Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.08.2011, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-4896
Tsiviilasi
OÜ Kerning hagi töövõtulepingust väljamõistmiseks
Leonid tuleneva
Tsenteri vastu võlgnevuse
Tsiviilasja hind 4206.15 eurot (65 812 krooni) Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.12.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Kerning apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Kerning (registrikood 11120233, asukoht Paldiski mnt 59-2 Tallinnas), seadusjärgne esindaja juhatuse liige Ove Koska Kostja Leonid Tsenter (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxx), lepinguline esindaja Igor Sablonin
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 28.12.2010 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad apellandi kanda.
Tagastada apellandile kaebuse lisas täiendava tõendina esitatud kostja esindaja kiri 25.08.2008.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
1.01.02.2010 esitas OÜ Kerning Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Leonid Tsenterilt 81 612 krooni saamiseks. Võlgnik esitas 22.02.2010 nõudele vastuväite. 14.06.2010 esitas OÜ Kerning Harju Maakohtusse hagi Leonid Tsenteri vastu põhivõla 65 812 krooni ja viivise 65 000 krooni väljamõistmiseks. Hageja nõudis võlga osaliselt, kuna 100 000 krooni osas soovis esitada nõude pärast garantiiaja lõppu. Samuti vähendas hageja viivise nõuet.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 30.08.2006 töövõtulepingu nr 30/08, mille kohaselt kohustus hageja teostama üldehitus- ja siseviimistlustööde lõpetamise ning haljastuse objektil Andrekse tee 45-49 Tallinnas. Tööde üleandmine toimus elektrooniliselt edastatud tööde akteerimise tabeli alusel. Kostja jättis tasumata arve nr 011107 summas 150 000 krooni ja arve nr 091007 summas 15 812 krooni. Kostja ei ole esitanud põhjendatud vastuväiteid ega pretensioone hageja poolt teostatud tööde kohta. Lepingu p 8.2 kohaselt kohustus kostja aktsepteerima või tagasi lükkama tööde teostamise aktid 5 tööpäeva jooksul ning p 9.6 järgi kohustus kostja tasuma esitatud arve 5 tööpäeva jooksul akti aktsepteerimisest. Akt, mille alusel lõpparve 150 000 krooni tehti, edastati kostjale 01.07.2007.
3.Tulenevalt lepingu p-st 9.7 on hagejal õigus nõuda töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest maksmisega viivitamisel viivist 0,25 % tasumata summalt päevas. Hageja arvestas viivist alates 15.07.2007, kuna selline aeg oli kostjale mõistlik, et tööd üle vaadata ja vastu võtta või esitada põhjendatud vastuväited. Viivise summaks seisuga 14.06.2010 on kokku 154 822.73 krooni (164.53 krooni x 941 päeva).
4.Kostja nõue aegumise kohaldamiseks on alusetu. Hageja nõue põhineb töödel, mis anti üle 2007. aastal. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Kuna töid ei ole vastavalt töövõtulepingu p-des 13.1 ja 13.2 kokkulepitud korras üle antud, siis ei ole hageja töid teostanud ning puudub alus ja õigus nõuda tööde eest tasumist. Kostja ei ole saanud elektrooniliselt tööde akteerimise tabelit.
6.Kostja palus kohaldada nõude aegumist. Pooled sõlmisid 30.08.2006 töövõtulepingu, mille p 9.1 kohaselt oli tööde lõpptähtajaks 16.12.2006. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 16.12.2006. Möödunud on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-s 1 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg.
Esimese astme kohtu otsus
7.28.12.2010 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse aegumise kohaldamiseks.
8.Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus, et poolte vahel on 30.08.2006 sõlmitud töövõtuleping nr 30/08, mille kohaselt hageja kohustus teostama üldehitus- ja siseviimistlustööde lõpetamise ning haljastuse objektil Andrekse tee 45-49 Tallinnas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu järgi makstav tasu muutub sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 järgi kas töö valmimisest või lg 4 järgi töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest.
9.Tööde üleandmist ja vastuvõtmist reguleerib pooltevahelise lepingu p 13.1, mille kohaselt tööde üleandmine-vastuvõtmine toimub sellekohase üleandmise-vastuvõtmise aktiga peale töövõtja kõigi lepinguliste kohustuste täitmist. Nimetatud akti allkirjastamise järgselt tekib töövõtjal õigus esitada tellijale üleantud tööde maksumust hõlmav arve. Lepingu p 13.2 kohaselt tööde üleandmise vormistamiseks esitab töövõtja tellijale allakirjutamiseks üleandmise-vastuvõtmise akti. Tellija on kohustatud vastava üleandmise-vastuvõtmise akti kolme kalendripäeva jooksul arvates saamisest allakirjutatult töövõtjale tagastama. Vastuvõtmisest keeldumise korral peab tellija eelnimetatud tähtaja jooksul esitama töövõtjale motiveeritud otsuse vastuvõtmisest keeldumise kohta.
