Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

MP161H STEL, ehitusaasta 2005. Lepingust tulenevalt kohustus Hageja andma Vara Lepingu perioodiks Liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse ning Lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus Liisinguvõtja tasuma Hagejale selle eest Lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt Lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär on sätestatud Lepingu punktis 2.1, milleks oli 6,5% aastas. 23.11.2005 sõlmisid HAja Hageja Lepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu , mille alusel võttis Kostja endale kohustuse tagada solidaarselt Liisinguvõtjaga liisingulepingust tulenevate Liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käenduslepingu punktist 1 tulenevalt kohustus Kostja tagama solidaarselt Liisinguvõtja Lepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate Liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Käenduslepingu kohaselt vastutab Kostja solidaarselt Liisinguvõtjaga võlgnetava rahalise kohustuse, kuid mitte rohkem kui 8 071,65 euro (so 126 293,88 Eesti krooni) tasumise eest. Käenduslepingu punkti 4 kohaselt on käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks liisingulepingu järgse iga makse tasumise tähtpäev. Liisingulepingu ülesütlemisel on kohustuste täitmise tähtpäevaks päev, milliseks liisinguvõtja kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik liisingulepingu alusel võlgnetavad summad. Liisinguvõtja rikkus Lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata Lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed. Liisinguvõtja poolt jäid Lepingust tulenevalt Hagejale tasumata arved maksetähtaegadega 22.10.2007, 19.11.2007, 30.11.2007, 18.12.2007 ja 18.01.2008. Kokku moodustab Lepingu alusel Liisinguvõtja debitoorne võlgnevus (põhiosa- ja intressivõlgnevus) 9 909,02 Eesti krooni. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 0,25% päevas. Viivisvõlgnevus moodustab 4 178,49 Eesti krooni. Tulenevalt Lepingu üldtingimuste punktist 7.1.3 saatis Hageja Liisinguvõtjale 06.12.2007 teatise Lepingu ülesütlemise kohta, milles informeeris Liisinguvõtjat võlgnevuse suurusest ja palus Liisinguvõtjal võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist. Samuti palus Hageja Liisinguvõtjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult Hagejaga ühendust võtta. Samasisulise nõudekirja saatis Hageja 06.12.2007 ka Kostjale. Kuna Liisinguvõtja ja Kostja võlgnevust ei kustutanud, luges Hageja, tuginedes üldtingimuste punktile 7.1.3, Lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks. Seoses asjaoluga, et Hageja lõpetas Lepingu ennetähtaegselt, kohustus Liisinguvõtja tulenevalt Lepingu üldtingimuste punktist 7.5. andma Hagejale üle Lepingu esemeks oleva Vara valduse. Kuna Liisinguvõtja Vara ei tagastanud, oli Hageja sunnitud pöörduma Vara tagastmiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri OÜ R poole, kuid olenemata OÜ R püüdlustest ei õnnestunud Vara valdust siiski taastada ning käesoleva hetke seisuga ei ole Vara valdust Hagejale üle antud. OÜ R esitas Hagejale osutatud teenuse (Vara tagastusteenus) eest arve summas 500,00 Eesti krooni (käibemaksuta), mis on Hageja poolt tasutud. Hageja Lepingust tulenev nõue Liisinguvõtja ja Kostja vastu on kokku 9 909,02 Eesti krooni, mis koosneb debitoorsest võlgnevusest summas 5 230,53 Eesti krooni, viivisvõlgnevusest summas 4 178,49 Eesti krooni ja Vara tagastamisega seotud kuludest summas 500 Eesti krooni. Tulenevalt eeltoodust on Kostjal kohustus hüvitada Hagejale liisingulepingust tulenev Liisinguvõtja võlgnevus summas 9 909,02 Eesti krooni. Kostja vastus Kohtule 22.11.2010. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja oli R OÜ (pankrotis) juhatuse liige ajavahemikus 11.10.2005. a kuni 23.03.2007. a. 16.06.2008. a kuulutati Viru

