2-11-22725/17 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Pankrotihaldur kutsus 13.02.2013 kokku võlausaldajate üldkoosoleku, mille väljakuulutatud päevakorras oli kohustustest vabastamise menetluse jaoks usaldusiku kohta ettepaneku tegemine kohtule. Ükski võlausaldaja koosolekule ei ilmunud. Pankrotihaldur teeb kohustuste vabastamise menetluse algatamise puhul ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. XI Maksejõuetuse tekkimise põhjus Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotihalduri hinnangul äritegevuses antud käendused ja sissetuleku puudumine. Maksejõuetuse põhjuseks Pankrotiseaduse §22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Maksejõuetuks muutus võlgnik pankrotihalduri hinnangul 2010. Aastal, mil tal ei õnnestunud pärast vanemapuhkust tööd leida XII Halduri tasu Pankrotivarasse on halduri tegevuse tulemusena laekunud 14 600,00 €. Kokku pankrotihalduri tasu alammääras oleks 2 753,89 €. Pankrotivaras puudub raha pankrotihalduri tasu tasumiseks kogu alammäära ulatuses. Pandiesemete müügist laekus kokku 14 600 €, sellest 15% on 2 190 €. Muud laekumised pankrotivarasse on kokku 143,64 €. Pankroti väljakuulutamisel oli võlgniku konto jääk 2,30 €. Tänaseks on menetluskuludeks kulunud 1 510,99 €. Seega saaks pankrotihalduri tasuks kulutada 824,95 €. Hüpoteegipidaja AS SEB Pank on pankrotihaldurile andnud nõusoleku täiendava 454,93 € kasutamiseks pankrotimenetluse kulude katmiseks. Tänaseks raha jääk pankrotivaras kokku 1 279,88 €. Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu määramist pankrotivaras olevate vahendite arvelt summas 1 279,88 €. Pankrotihaldur palub halduri tasu summas 1 279,88 € määrata OÜ-le AT, reg kood 11149544 (büroole mille kaudu haldur tegutseb). Kohtu põhjendused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et AS (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Tulenevalt eeltoodust kuulub AS (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. Lõpparuandest ega jaotusettepanekust ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid esitanud. Seega on käesolev määrus kooskõlas PankrS §-ga 168 pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks: SEB Pank AS summas 49 376,56 eurot; Danske Bank A/S summas 24 130,68 eurot; Swedbank Liising AS summas 2 429,24 eurot; Maksu- ja Tolliamet summas 369,27 eurot.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Jüri Truuts tuleb vabastada AS (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Pankrotimenetluse kulud PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus leiab, et pankrotihalduri nõutud tasu kogusummas 1 279,88 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Pandipidaja AS SEB Pank on 07.03.2013 andnud kirjaliku nõusoleku pandieseme müügist saadud raha kasutamiseks 18,12% ulatuses pankrotimenetluse kulude katmiseks. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Jüri Truutsi töötasuks kokku 1 279,88 eurot eurot, mis kuulub vastavalt halduri taotlusele väljamaksmisele OÜ-le AT. Haldur palub lõpparuandes kinnitada pankrotihalduri vajalikud kulutused summas 0,38 eurot, s.o pangaülekande teenustasu. Kohus leiab, et tehtud kulutused on põhjendatud ning vajalikud. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Seega kuuluvad pankrotihalduri vajalikud kulutused kogusummas 0,38 eurot kinnitamisele. Kohustustest vabastamise menetlus AS on esitanud vahetult pärast lõpparuande esitamisest teadasaamist taotluse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Kohus on seisukohal, et kuigi pankrotimenetlus kuulub käesoleval juhul lõpetamisele PankrS 163 alusel, mitte PankrS § 158 alusel, s.o raugemise tõttu, siis tuleb võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks vastu võtta. Kohtu hinnangul on õiglane, et ligipääs kohustustest vabastamise menetluse on tagatud võrdsetel alustel kõigile füüsilisest isikust võlgnikele, olenemata sellest, millisel õiguslikul alusel nende pankrotimenetlus lõppeb. Seega, kuna seaduse kohaselt oleks võlgniku avaldus pankrotimenetluse raugemise korral esitatud tähtaegselt, siis tuleb lugeda, et võlgniku avaldus on esitatud tähtaegselt ka lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Ükski võlausaldaja ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgnik AS kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa

põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ükski võlausaldaja 13.02.2013 üldkoosolekust osa ei võtnud, mistõttu saab järeldada, et võlausaldajatel puudub huvi ettepanekute tegemiseks usaldusisiku nimetamise vastu. Tulenevalt sellest nõustub kohus halduri ettepanekuga, et võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.