10.Tasu nõude sissenõutavust reguleerib lepingu p 9.5, mille kohaselt tööde eest tasumine toimub vastavalt töövõtja poolt esitatud ning tellija poolt aktsepteeritud teostatud tööde aktidele. Lepingu p 9.6 kohaselt tööde eest tasumine toimub, arvesse võttes lepingu p-s 9.3 sätestatud korda, töövõtja poolt esitatud arve alusel 5 tööpäeva jooksul peale akti aktsepteerimist tellija poolt. Hageja nõude aluseks on arved nr 091007 ja nr 011107. Arvete kuupäevadeks on 09.10.2007 ja 01.11.2007, maksetähtajaga 5 tööpäeva. Kuna töövõtulepingu järgi makstav tasu muutub sissenõutavaks kas töö valmimisest või töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest, ei oma tähendust tööde lõpptähtaeg.
11.Töövõtulepingust tulenevad nõuded aeguvad nagu kõik lepingulised nõuded TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolme aasta jooksul. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab nõude aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. Seega hakkab nõue aeguma alates hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (VÕS § 82 lg 7, TsÜS § 147 lg 2). Nõude aegumistähtaja alguse määratlemisel tuleks praegusel juhul lähtuda TsÜS § 147 lg 3 esimeses lauses sätestatust, millest tuleneb, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 147 lg 3 esimese lause kohaldamisel on oluline aasta, millal võlausaldaja võis kokkulepitud tasu nõuda. Asja materjalidest nähtuvalt võis tööde üleandmine-vastuvõtmine toimuda aastal 2007. TsMS § 230 lg 1 sätestatust lähtuvalt peaks samas kostja tõendama aegumise vastuväite aluseks olevaid asjaolusid. Maksekäsu kiirmenetluse esitamise ajaks 29.04.2010 oleks TsÜS § 146 lg-s 1 ja § 147 lg-s 3 sätestatut arvestades lõppenud nende nõuete aegumistähtaeg, mille kohta võis hageja kokkulepitud tasu maksmise nõude esitada hiljemalt 31.12.2010. Seega nõue ei ole aegunud.
12.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Pooled on kokku leppinud, kuidas tööd üle antakse. Antud juhul väljendub poolte kokkulepe lepingu p-s 13.1, mille kohaselt toimub tööde üleandmine-vastuvõtmine sellekohase üleandmise-vastuvõtmise aktiga peale töövõtja kõigi lepinguliste kohustuste täitmist. Nimetatud akti allakirjutamise järgselt tekib töövõtjal õigus esitada tellijale üleantud tööde maksumust hõlmav arve. Hageja ei ole suutnud usaldusväärselt tõendada, et ta on kokkulepitud tööd hagis esitatud nõude väärtuses nõuetekohaselt teinud ja need kostjale üle andnud. Aktid ei tõenda tööde
tegemist, kuna need on allkirjastamata ning üksnes arvetest nõude tõendamiseks ei piisa. Kostja esitas vastuväite, et tema ei ole arve aluseks olevat akti elektronkirjaga saanud. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab hageja suutma vaidluse korral tõendada asjaolusid, millele tema nõuded tuginevad. Kui hageja leidis, et kostja keeldus alusetult tööde vastuvõtmisest, tulnuks hagejal tõendada, et tööd on nõuetekohaselt tehtud ja need saab lugeda vastuvõetuks.
