Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1(4)

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Hansapank (hageja) 08.08.2008 R. L. ́iga (kostja) laenulepingu nr 08-111657-VV summas 35 228, 57 EEK, intressimääraga 21% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.07.2013. Kostja pidi laenu põhiosa ja intressi tagastama iga kuu 15. kuupäeval. Kostja võlgnevus tekkis alates 15.11.2008.a. 07.12.2009 ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles. 13.05.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 1 286, 72 eurot, põhiosa 967,20 eurot, intress 152,54 eurot perioodi 15.11.2008 kuni 07.12.2009 ja põhiosa viivis 166.98 eurot perioodi 15.11.2008 kuni 13.05.2010 eest. Hageja palub kohtul VÕS §-de 8, 23, 76, 101, 102, 113, 367 alusel välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 1 286, 72 eurot, viivis portsendina põhinõudelt alates 14.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja nõustub hagiavalduse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 18.07.2011 vastuses palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 843.30 eurot ja viivise portsendina põhinõudelt (515,25 eurot) alates 19.07.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, menetluskulud summas 255.64 eurot jätta kostja kanda. Samuti välja mõista viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastus Kostja võtab hagi õigeks summas 1109.74 eurot, menetluskuludest on nõus tasuma poole, mida pakub välja hageja. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtumenetluses kompromissi sõlmimise asjaolud. 10.08.2011.a. kirjas tegi kohus pooltele ettepanek sõlmida kompromiss ning esitas ka kohtuliku kompromissilepingu projekti. Kohus määras kompromissi sõlmimise tähtajaks 31.08.2011.a. 30.08.2011.a. teatas hageja, et kostja on tasunud 28.07.2011 põhiosa võlgnevusest 15,34 eurot, 30.08.2011 seisuga on kostja võlgnevuse summa 832,79 eurot, sh. põhiosa 499,91 eurot, intress 152,54 eurot ja põhiosa viivis 180.34 eurot. Hageja väite kohaselt ei esita pooled kohtule kompromissi kinnitamiseks, sest kostja ei ole võtnud ühendust hageja esindajaga kompromissi allkirjastamiseks. 30.08.2011.a. teatas kostja kohtule, et 22.08.2011 saatis hagejale kompromisslepingu kava, millele pole hageja vastanud ning seega ei ole kompromissi sõlmitud.

2(4)

Kostja lisab kirjale kompromissilepingu kava. Lisatud kompromisslepingu tingimuste kohaselt võtab kostja kohustuse tasuda AS Swedbank võlgnevuse summas 843,30 eurot võrdsetes osades igakuuliselt 18 kuu jooksul menetluse lõpetamise kohtumääruse jõustumise kuust alates, kohtukulud jäävad poolte kanda võrdsetes osades. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 403 lg 1 sätestatu kohaselt lahendab kohus poolte nõusolekul asja kohtuistungil arutamata. Pooled on nõustunud asja arutamisega kirjalikus menetluses. Pooltevahelised lepingulised suhted on tõendatud R. L. ́i ja Hansapanga vahel sõlmitud laenulepinguga nr 08-111657-VV (tl. 25-29). VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Lepingu kohaselt on laenusummaks 35 228.57 EEK ́i, intressimäär 21% aastas ja laenu tagastamise lõpptähtpäevaks oli 15.07.2013.a. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et võetud lepingulisi kohustusi ta nõuetekohaselt ei täitnud ning jäi hageja ees võlgnevusse. Sellega rikkus kostja hagejaga sõlmitud lepingut. Swedbank AS-i poolt öeldi viidatud leping üles 19.11.2009 (tl.32). Hageja poolt esitatud nõue on põhjendatud VÕS § 76 lg 1 alusel, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole esitanud vastuväidet, on ta tunnistanud võlgnevust hageja ees summas 832.79 eurot, mis koosneb põhiosast summas 499,91 eurot, intress 152,54 eurot ja põhiosa viivis 180,34 eurot, seega kokku summas 832.79 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja taotlus nõuda viivist alates 31.08.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus selgitab, et VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatu kohaselt on seaduses ettenähtud viiviseks Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas põhisummalt so 499.91 eurot, kusjuures 30.08.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis (so 180,34 eurot) koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude summat (499.91 eurot). Kostja on hagejale esitatud kompromissilepingus taotlenud võlgnevuses oleva summa tasumist võrdsetes osades 18 kuu jooksul alates kohtulahendi jõustumise kuust. Kohus leiab, et kohaldada tuleb TsMS § 445 lg 1, mille kohaselt võib kohus poole taotlusel määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Rahuldades kostja taotluse määrab kohus, et kostja peab summa 832,79 eurot tasuma täielikult 18 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest, selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumise kuust tasub hagejale 17 kuu jooksul igas kuus vähemalt 46.26 eurot ja 18 kuul 46,37 eurot.

3(4)

Menetluskulud Hageja, Swedbank AS on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuludena 255,64 eurot, millele lisandub VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivis. Kostja, R. L. on taotlenud menetluskulude jätmist võrdsetes osades poolte kanda. Kohus leiab, et menetluskulude jaotamisel tuleb kohaldada TsMS § 162 lg 4 sätteid ja menetluskulud jätta täies ulatuses poolte endi kanda. Kostja on juba esimeses kohtule saadetud vastuses olnud valmis lõpetama menetluse kompromissiga (tl.48), nähtuvalt toimiku materjalidest on kostja avaldanud soovi sõlmida kokkuleppe ja maksegraafik juba maksekäsu kiirmenetluse käigus (tl.49). Hageja väide, et sõlmib maksegraafiku vaid juhul, kui olemas on kohtumäärus, ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. VÕS § 23 lg 2 kohaselt peab lepingupool tegema teise lepingupoolega koostööd. Kohtumenetluses on hageja samuti asunud seisukohale, et sõlmib kokkuleppe juhul, kui kostja tunnistab hagi täies ulatuses, vastuväiteid ei ole, on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest (tl.56-57). Kohus märgib, et kostja oli esitatud nõuet tunnistanud juba 17.06.2011 kohtule saadetud vastuses, samuti kinnitanud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Põhjendamatu on hageja nõue, et kostja oleks loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohus on pooltele esitanud kohtuliku kompromissilepingu projekti (tl.67-68), kuid ka sellele ei järgnenud kompromissilepingu sõlmimist. Swedbank AS-i esindaja vastas kohtule, et kostja ei ole võtnud hagejaga ühendust kompromissi allkirjastamiseks, samas kostja on kohtule teatanud, et tema poolt esitatud kompromissile ei ole hageja vastanudki. Kohus, arvestades menetluse käiku ja ülaltoodud asjaolusid, leiab, et menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus selgitab, et seega jääb ka hageja poolt tasutud riigilõiv tema enda kanda.

Heiki Kolk Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.