostjale kuuluvaid põldusid (formaalselt antud Mxxxx Vxxxxxxxx kasutusse). Poolte kirjalikud avaldused, ütlused ja tunnistajate ütlused tõendavad, et aastatel 2004 ja 2005 nii teravilja külvamisel kui ka saagi koristamisel ei peetud arvestust koristatud saagi ja hiljem maha külvatud seemne koguste ja päritolu üle. Töid telliti, tehti ja kulusid kanti mõlema poole poolt. Nii kinnitavad tunnistaja V.Kxxxxxx ütlused (tl.96-97), et 2005.a. koristust teostas Sxxxxxxx, 2004 töid tellis Sxxxxxxxxaga tasustas Nxxxxx. 2005 koristuse ajal käis Kxxxxxx Nxxxxx juures kütte järel, xxxxxxxi andis Nxxxxx juurest vaaditäie kütet, 200 liitrit, kündmiseks. Tunnistaja R.Jxxx (tl. 95-96) andis ütlusi, et xxxxxxxxxxxtalu hoidlatesse tõi Sxxxxxxx vilja 2004 ja 2005 aastal, ära viis vilja Kxxx Nxxxxx. Tunnistaja A.Rxxxxxx andis ütlusi (tl.61), et 2004 sügisel viidi Kxxx Nxxxxxx vilja ajutiselt Rxxx Jxxxx juurde, Sxxxxxxx pakkus välja, et tema poole saab vilja maha panna. Tunnistaja, Kxxx Nxxxxx ja ExxxxSxxxxxxx laadisid vilja ämbritega. Tunnistaja I.Kxxxx andis ütlusi (tl.62), et 2005 kuivatas ta vilja KxxxxNxxxxxx tellimusel. Pärast kuivatamist pani ta vilja koos Kxxx Nxxxxxxxx kotti ja jõudis ühe koorma ära viia, kuid teine koorem oli juba Sxxxxxxxx käru peale pandud ja Sxxxxxxx viis selle ära. Vilja tõi kuivatusse Sxxxxxxx traktoriga. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja kasutas kostja põllu harimisel hagejale kuuluvat põllumajandustehnikat. Tunnistaja Kxxxxxx ütlused ja kirjalikud tõendid (kütte ja õlide ostmise arved tl.220-232) tõendavad kütte ja õlide soetamist kostja poolt. Kokkuvõttes kinnitavad kõigi tunnistajate ütlused, et aastatel 2004-2005 tegutsesid hageja ja kostja vilja külvamisel, koristamisel ja töötlemisel sellisel viisil, et ei tehtud vahet ega peetud arvestust selle üle, kes ja millises ulatuses teeb kulutusi või kellele ja millises koguses kuulub vili või kus see asub. Siinjuures on oluline, et teravilja näol on tegemist liigitunnustega piiritlemata asjaga, mida käibes määratakse ... mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused (TsÜS § 51 lg.1). Liigitunnustega piiritlemata asja puhul tulnuks isikul, kes soovib selle asja koguse või hinna kindlaksmääramist, asi (ehk teravili) mõõta või kaaluda. Käesolevas vaidluses on ilmne, et pooled ei teinud vähemalt kahe aasta kestel külvamise ja koristamise käigus toiminguid viljakoguste kindlaksmääramiseks ega pidanud arvestust selle üle, kellele kuuluv vili millises koguses on pandud mingisugusesse salve. See tähendab, et pooled oma vastastikuse abistamise käigus ei pidanud silmas kavatsust asuda hiljem nõudma tehtud kulutuste hüvitamist või tasu maksmist tehtud töö eest. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Kxxx Nxxxxx oli nõus sellega, et Exxx Sxxxxxxx teeb põlluharimistöid ja külvab

kevadel Kxxx Nxxxxxx põllule xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx viljaseemne nii nagu ta oli seda teinud ka eelmisel aastal.