13.Hageja väitis, et kostjale saadeti akteerimise tabel, mille alusel koostati arve nr 180907 ja kostja tasus 18.09.2007 nimetatud arve summas 105 620.31 krooni ning seega on kostja saanud 12.04.2007 akteerimise tabeli. Samuti saadeti kostjale arve nr 180907 ja 18.09.2007 akteerimise tabel elektrooniliselt. Arved ja tabelid on saadetud elektronposti aadressile [email protected]. Kuna kostja väidab, et ei ole selliseid tabeleid saanud, siis ei ole hageja usaldusväärselt tõendanud selliste dokumentide elektrooniliselt saatmist. Elektronkirja saatja peab tõendama, et teade jõudis saajani. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib olla aga näiteks kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse (Riigikohtu lahend nr 3-21-123-07, p 14). Seega ei ole hageja tõendanud, et tal on nõudeõigus kostja vastu summas 65 812 krooni. Seoses põhinõude põhjendamatusega tuleb rahuldamata jätta ka viivisnõue. Apellatsioonkaebus
14.OÜ Kerning palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada ning mõista kostjalt välja põhivõla 65 815 krooni ja viivise 65 000 krooni või saata tsiviilasi tagasi arutamiseks esimese astme kohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
15.Kohus tugines asjaolule, et kohtule edastatud aktidel puudus kostja allkiri, kuid lepingu pde 13.1-13.2 kohaselt toimub tööde üleandmine-vastuvõtmine sellekohase aktiga, mis edastatakse allkirjastamiseks ning mille on tellija kohustatud allkirjastatult tagastama 3 kalendripäeva jooksul, alates selle saamisest. Kohtule on edastatud tõendid, mis tõendavad, et pooled kasutasid kogu lepingu täitmise jooksul aktide ja arvete edastamiseks e-posti. Kostja sai või pidi kätte saama akti, mille alusel olid koostatud arved, mis on nõude aluseks. Lepingu p 13.2 kohaselt oli töövõtjal kohustus edastada allkirjastamiseks akt, mille tellija pidi allkirjastatuna tagastama või motiveeritud otsusega keelduma, kolme päeva jooksul. Hageja on oma kohustuse täitnud, edastades akti e-postiga. Kohus ei ole arvestanud VÕS § 637 lg 4 ja VÕS § 638 sisuga. Tööde üleandmisest või üleantuks lugemisest läheb tõendamiskoormis üle tellijale.
16.Kohus on rikkunud ka menetlusõigust, kui tugines otsuse tegemisel asjaolule (tööde teostamine ja üleandmine ei ole tõendatud), mille kohta oli oma käitumisega andnud mõista, et kohtule on edastatud tõendid, mis antud asjaolu ümber lükkavad. Korraldaval istungil palus kohus edastada tõendid, mis kinnitavad tööde üleandmist, mille eest tasu nõuti. Hageja oli unustanud hagiavaldusele lisatud tõenditest välja väljavõtte e-kirjast, mis kinnitas hagile lisaks olevate teiste tõendite (arvete ja töö üleandmise akti) edastamist. Kohus andis täiendava tähtaja ning teatas, et on võimalik ka tunnistajate abil tööde teostamist ja üleandmist tõendada, kui muid tõendeid ei ole. Apellant edastas täiendavad tõendid, mis kinnitasid asjaolu, et pooled on kasutanud suhtlemiseks e-posti ning üleandmise-vastuvõtmise akt on edastatud e-postiga. Samuti edastas koos tõenditega taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Kohus saatis 29.11.2010 hagejale päringu, kas viimane on nõus lahendama vaidluse kirjalikus menetluses, andes mõista, et esitatud tõenditest piisab, et tõendada tööde üleandmist.
17.Apellant palub võtta asja materjalide juurde 25.08.2008 koostatud kirja, tõendamaks, et kostja sai tööde üleandmis-vastuvõtmisakti kätte, kuna on vastanud, et ei ole nõus tasuma aktis märgitud tööde eest.
Vastustaja seisukoht
18.Leonid Tsenter palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
19.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusega materiaalõigusnormide olulist rikkumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse seisukohtadele.
20.Hageja töövõtjana nõuab kostjalt kui tellijalt töövõtulepingujärgse tasu maksmist vastavalt arvele nr 091007 09.10.2007 summas 15 812 krooni (ehitusjärgne koristus; t lk 32) ja arvele nr 011107 01.11.2007 summas 50 000 krooni (arve esitatud kogusummas 150 000 krooni; lõppmakse; t lk 33). Seega on hagi rahuldamise eelduseks, et leiab tõendamist lepingu järgi tehtud töö vastuvõtmine või asjaolud, millised annavad aluse lugeda töö vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4). Töö loetakse vastuvõetuks juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 638). Tellija on kohustatud töö vastu võtma, kui see vastab lepingutingimustele VÕS § 77 ja § 641 mõttes, muuhulgas peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga.
21.Käesolevas asjas on pooltevaheline vaidlus taandunud sellele, kas töövõtja täitis pooltevahelise lepingu p 13.2 ja esitas tööde üleandmise vormistamiseks tellijale allkirjastamiseks tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Tellija poolt allkirjastatud vastav akt puudub, ka eitab tellija sellise akti saamist töövõtjalt. Sellises olukorras jagas maakohus õigesti pooltevahelise tõendamiskoormuse - töö vastuvõtmise fakti tõendamiskoormus lasub isikul, kes nõuab tehtud töö eest tasu, seega töövõtjal. Seejuures eeldatakse, et kui tellija ei ole töö vastuvõtmise akti allkirjastanud, ei ole ta ka tööd vastu võtnud. Alles nimetatud akti esitamise ja tellijale allkirjastamiseks mõistliku aja andmise tõendatuse korral pöördub tõendamiskoormus ümber ja tellija peab tõendama asjaolusid, mille tõttu ta tööd vastu ei võtnud.
