Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 281,73 eurot ja viivise 281,67 eurot ning menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 18,98 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõvi 47,93 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses osutatud õigusabikulude eest kokku 159,78 eurot. Lisaks palub välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud. Hageja omandas nõude kostja vastu TEAS-lt. Nõue tuleneb AS-i TE (AS R õigusjärglane) ja kostja vahel 21.06.2005 sõlmitud telefoni - ja teenuste lepingute nr XXX eest. Viidatud lepingute alusel kohustus AS TE(AS R õigusjärglane) kostjale pakkuma telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade (mobiiltelefon)/teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja kasutas kaupa ja teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes lepingu tingimusi. Lepingu lisaks olid ka TE mobiiltelefoni sideteenuste kasutamise üldtingimused, seda on kostja kinnitanud allkirjaga lepingul. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest ning tasumisega viivituse korral maksma vastavalt tingimuste peatükile VII viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast päevas ent mitte vähem kui 60 krooni. Seisuga 23.04.2007 oli kostja viimase makse, mille kohta esitati talle ka arve, tasumise tähtaeg. Kostja jäi võlgu viidatud kuupäevaks TEAS 281,73 eurot. TEAS ütles lepingust tulenevalt (IX peatükk) kostjale lepingu maksekohustuse rikkumise tõttu üles ja nõudis kostjalt võla tasumist, kuid kostja seda ei teinud. AS TE loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja palus kostjal võla ära tasuda, kostja seda teinud ei ole. Hageja on arvestanud viivist kuni hagi esitamiseni. Viivis on perioodil 23.04.2007- 20.01.2011 1224 päeva eest 517,68 eurot, kuid hageja vähendas viivist 281,67 eurole..

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud (t/l 120,122). Kohus on kostjale selgitanud, kuidas hagile vastata, ent kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele hagimenetluses oma vastuväiteid esitanud (t/l 125-129). Kostja ei ilmunud ärakuulamisele (t/l 132-133).

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 2000 eurot. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Poolte vahel ei ole vaidluste selles, et:

- AS-i TE (AS R l õigusjärglane) ja kostja vahel on 21.06.2005 sõlmitud telefoni ja teenuste lepingud nr XXX, - AS TE pakkus viidatud lepingute alusel kostjale telekommunikatsiooniteenust, kaupu - kostja kasutas kaupa, sai kaupa ja teenuseid - kostja kohustus saadud kaupade (mobiiltelefon)/teenuste eest vastavalt lepingu üldtingimustele tasuma arve alusel 15 päeva jooksul arvete esitamisest - üldtingimuste peatüki VII järgi kohustus kostja tasuma maksete tasumisega viivitamise korral viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast päevas ent mitte vähem kui 60 krooni, - 23.04.2007 oli kostja viimase makse tasumise tähtaeg - kostja jäi võlgu 23.04.2007 seisuga TEAS 281,73 eurot, - AS TE loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale, - kostja ei ole võlga ära tasunud ei TEAS ega hagejale vaatamata sellele, et mõlemad on kostjale nõude esitanud. - viivis on arvates 23.04.2007- 20.01.2011 1224 päeva eest on 517,68 eurot. Kuna kostja ei ole ülaltoodud asjaolusid vaidlustanud (ei ole vaidluse all), puudub kohtul vajadus anda täiendavat hinnangut hageja esitatud tõenditele. Ülalviidatud asjaolusid hinnates leiab kohus, et poolte vahel on sõlmitud leping VÕS § 8. VÕS § 76 lg 1 alusel peab kohustust täitma vastavalt lepingule. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine kohustuse täitamata jätmine kohustuse täitmisega viivitamine, osaliselt täitmata jätmine. Kuna vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja jättis oma lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse 23.04.2007 281,73 euro ulatuses AS TE ees täitmata, siis on ta rikkunud AS TE ees nendevahelisest lepingust tulenevaid kohustusi, mis ei ole lubatud. VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel täitmisega viivitamise korra VÕS § 113 lg 1 III lause alusel lepingus kokkulepitud viivist. VÕS § 164 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõude loovutada tervikuna või osaliselt uuele võlausaldajale sõltumata võlgniku nõusolekust ning lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise võlausaldaja asemele. Kuna viivise määra, nõutava viivise 281,73 (so vähem kui tegelik viivis 20.01.2011 seisuga) eurot suuruse üle ja ka selle üle, et hageja on lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega (selleks on ka viivis), kostja vastu omandanud ning et võlg 281,73 eurot ja viivis on AS TE kui ka hagejale tasumata, siis on hagejal kui uuel võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg 1 p 1, ja § 108 lg 1 alusel nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt võlg 281,73 eurot ja viivis 281,67 eurot hageja kasuks välja mõista. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus kindlaks kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1, 2 ja § 144 p 1 alusel on menetluskuluks riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu. Vabariigi Valitsuse määrusega 04.09.2008 nr 137 on kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Viidatud määruse § 1 lg 1 järgi on esindaja piirmäär hagihinna 639,12 euro puhul kuni 319,57 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 63,91 krooni ja see kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja palus hagiavalduses (Lisa 1) välja mõista esindaja tasu 159,78 eurot. Esitatud arve (t/ l 54) koheselt on tasu 1 (üks) tunni eest 159,78 eurot kohtumenetluses (t/l 31). TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus kohustatud isikult teise poole lepingulise esindaja tasu välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Arvestades asja mahtu, kus esitatud on vaid hagiavaldus koos lisadega, kostja ei ole vastust esitanud, asjas ei ole peetud istungeid, siis peab kohus mõistlikuks esindaja kuluks 100 eurot. Märgitud 100 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja palus välja mõista menetluskuludelt viivise nende tasumisega viivitamise korral. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulude 163,91 eurot (63,91+100) tasumisega viivitamise korral kostjalt hageja kasuks alates otsuse jõustumisest välja mõista 163,91 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, mis on VÕS § 94 sätestatud määr poolaasta kaupa seisuga enne 01.07 ja enne 01.01 (Avaldatakse Eesti Panga poolt igal aastal Ametlikes Teadaannetes).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.