Maakohtu otsusega välja R OÜ pankrot. Hageja kostjat pankrotimenetlusest ei teavitanud. Kostjale ei ole teada, kas Swedbank Liising kui võlausaldaja on esitanud oma nõude pankrotimenetluses. AS Hansa Liising poolt 06.12.2007. a kostjale adresseeritud nõuet kostja saanud ei ole. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 12.12.2008. a enampakkumise teate kohaselt müüb R OÜ (pankrotis) pankrotihaldur avalikul enampakkumisel R OÜ (pankrotis) vallasvara. Tegemist on sama varaga, mis on nimetatud hageja poolt hagiavalduses ja mis oli R OÜ (pankrotis) ja Swedbank Liising AS vahel 23.11.2005. a sõlmitud liisinglepingu esemeks. Kostjale on teadmata, kas pankrotihaldur võõrandas nimetatud vara. Kui haldur vara võõrandas, ehkki teadis või pidi teadma, et vara ei kuulu võlgnikule, või kui see vara ei ole halduri süül säilinud, võib õigustatud isik nõuda tekitatud kahju hüvitamist haldurilt. Ülalnimetatud enampakkumisteatest saab teha järelduse, et pool aastat pärast pankroti väljakuulutamist oli vara, mille hüvitamist kostjalt nõutakse, olemas. Samas on kostjale teadmata, kas hageja nõudis vara tagastamist ning kas ja millisel põhjusel haldur jättis selle tagastamata. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et 23.11.2005 sõlmisid R OÜ (pankrotis) ja Swedbank Liising AS liisingulepingu , mille esemeteks olid puurpink 2B118, ekstsentrikpress 6 tonni, universaal-freespink 6M80Š ja lihvimis-terituspink MBS 150, ehitusaasta: 2005; metalllintsae masin BOMAR ERGONOMIC 275.230 DGE, EHITUSAASTA 2005; kaugusmõõdik DISTO CLASSIC 5, ehitusaasta 2005; keevitusaparaat MIG MATIC 263 ja Tig -keevitusinverter TIG MP161H STEL, ehitusaasta 2005 (tl 24-37). 23.11.2005 sõlmisid HAja Hageja liisinglepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu , mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine, kuid mitte rohkem kui 8 071,65 euro (so 126 293,88 Eesti krooni) ulatuses (tl 43-44). Hageja saatis liisinguvõtjale 06.12.2007 teatise lepingu ülesütlemise kohta, kuivõrd liisingvõtja jättis nõuetekohaselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed (tl 50). VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Hagiavalduse kohaselt on liisingvõtja rikkunud lepingust tulenevat kohustust tagastada lepingu lõppemisel hagejale liisinguese, liisinguvõtja poolt jäid hagejale tasumata arved maksetähtaegadega 22.10.2007, 19.11.2007, 30.11.2007, 18.12.2007 ja 18.01.2008. Kokku moodustab lepingu alusel liisinguvõtja debitoorne võlgnevus (põhiosa- ja intressivõlgnevus) 9 909,02 Eesti krooni. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal on käenduslepingu alusel kohustus hüvitada hagejale liisinguvõtja R OÜ (pankrotis) poolt täitmata põhiosa- ja intressimaksed. Kostja oli R OÜ (pankrotis) juhatuse liige ajavahemikus 11.10.2005. a kuni 23.03.2007. a (tl 70-71). 16.06.2008. a kuulutati Viru Maakohtu otsusega välja R OÜ pankrot (tl 65-68). Kostja vastuväite kohaselt ei ole hagejal nõuet käendaja vastu, kuivõrd hageja ei ole kostjat pankrotimenetlusest teavitanud. Samuti peaks hageja esitama oma nõude R OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Kohus nõustub kostja vastuväitega.

VÕS § 146 lg 2 kohaselt põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja oma nõude esitama pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetlusest teada saamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata teatama käendajale. Hageja on nõuet R OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tähtaegselt ei esitanud, millega hageja on kohtu hinnangul ise vähendanud oma nõude rahuldamise võimalusi. Hiljemalt 12.12.2008. a enampakkumisteate ilmumisel (tl 69) oleks hageja poolt mõistlik ja põhjendatud esitada oma nõue haldurile, kuivõrd enampakkumisteate kohaselt müüdi enampakkumisel sama vara, mille tagastamist oli hageja nõudnud R OÜ-lt lepingu ülesütlemisel (tl 50). PankrS § 123 lg 1 võimaldab esitada haldurile vara pankrotivarast välistamise taotluse. Hageja seda võimalust kasutanud ei ole. Kohtu hinnangul on põhjendamatu esitada tekkinud olukorras aga nõue käendaja vastu. PankrS § 123 lg 4 kohaselt kui haldur võõrandas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vara või kui vara ei ole säilinud, on välistamisõigust omaval isikul õigus saada vara eest rahalist hüvitist pankrotivara arvel käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 1 sätestatud korras. VÕS § 146 lg 3 kohaselt kui võlausaldaja ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kostjat R OÜ (pankrotis) pankrotimenetlusest teavitanud. Kostja väitel hageja kostjat pankrotimenetlusest ei teavitanud. Käesoleval juhul saanuks hageja kohtu hinnangul vältida käendaja õigeaegse teavitamise korral olukorda, kus hagejale kuuluv vara pankrotimenetluses võõrandatakse. Kostja on põhjendatult leidnud, et 12.12.2008. a enampakkumisteate põhjal võib järelduse teha , et pool aastat pärast pankroti väljakuulutamist oli vaidlusalune vara veel olemas. Kohtu hinnangul on põhjendamatu esitada nõue käendaja vastu üksnes seetõttu, et hageja enda passiivsuse tõttu on pankrotimenetluses nõude esitamisega hilinetud. Sellise viivituse tulemusel tekib kahju käendajal kaotatud regressinõude ulatuses. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagiavaldus rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.