22.Maakohus on leidnud õigesti, et käesolevas asjas ei suutnud töövõtja tõendada, et ta oleks täitnud lepingu p 13.2 ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti tellijale esitanud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et ka on töövõtja vastavasisulised väited vastuolulised. Hagiavalduses (t lk 23-25) väitis hageja, et tööde üleandmine toimus elektrooniliselt edastatud akteerimistabeli alusel ning et akt, mille alusel lõpparve tehti, edastati kostjale 01.07.2007. Sama kuupäev on nimetatud hageja poolt ka 19.09.2009 ettepanekus vaidluse lahendamiseks (t lk 42-43). Tsiviilasja materjalides ei sisaldu ühtegi dokumentaalset või muus kohases vormis tõendit, mis hageja väidet kinnitaks. Esitatud on väljatrükke ekirjade saatmiste kohta 26.03.2007 (t lk 97), 12.04.2007 (t lk 82) ja 18.09.2007 (t lk 83), kuid neist ühegi manuses üleandmise-vastuvõtmise akti märgitud ei ole. Arvelt nr 011107 01.11.2007, millega töövõtja nõudis lõppmakse tasumist summas 150 000 krooni, nähtub, et see on esitatud hoopis 12.04.2007 kuupäeva kandva akteerimistabeli alusel (t lk 33). Samas olid pooled lepingu p-s 9.10 leppinud kokku, et viimane makse summas 150 000 krooni tasutakse alles peale üleandmise-vastuvõtmisakti allkirjastamist. Seega kuna sellise akti esitamine ja seeläbi tööde vastuvõtmine tõendatud ei ole, ei ole hagetav tasu muutunud sissenõutavaks. Apellatsioonkaebuse väidetest saab järeldada, et hageja on võrdsustanud 12.04.2007 akteerimistabeli lepingu p-s 13 kokkulepitud üleandmisvastuvõtuaktiga. Selline lähenemine aga ei ole kooskõlas pooltevahelise lepinguga, milline eristab selgelt tööde tegemise ajal teostatud tööde akte (nende tööde aktsepteerimist tellija
poolt; p 9.5) ja peale kõigi lepinguliste kohustuste täitmist vormistatavat tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (p-d 13.1, 13.2).
23.Ringkonnakohus ei saa nõustuda apellandi etteheidetega maakohtule, nagu oleks viimane eksitanud hagejat ja andnud mõista, et hageja väide üleandmise-vastuvõtmise akti edastamise kohta on tõendatud. Tsiviilasja materjalid sellist hageja väidet ei kinnita. Nii eelmenetluses (kaaskiri kostja vastuse edastamiseks hagejale t lk 57) kui kohtuistungil (protokoll t lk 76-78) juhtis maakohus korduvalt hageja tähelepanu tõendamiskoormusele ja andis võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks. Milliseid konkreetseid tõendeid esitada, oli hageja enda õigus ja kohustus otsustuda. Maakohus selgitas kohtuistungil, et tööde üleandmine on hagejal tõendamata ega ole üheski hilisemas menetlusdokumendis selgitanud vastupidist. Hageja nõustus kohtu ettepanekuga asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (t lk 99). Kaebuses nimetatud tunnistaja ülekuulamise taotluse esitamist tsiviilasja toimikus olevatest menetlusdokumentidest ei nähtu.
24.Koos käesoleva otsusega tagastatakse apellandile tema poolt apellatsioonkaebuse lisana esitatud kostja esindaja 25.08.2008 kiri hagejale, milles teatati, et vaidlusalustel arvetel puudub õiguslik alus ja keelduti neid maksmast. Tagastamine toimub põhjusel, et ringkonnakohus keeldub uue tõendi vastuvõtmisest lähtudes TsMS § 652 lg-st 4 ja lg 3 pst 2. Apellant ei ole esile toonud ega põhistanud mõjuvat põhjust, mille tõttu ta ei saanud tema valduses olnud dokumentaalset tõendit juba maakohtus esitada. Ka ei nähtu tõendi sisust, et see oleks ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks.
25.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Malle Seppik
Imbi Sidok
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.