Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. november 2010 Tartu
Tsiviilasja number
2-08-57859
Tsiviilasi
Eeri Savimägi hagi Kaja Noobeli vastu asja väärtuse hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
35 850 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eeri Savimägi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
12. oktoober 2010
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Eeri Savimägi, esindaja advokaat Vello Luik
esindajad
Tartu Maakohtu 15. veebruari 2010 otsus
Vastustaja (kostja): Kaja Noobel Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Tartu Maakohtu 15. veebruari 2010 otsus ja saata Eeri Savimägi hagi Kaja Noobeli vastu kulutuste hüvitamiseks esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulude läbivaatamisel.
jaotus
lahendatakse
asja
uuel
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
hiljem järgi minema. Teisele kogusele järgi sõites oli seal juba hageja ja laadis ise traktorile maha jäänud 700 kg kostjale kuulunud vilja ja viis selle R. J. majapidamisse. Hageja on vilja ebaseadusliku omastamisega tekitanud kostjale kahju, mitte vastupidi.
ütlustest ilmneb, et 2005 kuivatas tema K. Noobelile kuuluvat vilja. Tunnistaja R. J. ütlustest ilmneb, et 2004 tõi E. Savimägi hoiustamiseks eeldatavasti talle kuuluvat vilja. Tunnistaja V. K. ütlustest ilmneb, et 2005 kevadel ja sügisel töötas K. Noobeli põldudel E. Savimägi, tunnistaja kündis põllul ja töö eest tasus K. Noobel. Maakohus leidis, et seega ei ilmne tunnistajate ütlustest, kelle vilja külvas E. Savimägi 2005 K. Noobeli põldudele. Hageja väitis, et ta külvas 2005 kevadel K. Noobeli põldudele x oma vilja ning omandas seega 2005 sügisel samast viljast kasvanud saagi. Eelviidatud TsÜS §-de 54 lg 1 ja 3, 57 lg 1, 59 ja AÕS § 115 lg 1 kohaselt E. Savimägi vilja ei omandanud, kuid tal on õigus esitada nõue alusetu rikastumise sätete järgi.
Hageja tõendiks on tema poolt vande all antud ütlused. Kostja K. Noobel andis vande all vastupidiseid ütlusi selles, et kevadel külvatud vili kuulus temale. Maakohus, hinnanud poolte ütlusi külvatud vilja kuuluvuse kohta, leidis, et õigeid ütlusi andis K. Noobel, E. Savimägi poolt esitatud versioon ei ole usutav. E. Savimägi väitis, et K. Noobeliga neil kokkulepet selles ei olnud, et E. Savimägi külvab vilja K Noobeli maadele. Kuna K. Noobel vastu ei vaielnud, siis eeldas Savimägi, et ta on vaikimisi nõus. K. Noobel kinnitas kohtus, et kokkulepet hageja vilja külvamise kohta kostja maadele ei olnud ega saanudki olla, kuna kostja maadele külvati kostja vilja. E. Savimägi väitis, et K. Noobeliga kokkulepet selles ei olnud, et tema vili jääb pärast koristamist K. Noobeli majapidamisse hoiule; vili jäi hoiule sinna, sest E. Savimägil endal ei olnud vilja kuskile panna. K. Noobel kinnitas, et sellist kokkulepet ei olnud. E. Savimägi väitel vilja külvamise ja koristamise ajal 2005 tema kooselu K. Noobeliga oli lõppenud. Seega hageja väitel hageja külvas ilma kokkuleppeta kostjaga kostjale kuuluvale põllule vilja ja hageja jättis ilma kokkuleppeta kostjaga oma vilja kostja majapidamisse hoiule. Selline olukord ei ole loogiline ega usutav, mistõttu asus maakohus seisukohale, et hageja on andnud seemnevilja kuuluvuse kohta valeütlusi. Kuna kohus tuvastas, et 2005 kevadel K. Noobeli maatükile külvatud seemnevili kuulus K. Noobelile, mitte E. Savimägile, puudub vajadus edasiselt tuvastada, kas kostja rikastus hageja arvelt alusetult või mitte. Kuna K. Noobeli põldudele külvati K. Noobelile kuuluv seemnevili, siis ta ei saanud igal juhul E. Savimägi arvelt alusetult rikastuda. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata.
K. Noobeli põllule külvas apellant 2005 kevadel oma seemnevilja, seetõttu pidi ta saama ka saagi ja seega on põhjendatud apellandi nõue vilja väärtuse hüvitamiseks.
kohustused, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvidele ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Kostja väite kohaselt abistas hageja teda 2005 kevadkülvil ja ka saagi koristusel, seega kuigi poolte vahel puudus leping, vastas siiski hageja tegevus kostja huvidele ja tegelikule tahtele (kostja soovis põllule vilja külvata ja ka selle ära koristada). VÕS § 1023 reguleerib käsundita asjaajamise korral kulutuste hüvitamist ja tasu maksmist. VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulude hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevaid õigusi.
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.