Eeri Savimägi hagi Kaja Noobeli vastu asja väärtuse hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
35 850 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eeri Savimägi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
12. oktoober 2010
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Eeri Savimägi, esindaja advokaat Vello Luik
esindajad
RESOLUTSIOON
Tartu Maakohtu 15. veebruari 2010 otsus
Vastustaja (kostja): Kaja Noobel Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Tartu Maakohtu 15. veebruari 2010 otsus ja saata Eeri Savimägi hagi Kaja Noobeli vastu kulutuste hüvitamiseks esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulude läbivaatamisel.
jaotus
lahendatakse
asja
uuel
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Eeri Savimägi esitas 08.09.2008 Tartu Maakohtule hagi Kaja Noobeli vastu hüvitise summas 15 660 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse järgi külvas hageja 2005 kevadel K. Noobeli põllumaale X teravilja. Vastavalt kokkuleppele pidid pooled jagama teraviljasaagi pooleks. 2005 sügisel viljakoristuse ajal avaldas K. Noobel, et ta ei anna hagejale vilja. Kokku oli hageja seemnega külvatud põldudel teraviljasaak 15 tonni, sellest pidi hageja saama vastavalt kokkuleppele 7, 5 tonni teravilja. Hageja sai reaalselt kätte 2 tonni kaera, saamata jäi 5,5 tonni teravilja - 1,2 tonni kaera ja 4,3 tonni otra. Arvestades kaera turuhinda 2,3 kr/kg ja odra turuhinda 3 kr/kg, sai hageja kahju 15 660 krooni. Hageja esitas 10.08.2009 hagiavalduse täienduse, mille järgi kuulub kogu teraviljasaak hagejale ning hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks 35 850 krooni. Teraviljasaak oli 17,5 tonni, sellest 6500 kg kaera ja 8500 kg otra. Hageja sai kätte 2 tonni kaera ning saamata jäänud kaera väärtus on 4500 x 2,3 = 10 350 krooni ja odra väärtus 8500 x 3 = 25 500 krooni, kokku seega 35 850 krooni. Hageja nõude õiguslik põhjendus on VÕS § 1037 lg 1. Kostja on teravilja omandanud hageja nõusolekuta.
2.Kostja K. Noobel vaidleb hagile vastu. Vastuväidete järgi ei ole hageja esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat tõendit, mis oleks aluseks tema nõuetele. Pooled elasid koos ja abistasid üksteist ühiselt majapidamises – hageja abistas kostjat põllutöödes kostja kinnistul ja kostja käis hagejal abiks Võrus hageja kinnistul. 2005 aitas hageja kostjal maha külvata kostjale kuulunud vilja. Sellist kokkulepet, et kostja annab maaharimise ja vilja külvamise eest hagejale pool viljasaagist, ei olnud. Hageja hakkas omavoliliselt omastama kostjale kuuluvat vilja, väites, et poolte vahel oli seltsinguleping ja kostja kohustus hagejale andma pool viljasaagist. Hageja viis 05.09.2005 hommikul kuivatist omavoliliselt ära kostjale kuulunud viljakoorma naaber R. J. majapidamisse, väites, et see on tema vili. 07.09.2009 hommikul läks kostja meiereisse piima viima ning tagasiteel läks läbi kuivatist, et ära tuua vili. Kostja auto peale laaditi koos kuivatis töötava I. K. 700 kg vilja. Ülejäänule pidi kostja
