2-11-7263
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
31.august 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-11-7263
Tsiviilasja hind Hagi ese
Pooled ja nende esindajad
35 908, 58 eurot AS Eesti Krediidipank hagi U. vastu võla ja kõrvalnõuete nõudes summas 57 300, 98 eurot ja lisanduva viivise nõudes Hageja: AS Eesti Krediidipank (registrikood: xxxxxxxx, Narva mnt 4, 15014 Tallinn), Hageja esindaja: Aivar Luik (Narva mnt 4, 15014, Tallinn , e-post: [email protected]) Kostja: U. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxxxxx).
oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
2 (4)
09.10.2008 kostjale kirjalikult lepingu erakorralisest ülesütlemisest ja asus kostjalt võlga sisse nõudma. Kohtutäitur müüs 27.04.2010 kordusenampakkumise teel laenu tagatiseks olnud kinnistu hinnaga 1 150 000 krooni. Tagatise müügist saadud summast arvestati maha hüpoteegi realiseerimisega seotud kulud, so kohtutäituri tasu summas 146 910, 74 krooni ja maakleri vahendustasu 27 600 krooni. Seega laekus tagatise enampakkumisel saadud summast hagejale 975 489, 26 krooni. Nimetatud summa suunas hageja lepingu põhisummavõla katteks, mille järgselt jäi kostja põhisumma võlgnevuseks 334 658, 30 krooni. Laenutagatise realiseerimise järgselt on hageja püüdnud korduvalt leida kostjaga kokkulepet lepingust tulenevate võlgnevuste tasumise osas, kui edutult. Lisaks oli poolte vahel 14.05.2007 sõlmitud deebetkaardi leping, mis lõppes 31.05.2009 ja millest tulenevalt jäi kostja hagejale võlgu deebetkaardi hooldustasusid summas 3, 84 eurot. Seisuga 17.02.2011 moodustab kostja võlgnevus kokku 57 300, 98 eurot, millest tagastamata laenusumma on 21 388, 56 eurot; tasumata intressid 3 021, 71 eurot; tasumata viivised 32 886, 87 eurot, maksekaardi hooldustasu 3, 84 eurot. Neil asjaoludel nõuab AS Eesti Krediidpank hagis U. vastu välja mõista kokku 57 300, 98 eurot ning alates 18.02.2011 laenulepingust nr 3217 tulenevad viivised 8 % põhivõlajäägist päevas kuni põhivõla tasumiseni. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad poolte vahel sõlmitud lepingust, kokkuleppe laenulepingu võlgnevuse tasumiseks, avaldused ja lepingud kinnistu suhtes, konto väljavõtte laenu ülekandmiseks kostja kontole, laenulepingu kõrvalnõuete arvestustabeli, võlateatised, hoiatused, võlateatised ja nõuded kostjale ning vara enampakkumise akti (tl 5-35). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8; 76; 82; 100; 101; 108, TsMS §-dele 146; 367.
3 (4)
Hageja taotleb kostjalt välja mõista seisuga 17.02.2011 viivis 32 886, 87 eurot ja alates 18.02.2011 laenulepingust nr 3217 tulenevad viivised 8% põhivõlajäägist päevas kuni põhivõla tasumiseni. Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõudeid kokku põhinõude, tagastamata laenusumma, suurusega ning kohus ei pea alates 18.02.2011 lisanduva viivise väljamõistmise nõuet õiguslikult põhjendatuks. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise puhul kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on arvestanud seisuga 17.02.2011 sissenõutavaks muutunud viivist 32 886, 87 eurot. Hageja ei ole olukorras, kus sissenõutav viivis seisuga 17.02.2011 on 32 886, 87 eurot, põhistanud viivise nõuet suuremas ulatuses põhinõudest ning lisanduva viivise nõuet ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt peab kohus õiguslikult põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis 21 388, 56 eurot ja jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt välja mõista alates 18.02.1011 laenulepingust tulenevad viivised 8% põhivõlajäägist päevas kuni põhivõla tasumiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.