Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

S’i avalduse pankroti

Ajutise halduri aruanne Võlgnik omab kesk-eri haridust koka erialal. Erialast tööd enda sõnul teinud ei ole. Praegu töökoht ja regulaarne sissetulek puudub. Elab naise korteris, mis on lahusvara, naise poolt soetatatud enne abiellumist. Korteri sisustus on võlgniku sõnul soetatud naise poolt enne abielu ning on seega abikaasa lahusvara. Võlgniku sõnul abistavad elamiskulude katmisel rahaliselt vanemad. Äriregistri andmetel on võlgnik olnud mitmete äriühingute juhatuses, neis äriühingutes on võlgnikule kuulunud ka osalus, mis on võõrandatud 2009 aastal. Varasemalt on võlgnik neist äriühingutest saanud töötasu. Väärtpaberite keskregistri andmetel võlgnikul väärtpaberikontod puuduvad. Äriregistri andmetel võlgnik osalust äriühingutes ei oma. Riikliku ehitisregistri andmetel võlgnikule ehitisi kui vallasasju ei kuulu. Maanteeameti Liiklusregistri andmetel on võlgnikule kuulunud mitmeid transpordivahendeid mis on tänaseks võõrandatud. Arvestades nende sõidukite võimaliku hinda, võõrandamise aega ja uute omanike kohta liiklusregistrisse kantud andmeid ei ole nende võõrandamistehingute tagasivõitmise võimalus tõenäoline. Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele kuulub võlgnikule kinnistu xxx, katastritunnus xxx, registriosa nr xxx, pindalaga 2070 m2, sihtotstarbega elamumaa. Kinnistu on soetatud abielu kestel, kuid soetamislepingus on kokku lepitud, et see on võlgniku lahusvara. Kinnistu on koormatud hüpoteegiga AS SEB Pank kasuks. Hüpoteegi summa 1 268 000.-kr. Kinnistul ei asu hoonet, väljaehitamata on tavapäraselt hoone rajamiseks vajalikud kommunikatsioonid. Kinnisasi on soetatud 17.09.2007 hinnaga 1 000 000.-krooni. Arvestades võrreldavaid pakkumisi kinnisvara müügiportaalides peab ajutine haldur selle kinnisasja väärtuseks mitte rohkem kui 19€ m2, see on kokku 39 330€. Rohkem kinnisasju võlgnikule ei kuulu ja ei ole kuulunud. Võlgnikul on järgnevad pangakontod: Swedbank AS arvelduskonto xxxxxxxxxxx, saldo seisuga 13.06.2011 oli 2,30.-EUR. SEB Pank AS on võlgnikul järgnevad arvelduskontod: xxxxxxxxxxx, saldo seisuga 27.06.2011 oli 0,48.-USD xxxxxxxxxxx, saldo seisuga 27.06.2011 oli 0,00.- EUR Nordea Pank Plc Finland on võlgnikul järgnevad arvelduskontod: xxxxxxxxxxx, saldo seisuga 12.06.2011 oli 0,06.-USD xxxxxxxxxxxxx, saldo seisuga 12.06.2011 oli 0,13.-EUR Sampo pank omas arvelduskontot xxxxxxxxx, konto suletud.

Rohkem arvelduskontosid ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul ei ole. Võlgnikul on raha kokku 2,43.-EUR ja 0,54.-USD. Põhilised rahalised liikumised on toimunud võlgniku AS Swedbank kontol. Sellele on laekunud võlgniku töötasu ja sularaha sissemaksed võlgnikult. Viimane töötasu on laekunud märtsis 2008 (15 235.-kr), pärast seda vanemahüvitis Sotsiaalkindlustusametist (13 251.-kr) kuni juulini 2009 ning pärast seda töötuskindlustushüvitis Eesti Töötukassalt. Aastatel 20062008 on kontole laekunud ja sealt edasi kantud või sularahas välja võetud suuri summasid raha. Vastavalt ajutisele haldurile esitatud andmetele võlgnik ei mäleta nende toimunud tehingute asjaolusid kuna sellest on palju aega möödas. Tehingute dokumentatsioon võlgnikul puudub. Kontole perioodiliselt sissemakstud sularaha päritolu võlgnik ei mäleta, samuti ei mäleta kuidas kasutati perioodil 11.04.2008-23.04.2008 pangakontolt välja võetud suuremat summa sularaha. Võlgnikul on tema poolt antud käenduskohustusest tulenevad hüpoteetilised tagasinõude õigused põhivõlgnike vastu, kuid arvestades asjaoluga, et põhivõlgnike puhul on ajutise halduri hinnangul tegemist äriühingutega, mille sisuline tegevus on peatunud ning nende juhtkonnaga ei õnnestunud kontakteeruda, hindab ajutine haldur sellise tagasinõude õiguse väärtuse olematuks. Võlgnikul vara kokku hinnanguliselt 39 333€ väärtuses. Väljaselgitatud kohustusi võlgnikul kokku 90 138,87€. Kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt vara, võlgniku sissetulek puudub, on tegemist võlgniku maksejõuetusega. Maksejõuetus ei ole ajutine, kuna isegi juhul kui võlgnik leiab keskmiselt tasustatava töö, ei ole tal võimalik mõistliku aja jooksul tasuda võlausaldajate nõudeid, mis kasvavad pidevalt intresside ja viiviste näol. Ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele on “mitterahuldav”. Võlgniku pankrotiavalduse puhul maksejõuetust ka eeldatakse. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul äritegevuses antud käendused ja sissetuleku puudumine. Maksejõuetuse põhjuseks Pankrotiseaduse §22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Maksejõuetuks muutus võlgnik ajutise halduri hinnangul 2010 aastal mil tal ei õnnestunud pärast vanemapuhkust tööd leida. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Vastavalt täitemenetluse registrile võlgniku suhtes täitemenetlused puuduvad. Võlgnik on avaldanud, et tema suhtes on pooleli kaks kohtuasja Harju Maakohtus, tsiviilasi 2-11-12842 (Sampo panga hagi võlgniku vastu) ja tsiviilasi 2-11-3643 (AS Swedbank Liising hagi võlgniku vastu). Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi vara tagasivõitmiseks. Võlgnik on ajutisele haldurile teatanud, et plaanib esitada võlgadest vabanemise menetluse avalduse. Ajutine haldur on arvamusel, et kohustustest vabastamise menetlus on võimalik, praeguseks ei ole teada seda välistavaid asjaolusid. Kohtuistung Kohtuistungil 08.08.2011.a. jäi pankrotihaldur esitatud aruande juurde, võlgnik kinnitas, et aruandele ning ajutise pankrotihalduri tasule ja kulutustele vastuväiteid ei oma. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot.

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada AS’i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Jüri Truuts’i.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri poolt kogutud ja võlgniku esitatud andmete põhjal moodustavad AS’i kohustused kokku summas 90 138,87 eurot, võlgnikul on vara kokku hinnanguliselt 39 333 euro väärtuses. Ajutise halduri ettekande kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi vara tagasivõitmiseks. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kestel tuleb pankrotihalduril täiendavalt analüüsida, kas esineb vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 776,52 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ning hüvitise kulutuste katteks summas 17,77 eurot OÜ Autente kasuks. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 776,52 eurot ajutise pankrotihalduri Jüri Truuts’i kasuks ja pankrotimenetluse kulude katteks 17,77 eurot OÜ Autente kasuks. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu ja kulutused pankrotivarast.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.