hiljem järgi minema. Teisele kogusele järgi sõites oli seal juba hageja ja laadis ise traktorile maha jäänud 700 kg kostjale kuulunud vilja ja viis selle R. J. majapidamisse. Hageja on vilja ebaseadusliku omastamisega tekitanud kostjale kahju, mitte vastupidi.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohtu 15.02.2010 otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste järgi ei ole poolte vahel vaidlust selles, et 2005 kevadel külvas E. Savimägi K. Noobeli X asuvale maatükile otra ja kaera, millest 2005 sügiseks võrsus saak. Hageja väitel oli saak 15 tonni, sealhulgas 6500 kg kaera ja 8500 kg otra. Kostja ei ole hageja väiteid 2005 sügise saagi suuruse kohta vaidlustanud. TsÜS § 54 lg 1 kohaselt kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Seega oli koristamata vili K. Noobeli maatüki oluline osa. TsÜS § 57 lg 1 kohaselt päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu; lg 3 kohaselt peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 60 kohaselt põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatava kinnisasja päraldisteks on muu hulgas selle majandamiseks kasutatav põllumajandusinventar, masinad ja loomad, samuti maatüki saadused, mis on vajalikud majandamise jätkamiseks järgmise saagini. Seega on K. Noobeli põldudelt 2005 sügisel saadud viljasaak x asuva maatüki päraldis igal juhul, olenemata sellest, kellele kuulus seemnevili. AÕS § 115 lg 1 kohaselt asja omanik või võõra asja valdaja, kellel on õigus omandada loodusvilja, saab selle omanikuks vilja asjast eraldumisel. Seega pidi K. Noobel maatüki omanikuna omandama sügiseks valminud vilja olenemata sellest, kas seemnevili kuulus temale või mitte. VÕS § 1027 kohaselt peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Hageja on hagi materiaalõigusliku alusena nimetanud VÕS 1037 lg 1, millise kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Hageja viidatud VÕS § 1037 lg 1 kirjeldab asja väärtuse hüvitamist alusetu rikastumise korral. Maakohus leidis, et asja õigeks lahendamiseks tuleb tuvastada, kellele kuulus K. Noobeli maadele 2005 kevadel mahakülvatud seemnevili. Maakohus leidis, ETV saate „Pealtnägija“ 28.02.2006 salvestis ei tõenda hageja väidet, mille järgi tunnistab seal kostja, et vili kuulus hagejale. Tunnistaja A. R. ütlustest ilmneb, et 2004 oli K. Noobelil vili olemas. Tunnistaja
I. K.
ütlustest ilmneb, et 2005 kuivatas tema K. Noobelile kuuluvat vilja. Tunnistaja R. J. ütlustest ilmneb, et 2004 tõi E. Savimägi hoiustamiseks eeldatavasti talle kuuluvat vilja. Tunnistaja V. K. ütlustest ilmneb, et 2005 kevadel ja sügisel töötas K. Noobeli põldudel E. Savimägi, tunnistaja kündis põllul ja töö eest tasus K. Noobel. Maakohus leidis, et seega ei ilmne tunnistajate ütlustest, kelle vilja külvas E. Savimägi 2005 K. Noobeli põldudele. Hageja väitis, et ta külvas 2005 kevadel K. Noobeli põldudele x oma vilja ning omandas seega 2005 sügisel samast viljast kasvanud saagi. Eelviidatud TsÜS §-de 54 lg 1 ja 3, 57 lg 1, 59 ja AÕS § 115 lg 1 kohaselt E. Savimägi vilja ei omandanud, kuid tal on õigus esitada nõue alusetu rikastumise sätete järgi.
