Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (4)

teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt 10.12.2007.a. sõlmisid P. G. ja kostja laenulepingu, mille alusel sai kostja 2000 krooni laenu ning kohustus laenu ja intressi kokku summas 2600 krooni tagastama hiljemalt 09.01.2008.a. Laenu saamiseks täitis kostja P. G. internetikeskkonnas www.smsmoney.ee laenutaotluse ankeedi ning kinnitas laenulepinguga nõustumist. 10.12.2007.a. P. G. rahuldas laenutaotluse ning laenusumma kanti kostjale üle panga maksekorraldusega. Seega laenuleping oli sõlmitud poolte vahel sidevahendite (internet) kaudu. Laenu tagastamise tähtpäevaks laenusaaja märkis laenutaotluses 30 kalendripäeva. Kostja ei ole 09.01.2008 laenu tagastanud. Ta ei ole reageerinud ka P. G. poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Hageja on püüdnud võlgnevust kostjalt kätte saada maksekäsu kiirmenetluses, kuid makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 07.01.2011.a. määrusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati. Poolte lepingu kohaselt, kui laenusaaja ei täida varalisi kohustusi lepingus ettenähtud tähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist 0,75%.Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on viivise summa 1074,65 eurot. Kuivõrd selline viivise suurus on erakordselt suur, hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt hageja vähendab viivise suuruse mõistliku suuruseni so 89,47 euroni. Laenulepingu sõlmimisel leppisid lepingupooled kokku, et laenutoote 127,82 eurot perioodiga 30 päeva puhul on intressi suuruseks 38,35 eurot (laenutingimuste p 3.7 kohaselt). Intressi tasumine pidi toimuma laenu tagastamise tähtpäeval koos tagasimakstava laenusummaga. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud laenu intress 38,35 eurot. Hageja taotleb kostjalt kokku 255,64 euro väljamõistmist, millest 127,82 eurot moodustab tagastamisele kuuluv laenu põhisumma, 38,35 eurot laenu intress ning 89,47 eurot viivis. Ühtlasi palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega isiklikult kätte saanud 21.06.2011.a., kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

2 (4)

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse (tl 4) tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 10-14) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tagastamata laenusumma, intressi ja viivisena kokku 255,64 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning § 113 lg 1 alusel välja mõista. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja juba koos hagiga esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses (tl 15) on palunud jätta kostja kanda hageja menetluskuluna õigusabitasu 63,91 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 63,91 eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 47,93 eurot ja menetlusdokumentide kohtutäituri kaudu kättetoimetamise eest tasutud tagatisraha 15,34 eurot. Hageja on esitanud menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 6, 7,

3 (4)

8, 9). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 143 p 4 kohaselt on üheks kohtukuluks kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud. Riigilõivude katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 111,84 eurot ja menetlusdokumentide kättetoimetamiskulu katteks 15,34 eurot. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemi (KIS) vahendusel on kohtule teada, et Pärnu Maakohtu 07.01.2011.a. määrusega jäeti maksekäsu kiirmenetluse avaldus rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Käesolev hagi on kohtusse esitatud 04.02.2011.a. Seega on käesolev hagi kohtusse esitatud ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu, mistõttu tuleb hageja menetluskuludeks käesolevas asjas lugeda ka maksekäsu kiirmenetluse kulud ( nii riigilõiv kui menetlusdokumentide kättetoimetamiskulu). ITM Inkasso OÜ arve (tl 9) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale ITM Inkasso OÜle õigusabiteenuse osutamise eest 63,90 eurot (mitte 63,91 eurot nagu märkinud hageja esindaja). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avalduse on kohtule esitanud hageja lepinguline esindaja. TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 (alates 01.01.2011.a. kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 640 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt on 127,82 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Hageja poolt nõutava kulu puhul ei ole tegemist ebamõistlikult suure kuluga, mistõttu kohus peab kogu kulu so 63,90 eurot vajalikuks ja põhjendatuks. Seega tuleb kostjalt menetluskulude katteks välja mõista 111,84 + 63,90 + 15,34 so kokku 191,08 eurot. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. Kohtunik Rita Kulberg

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.