Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (6)

2-10-31962 Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest, Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Tagaseljaotsus loetakse J. H. kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid J. H. ) ja AS S. P. nr 486JM20800412 (edaspidi nimetatud leping). Vastavalt lepingule võimaldas AS S. P. lepingus sätestatud järelmaksu limiidisumma 15 000 krooni kasutamist ning kostja kohustus kasutatud limiidisumma tagastama igakuiste maksetega 450 krooni hiljemalt 06.03.2012. a. Kostja kasutas panga võimaldatud limiiti kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Kostja rikkus lepingut, jättes tagastamata limiidi summa. Lepingu üldtingimuste p 8 järgi oli pangal õigus nõuda lepingu ennetähtaegset täitmist, mistõttu pank kuulutas limiidi tagastamise tähtpäeva 23.12.2008. a saabunuks. Lepingu ülesütlemisest 09.12.2008. a teavitas AS S. P. kirjaga ja nõudis kogu lepingust tuleneva võlgnevuse kohest tasumist. Kostja ei reageerinud AS S. P. , misjärel pank loovutas talle kuuluva nõude kostja vastu O. I. -le (hageja). Nõude võõrandamisest teavitas S. P. kirjaga kostja poolt teavitatud aadressil. Teatisele kostja ei reageerinud, mistõttu hageja volitas O. I. I. kostjalt võlga sisse nõudma. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale lepingust tulenevalt laenu põhisumma 13400,48 krooni. Lepingu üldtingimuste p 4.1 sätestab, et intressi arvestatakse panga poolt kliendi kasutuses olevalt järelmaksulimiidi summalt igapäevaselt vastavalt selle kasutamise ajale ning lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäärale (16%). Üldtingimuste p 4.3 kohaselt arvestatakse intressi kuni järelmaksulimiidi täieliku ja nõuetekohase tagastamiseni kliendi poolt. Intress perioodi 23.12.2008 kuni 02.07.2010. a (s.o 557 päeva) eest on 3271,92 krooni. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale viiviseid 1740,59 krooni.

2 (6)

2-10-31962 Nimetatud viivistest on arvestatud 662,68 krooni perioodi 23.12.2008 kuni 30.06.2009. a (s.o 190 päeva) eest määraga 9,50% aastas ja 1077,91 krooni perioodi 01.07.2009 kuni 02.07.2010. a (s.o 367 päeva) eest määraga 8% aastas tasumata summalt (13400,48 krooni). Hageja sõlmis eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu O. I. I. A. . Sellega tekkis hagejal kahju summas 3953,14 krooni, mis seisneb O. I. I. makstud teenustasus. Hageja palub kahju katteks välja mõista 1599,52 krooni. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt 21012,51 krooni väljamõistmist, millest on laen 13400,48 krooni, intress 3271,92 krooni, viivis 1740,59 krooni, kahju 1599,52 krooni ja leppetrahv 1000 krooni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 191,73 eurot ning õigusabikulude summas 319,56 eurot, väljamõistmist. Kostja seisukoht Kuna kostja asukoht ei ole teada, siis on talle hagimaterjalid TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel avalikult kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (avaldatud 08.06.2011. a - tl 47). Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 47).

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte toimetatud avalikult (tl 4546), s.o väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teade avaldatud 08.06.2011. a – tl 47). Lähtudes TsMS § 317 lg-st 5 tuleb lugeda kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks 02.07.2010. a, s.o 30 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Samas on kostjale teatavaks tehtud ka kohustus hagile vastata ning hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole määratud tähtajaks - 05.08.2011. a, s.o hiljemalt 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest, saatnud kohtule kirjalikku vastust.

3 (6)

2-10-31962 Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 05.08.2011. a) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

4 (6)

2-10-31962 VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1342,94 eurot, millest on tagastamata laen 856,45 eurot (13400,48 krooni), kahjuhüvitis 102,23 eurot (1599,52 krooni), intress 209,11 eurot (3271,92 krooni), viivis 111,24 eurot (1740,59 krooni) ja leppetrahv 63,91 eurot (1000 krooni). Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 kohaselt on 958,67 eurot (13400,48 + 1599,52 =15 000 krooni). TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on taotluses menetluskulude väljamõistmiseks (menetluskulude nimekirjas, tl 50) taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: riigilõiv – tasutud hagiavalduse esitamisel – 191,73 eurot ning hageja õigusabikulud – 319,56 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamiseks 29.06.2010. a riigilõivu 3000 krooni (191,73 eurot - tl 51). Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu – 191,73 euro väljamõistmise osas. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Menetluskulude nimekirjale lisatud arvest nr 1673 nähtub, et hagejale on käesolevas tsiviilasjas õigusabi osutanud OÜ I. I. A. viimane on nõudnud sellise teenuse osutamise eest 5000 krooni (ilma käibemaksuta). 5 (6)

2-10-31962

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud OÜ-I. Agentuur töötajad. Kuna hageja lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud üksnes avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning käesolev tsiviilasi ei ole olnud keerukas ega töömahukas oma sisu poolest, seetõttu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, saab pidada 70 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 261,73 (191,73 +70) euro ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Lembit Käis Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.