Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (4)

Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi , peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt E. R. A. L. I. (hageja) omandas nõude H. K. ) vastu summas 290,79 eurot. Nõude loovutamise aluseks on AS SMS Laen (esialgne võlausaldaja) ja E. R. A. L. I. vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr. 011210 (01.12.2010). SMS Laen OÜ (esialgne võlausaldaja) ja H. K. interneti vahendusel 31.12.2007 lepingu nr 117998. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta kiirlaenu. 31.12.2007 esitas kostja laenutaotluse 127,82 euro saamiseks 30-ks päevaks intressiga 35,15 eurot laenu perioodiks. Esialgne võlausaldaja rahuldas taotluse, ja SMS Laen OÜ kandis 31.12.2007 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 127,82 eurot. Kostja kohustus laenusumma 127,82 eurot ja intressi 35,15 eurot tasuma hiljemalt 30.01.2008. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Kostja võlgnevus hagejale laenuna 01.06.2011 seisuga on 127,82 eurot. Lepingu p 4 kohaselt moodustab 127,82 euro suuruse laenu, laenu perioodiga 30 päeva, puhul intressimäär 0,92% päevas. Laen oli väljastatud intressiga 35,15 eurot laenu perioodi eest, antud kohustust kostja ei ole tänase päevani täitnud. Vastavalt lepingu p-le 13 on hagejal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,5% kalendripäevas, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu ja/või muude maksete tagasimakset tähtaegselt. Laenu tagastamise tähtajast 30.01.2008 hagi esitamiseni on möödunud 1218 päeva. Hageja arvestab viivise alates 07.02.2008 tagastamata laenu põhiosalt 127,82 eurot ja on arvestanud perioodi 07.02.2008 kuni 01.06.2011 viivist summas 127,82 x 1218 x 0,5% = 778,42 eurot. Hageja vähendab viivist summani 127,82 eurot. Seega taotleb hageja kostjalt kokku 290,79 euro väljamõistmist, millest tagastamata laenusumma on 127,82 eurot, intress 35,15 eurot ja viivis 127,82 eurot. Ühtlasi palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 22.06.2011.a., kuid kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest ega käesoleva ajani saatnud kirjalikku vastust. Kuigi postisaadetise väljastusteatest nähtuvalt on hagi üle antud kostja emale L. K. , saab TsMS § 322 lg 1 alusel lugeda hagi jättetoimetatuks ka kostjale endale. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

2 (4)

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse (tl 4) tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Osundatud paragrahvi lõike 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 6-17, 23-31) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tagastamata laenusumma, intressi ja viivisena kokku 290,79 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 ning § 113 lg 1 alusel välja mõista. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 3 (4)

Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna riigilõivu 63,91 eurot. Hageja on esitanud menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 18, 25 pöördel). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on 02.03.2011 tasutud 47,93 eurot riigilõivu ja hagi esitamisel on täiendavalt tasutud 08.06.2011.a. 15,98 eurot riigilõivu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna 63,91 (47,93 + 15,98) eurot välja mõista. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.

Kohtunik Rita Kulberg

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.