Sellega on tegemist õigustatud käsundita asjaajamisega, mis oli kooskõlas kostja tahtega. Kxxx Nxxxxxx kinnitusel puudus tal soov, et hageja hakkaks vilja koristama, „läks ja tegi“. (tl.80). E.Sxxxxxxx kohtuistungil kinnitab oma kavatsust, et külvab Nxxxxxx põllud ära, et Nxxxxxx vajadus loomasöödaks saaks rahuldatud. Sellega kinnitab hageja kavatsust tegutseda kostja huvides. Kohus on seisukohal, et vaatamata Kxxx Nxxxxxx tahte hilisemale muutumisel ei tule E.Sxxxxxxx tegutsemist teravilja koristamisel 2005 koristusperioodil käsitada õigustamatu asjaajamisena, kuna K.Nxxxxx oma käitumisega jättis mulje, et ta nõustub sellise tegevusega. Õigustatud käsundita asjaajamise raames on selle isiku, kelle asja aetakse, tähtsaim kohustus asjaajaja poolt tehtud kulutuste hüvitamine, arvestades seejuures VÕS §.1023 lg.3 sätteid. Pooltevahelised suhted olid head ja käidi läbi kuni sügiseni ( 06.-07. september) 2005. Kostja ütlustest ja kirjalikest tõenditest (tl.19) nähtub, et vastastikune abistamine seisnes selles, et kostja käis Võrumaal hageja talus töid tegemas, käidi Võrumaa jaxxxxx vahet. Sama kinnitab hageja kohtuistungil 16.11.2009. Hageja tegi töid kostja majapidamises xxxx külas ja elas seal aastani 2005. Seetõttu on ilmne, et asjaajamisele asumisel (2005 kevadel külvama asudes ja põldu harides) ei olnud hagejal kui käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult (kostjalt) kulutuste hüvitamist ega tasu maksmist. Et pooled ei olnud leppinud kokku tasu eest töö tegemist ja et hageja ei teinud kostja põllumaadel teenust, kinnitab hageja kohtuistungil 10.augustil 2011 ja kostja kohtuistungil 16.11.2009 (tl.60). Pooltel kavatsuse puudumist asuda hiljem tehtud kulutuste hüvitamist või tasu maksmist nõudma tõendab kogu varasem käitumine, s.h. vajaliku arvepidamise puudumine. Seetõttu põhineb ka hageja kulutuste hüvitamise nõue (dateeritud 05.08.2011) keskmistel kuludel ja hindadel ja OÜ Voore Agroteenuse näitlikel hindadel. Sellisena ei ole hageja tegelikud kulud tõendatud. Hageja väitel külvas ta kostja põllumaadele (mis olid antud kasutada M.Vxxxxxxxxxx) 2005.a. kevadel oma viljaseemne ja arvestas, et saab saagi. Kohtu seisukoht selles osas on: käsundita asjaajamine seisneb (ja poolte vahel seisnes) selles, et pooled selle suhte raames tegutsesid vastastikku üksteise majapidamises, leppimata iga tehtava töö puhul kokku, kes saab sellest tööst tuleneva põllumajandusliku tulemi (saagi). Käsundita asjaajamise puhul toimib eeldus, et soodustatuks on omanik. Pooled olid põllumajandusettevõtjad. Põllumajandusettevõtlus põhineb maa kasutusõigusel (maaomandil või kasutusõigusel muul alusel, näiteks rendisuhtel). Hagejal puudus kostja maa suhtes maaomand ja puudus ka maa rentimise suhe. Seetõttu saab ta sellel maaomandil kasvanud viljasaagi endale vaid sellekohase kokkuleppe olemasolul. Pooltel selline kokkulepe puudus. TsÜS § 54 lg.1 järgi kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kostja kinnisasjal kasvav vili on kostja kinnisasja oluline osa. Kostja kinnisasjal kasvav vili ehk kinnisasjast saadav kasu kuulub kostjale. On õige hageja väide, et põllumehe tasu ongi see, mis ta põllult saab. Kuid selle eelduseks ongi maaomand või kokkulepe maa (tasu eest või tasuta) kasutamise kohta. Sxxxxxxxx puudus Nxxxxxx (ka Nxxxxxx ema M.Vxxxxxxxx kasutuses oleva maa) suhtes nii maaomand kui ka maa rentimise suhe.

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja on saanud 2005.aastal võrsunud saagist endale umbes 2500 kg kaera (kuivatatud vilja). Kostja ei ole selle suhtes tagasinõuet esitanud ja on väljendanud, et sellega on hageja saanud tagasi viljaseemne (kirjalik seisukoht tl.47 ja kohtuistungil tl.60). Kohus on seisukohal, et teravilja kui liigitunnusteta (asendatava) asja puhul on põhjendatud lugeda, et külvatud vili koguses umbes 1590 kg on tagastatud (asendatud) saagist saadud 2500 kg viljaga. Sellega on juba enne hagi esitamist korvatud hageja võimalikud kulud ja kostja ei ole midagi säästnud hageja asjaajamise tõttu. Muud alused hagi rahuldamiseks puuduvad, kuna asjas on tõendamist leidnud, et kostja põldudel tegutsema hakates puudus hagejal kavatsus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist ja kostjal kui soodustatul puudus ka kavatsus neid hüvitada. Seetõttu puudub vajadus käsitleda detailselt hageja poolt esitatud kulude ja tasu nõude tõendatust. Ka teoreetilises kirjanduses (Schlechtriem, Peter, Võlaõigus Eriosa) märgitakse, et „kulutuste hüvitamise nõue võib ära langeda või olla piiratud sel juhul, kui asjaajaja kavatses selle isiku tarvis, kelle asja ta ajas, teha seda tasuta“. Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja esitas kohtule pärast viimast kohtuistungi 12.08.2011 omapoolse kulude arvestuse. Kuna see on esitatud pärast kohtu lahkumist nõupidamistuppa, kohus seda tõendina ei käsitle. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib muu hulgas kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja võib nõuda kohtult hageja poolt hüvitatavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule ettenähtud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. (TsMS § 174 lg 1, 3). Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.