Hageja tõendiks on tema poolt vande all antud ütlused. Kostja K. Noobel andis vande all vastupidiseid ütlusi selles, et kevadel külvatud vili kuulus temale. Maakohus, hinnanud poolte ütlusi külvatud vilja kuuluvuse kohta, leidis, et õigeid ütlusi andis K. Noobel, E. Savimägi poolt esitatud versioon ei ole usutav. E. Savimägi väitis, et K. Noobeliga neil kokkulepet selles ei olnud, et E. Savimägi külvab vilja K Noobeli maadele. Kuna K. Noobel vastu ei vaielnud, siis eeldas Savimägi, et ta on vaikimisi nõus. K. Noobel kinnitas kohtus, et kokkulepet hageja vilja külvamise kohta kostja maadele ei olnud ega saanudki olla, kuna kostja maadele külvati kostja vilja. E. Savimägi väitis, et K. Noobeliga kokkulepet selles ei olnud, et tema vili jääb pärast koristamist K. Noobeli majapidamisse hoiule; vili jäi hoiule sinna, sest E. Savimägil endal ei olnud vilja kuskile panna. K. Noobel kinnitas, et sellist kokkulepet ei olnud. E. Savimägi väitel vilja külvamise ja koristamise ajal 2005 tema kooselu K. Noobeliga oli lõppenud. Seega hageja väitel hageja külvas ilma kokkuleppeta kostjaga kostjale kuuluvale põllule vilja ja hageja jättis ilma kokkuleppeta kostjaga oma vilja kostja majapidamisse hoiule. Selline olukord ei ole loogiline ega usutav, mistõttu asus maakohus seisukohale, et hageja on andnud seemnevilja kuuluvuse kohta valeütlusi. Kuna kohus tuvastas, et 2005 kevadel K. Noobeli maatükile külvatud seemnevili kuulus K. Noobelile, mitte E. Savimägile, puudub vajadus edasiselt tuvastada, kas kostja rikastus hageja arvelt alusetult või mitte. Kuna K. Noobeli põldudele külvati K. Noobelile kuuluv seemnevili, siis ta ei saanud igal juhul E. Savimägi arvelt alusetult rikastuda. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.E. Savimägi esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste järgi: 1) on maakohus ebaõigesti hinnanud K. Noobeli ütlusi. K. Noobel on omaks võtnud, et tema põllule külvatud seemnevili oli apellandi vili. Maakohus ei ole arvestanud Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrust, milles on viide, et K. Noobel ise tunnistab kokkulepete olemasolu E. Savimägiga; 2) on maakohus ebaõigesti tõlgendanud ka tunnistaja A. R. ütlusi, kes selgitas, et 2004 vili viidi sügisel K. Noobeli salvedesse, seega ei saanud 2005 kevadel E. Savimägi hoidlast tuua K. Noobelile kuuluvat vilja. K. Noobeli maale külvati 2004 kevadel ainult otra 4 ha, seega oli tal 2004 sügisel saagiks ainult oder. 2005 kevadel külvas apellant K. Noobeli põllule nii otra kui kaera. Kuna kaeraseemet K. Noobelil ei olnud, oli see kindlasti ainult apellandi seeme. Apellant külvas kaera 3 ha ja pidi saama ka kaerasaagi 6500 kg; 3) on ebaõige maakohtu järeldus, et ei ole usutav ega loogiline, et apellant külvas ilma kokkuleppeta kostjaga oma vilja kostja põllule ja jättis ilma kokkuleppeta oma vilja kostja majapidamisse hoiule. Maakohus on poolte ütlusi valesti tõlgendanud. K. Noobel avaldas kohtus, et kokkulepped olid olemas, aga ei olnud vilja jagamise kokkulepet. Maakohus on apellandi ütlusi valesti tõlgendanud. Apellant avaldas kohtuistungil, et 2005 kevadel oli pooltel kokkulepe, et apellant külvab kostja maale oma vilja ja ka koristab. Viljasaagi jagamise kokkulepet tõepoolest ei olnud, kuna saagi pidi saama apellant. Apellant leiab, et tema selgitused asjaolude kohta on loogilised ja usutavad. Kuna kostja ütlused on vastuolulised, siis ei saa otsuse tegemisel nendega arvestada; 4) ei ole maakohus arvestanud tunnistaja R. J. ütlusi, mille kohaselt hoiustas tema juures vilja apellant, K. Noobel ei ole toonud oma vilja tema juurde hoiustamiseks.
K. Noobeli põllule külvas apellant 2005 kevadel oma seemnevilja, seetõttu pidi ta saama ka saagi ja seega on põhjendatud apellandi nõue vilja väärtuse hüvitamiseks.
