Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud AS DnB NORD Liising esitas 29.06.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse DIGOÜ, EP ja HL vastu põhinõude 14 051,33 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Kohtunikuabi tegi maksettepaneku, millele HL esitas vastuväite. 26.01.2011.a tegi kohtunikuabi maksekäsu määruse, milles kohustas DIGOÜ-d ja EP tasuma solidaarselt hagejale põhinõudena 898,04 eurot ning kõrvalnõuetena 626,87 eurot, samuti viiviseid protsendina alates 27.01.2011.a. HL osas andis kohtunikuabi 26.01.2011.a määrusega asja üle Harju Maakohtule. 07.02.2011.a esitas AS DnB NORD Liising hagiavalduse HL vastu Harju Maakohtule, mida hiljem täpsustas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja DIGOÜ 30.06.2008.a liisinglepingu, mille esemeks oli kohviautomaat Franke Saphira. Samal päeval sõlmis hageja kostjaga käenduslepingu, millega kostja kohustus tagama kõik liisinglepingust tulenevad kohustused solidaarselt liisinguvõtjaga. Liisinguvõtja ei tasunud liisingumakseid, mistõttu ütles hageja 14.01.2010.a liisinglepingu erakorraliselt üles. Liisinglepingu järgne võlgnevus moodustub tähtajaks tasumata osamaksetest summas 61,44 eurot, tähtajaks tasumata intressimaksetest summas 76,14 eurot ja viivistest 4,97 eurot (periood 01.10.2009.a05.01.2010.a). Pärast kohviautomaadi tagastamist võõrandas hageja selle 958,67 euro eest (käibemaksuta). Vara jääkmaksumus oli 1 349,87 eurot (käibemaksuta). Vara realiseerimisega seoses kandis hageja täiendavaid kulutusi summas 364,29 eurot. Kuna vara võõrandamisest saadud rahasumma ei katnud hageja kulutusi, siis jäi hageja nõude suuruseks 898,04 eurot. DIGOÜ-lt ja EP on hagejale laekunud 240,68 eurot. Sellest tulenevalt võlgneb kostja hagejale 657,36 eurot (põhivõlg 576,24 eurot ja kõrvalnõue 81,12 eurot). Lisaks võlgneb kostja hagejale lepingus sätestatud viiviseid (0,25 % päevas) 10.08.2011.a seisuga 576,24 eurot. Ülaltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 657,36 eurot ja viivised 576,24 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise aktis puudub tähis, mille järgi oleks antud eset võimalik kindlaks teha. Sellest tulenevalt ei ole võimalik tuvastada, milline ese liisinguvõtjale üle anti. OÜ VA arvetest ei selgu, mille eest on vahendustasu makstud. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja ning DIGOÜ sõlminud 30.06.2008.a liisinglepingu nr XXX, millega DIGOÜ liisis kohviautomaadi Franke Saphira. 30.06.2008.a on hageja ning kostja sõlminud käenduslepingu, mille alusel kohustus kostja tagama liisinguvõtja kohustusi. Kostja on esitanud vastuväite, et liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise aktis puudub tähis, mille järgi on võimalik eset tuvastada. Asja materjalidest selgub, et 02.07.2008.a on allkirjastatud liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akt, millega DIGOÜ võttis vastu kohviautomaadi Franke Saphira. Kuna liisinguvõtja on liisingueseme vastu võtnud, siis on sellest võimalik järeldada, et üleantud kohviautomaadi näol on tegemist kohviautomaadiga, mida liisinguvõtja soovis liisida. 02.11.2009.a arvel, mis on väljastatud liisinguandja poolt liisinguvõtjale, on märgitud liisinguesemeks kohviautomaat Franke Saphira ja

kohviautomaadi tehasetähiseks XXX. Seega võib nendest tõenditest teha järelduse, et DIGOÜ sõlmis liisinglepingu kohviautomaat Franke Saphira, tehasetähisega XXX, suhtes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kostja ei vaidlustanud hagis väidetut, et liisinguvõtja võlgnes lepingu ülesütlemise hetkeks liisinguandjale tasumata osamaksena 61,44 eurot, intressimaksetena 76,14 eurot ja viivistena 4,97 eurot. Samuti ei vaielnud kostja vastu sellele, et vara jääkmaksumus oli 1 349,87 eurot (käibemaksuta). 12.04.2010.a arvest nähtuvalt on hageja võõrandanud liisingueseme 15 000 krooni, s.o 958,67 euro eest (käibemaksuta). VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. OÜ R 09.02.2010.a arvest nähtuvalt on vara tagastusteenuse maksumus 3000 krooni, ehk 191,73 eurot (käibemaksuta). OÜ VA12.04.2010.a arvest ilmneb, et kohviautomaadi müügi vahendustasu maksumus on 2000 krooni ehk 127,82 eurot (käibemaksuta). Kohus ei nõustu kostjaga, et arvest ei selgu, millise eseme eest on vahendustasu makstud. Arvelt nähtuvalt on vahendatud kohviautomaadi Franke Saphira müüki. Samuti on arvele kirjutatud liisinglepingu number XXX. Seega on tõendatud, et tegemist on vaidlusaluse kohvimasinaga. OÜ VA 26.02.2010.a arvest tuleneb, et liisingulepingu eseme hooldustööd maksid 700 krooni ehk 44,74 eurot (käibemaksuta). Hagejal tekkinud lisakulude suuruseks on seega 364,29 eurot. Eeltoodust tulenevalt moodustub hageja nõue debitoorsest võlast 61,44 eurot, intressivõlgnevusest 76,14 eurot, viivisvõlgnevusest 4,97 eurot, vara jääkmaksumusest 1 349,87 eurot ja lisakuludest 364,29 eurot. Sellest tuleb maha arvata vara müügihind 958,67 eurot ning DIGOÜ ja EP poolt hagejale võla katteks tasutud 240,68 eurot. Seega kokku on hageja nõude suuruseks 657,36 eurot. Lisaks palus hageja välja mõista viivise 576,24 eurot perioodi eest 15.04.2010.a kuni 10.08.2011.a. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Liisinglepingus on viivisemääraks 0,25 % päevas. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue summas 576,24 eurot põhjendatud. Tulenevalt VÕS § 145 lg 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Ülaltoodut tulenevalt tuleb hagi rahuldada ning kostjalt hageja kasuks kokku välja mõista 1233,60 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme

kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.