5.K. Noobel vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidete järgi: 1) ei ole apellant esitanud kohtule ega kostjale ühtegi tõsiseltvõetavat tõendit, mis oleks aluseks tema poolt esitatud nõuetele. Apellant on aastaid vastustajat tagakiusanud, esitades vastustaja vastu kaebusi politseisse ja prokuratuuri, 28.02.2006 kutsus apellant vastustaja elamispinnale "Pealtnägija" võttegrupi, süüdistades vastustajat avalikult salajoodikuks ja vilja varguses; 02.03.2006 esitas kaebuse Eesti Energia AS-le vastustaja majapidamises elektri kontrolliks; 06.06.2006 esitas apellant hagi vastustaja väimehe vastu võlanõudes 5 937.50 krooni; 09.06.2006 esitas hageja hagiavalduse Ühistu Paunvere Piim vastu võla nõudes (seotud isikuks vastustaja); 22.12.2007 esitas apellant vastustajale võlanõude summas 23 250 krooni loomade ja vilja omastamisega seotud kahju nõudes; 15.03.2007 saatis apellant kuriteoteate vastustaja suhtes Lõuna Politseiprefektuuri seoses maksupettusega; 08.01.2009 esitas apellant hagiavalduse vastustaja vastu varalise- ja mittevaralise kahju hüvitamiseks, avaldatud andmete ümberlükkamiseks ja alternatiivnõudena rahalise hüvitise saamiseks. Kõikides nendes kaebustes ja hagiavaldustes on vastustaja õigeks mõistetud Riigikohtu tasandil (v.a käimasolev menetlus); 2) palub vastustaja võtta arvesse ka asjaolu, et ta on pidanud apellandi tegevuse tagajärjel kulutama raha nii kohtusse ilmumiseks kui ka juristidele maksmiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 15. veebruari 2010 otsuse ja saadab Eeri Savimägi hagi Kaja Noobeli vastu kulutuste hüvitamiseks esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Nähtuvalt hagiavaldusest (tl 2-3) ja selle täiendusest (tl 43-44) on hageja oma nõudes tuginenud kokkuleppele, s.o lepingulistele suhetele poolte vahel. Kostja on hageja nõudele vastu vaielnud ning vastuväite kohaselt ei ole poolte vahel kokkulepet selle kohta, et hageja külvab kostja põllule 2005 kevadel vilja, koristab selle 2005 sügisel ning pooled jagavad saagi pooleks (esialgne hagiavaldus) või, et hageja saab kogu saagi endale (täiendav hagiavaldus). Kostja vastuväite kohaselt pooled abistasid vastastikku teineteist ning hageja vaid abistas kostjat 2005 kevadel vilja mahapanekul ja sügisel koristusel, kuid kostja ei ole andnud hagejale oma põlde kasutusse selliselt, et hageja külvab nendele vilja ja saab kogu saagi endale. Ringkonnakohus leiab, et asjas olevate tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada poolte vahel lepingulise suhte olemasolu. Samuti on ka hageja ise vastuoluliselt oma hagiavalduses asjaoluna esitanud poolte kokkuleppe, kuid õigusliku alusena märkinud lepinguvälise kahju tekitamise, täienduses hagile on hageja leidnud, et kostja rikastus alusetult.
8.Arvestades hageja enda poolt esitatud hagi aluseks olevaid asjaolusid, samuti kostja vastuväiteid hagile, leiab ringkonnakohus, et pooltevaheline suhe on kvalifitseeritav käsundita asjaajamisena. Hageja tegutses vilja külvamisel ja saagi koristusel omamata vastavat lepingut kostjaga ning tema tegevus on vaadeldav käsundita asjaajamisena, mis vastab kostja kui soodustatud isiku huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi. Vastavalt VÕS § 1018 lg 1 p-le 2 kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja
kohustused, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvidele ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Kostja väite kohaselt abistas hageja teda 2005 kevadkülvil ja ka saagi koristusel, seega kuigi poolte vahel puudus leping, vastas siiski hageja tegevus kostja huvidele ja tegelikule tahtele (kostja soovis põllule vilja külvata ja ka selle ära koristada). VÕS § 1023 reguleerib käsundita asjaajamise korral kulutuste hüvitamist ja tasu maksmist. VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulude hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevaid õigusi.
9.Seega õigustatud käsundita asjaajamise korral tuleb VÕS § 1023 lg 1 alusel hüvitada asjaajamisel tehtud kulutused, s.o need kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest, välja arvatud juhul, kui asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist.
10.Antud juhul kuna hageja on tuginenud oma nõudes ebaõigele õiguslikule alusele ja ka maakohus ei ole õigesti kvalifitseerinud pooltevahelist õigussuhet, siis tuleb maakohtu vaidlustatud otsus tühistada ja hagi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagejale tuleb anda võimalus nõuda asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist (tema poolt külvatud ja talle kuulunud seemne maksumus, kütuse maksumus jms) ning tasu maksmist (kui tõendab oma kavatsuse seda nõuda asjaajamisele asudes). TsMS § 230 lg 1 kohaselt tuleb tal esitada ka vastavad tõendid. Kostjale tuleb anda võimalus esitada omapoolsed vastuväited ja neid tõendavad tõendid. Eeltoodust lähtudes ei ole ringkonnakohtul võimalik ise uut otsust teha.
11.Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel.
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.