Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-10-45591

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 11.10.2006. a hageja - S. AS (endise ärinimega AS Hansapank) ja K. S. kostja) püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 06-181216EG (edaspidi leping), mille alusel hageja andis kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221033417148 ja arvelduskontoga nr 221019329454 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5000 krooni ulatuses. Intressimääraks oli lepingu järgi 16% aastas. Lepingu p 8.3. kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist seaduses kehtestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Püsimakseks määrati lepingus 200 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 25. kuupäev. Kostja ei tasunud 25.02.2009-25.05.2009 püsimakseid ja 25.01.2009-25.03.2009 kaardikasko makseid. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu saatis hageja 18.05.2009 kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta ning andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja. 05.06.2009 ütles hageja lepingu ennetähtaegselt seoses võlgnevusega üles, sulges lepingu kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 09-045718KE alla. Eelneva alusel nõuab hageja kostjalt lepingu alusel kokku 5320,90 krooni, millest on põhinõue (tagastamata krediit) 4739,30 krooni, intress 4,74 krooni, viivis põhinõudelt 495,82 krooni (perioodi 25.02.2009 kuni 20.09.2010 eest) ja kaardikasko 81,04 krooni

2 (5)

2-10-45591 (perioodi 25.01.-25.03.2009 eest), väljamõistmist. Ka nõuab hageja kostjalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 21.09.2010. a kuni põhinõude – 4739,30 krooni - tasumiseni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu - 750 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1000 krooni, väljamõistmist ning sellelt viivist VÕS 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja seisukoht Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 01.06.2011. a (tl 26), kuid viimane ei ole saatnud kohtule kirjalikku vastust määratud tähtajaks.

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad üle andnud kostjaga samas eluruumis elavale täisealisele õele V. S. .06.2011. a (tl 26). Seega saab TsMS § 322 lg 1 alusel lugeda menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatuks 01.06.2011. a. Kostja pidi kohtule saatma kirjaliku vastuse hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 2). Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 21.juuniks 2011) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. 3 (5)

2-10-45591 VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 340,07 eurot (ehk 5320,90 krooni), millest on põhinõue 302,90 eurot (ehk 4739,30 krooni), intress 0,30 eurot (ehk 4,74 krooni), viivis seisuga 20.09.2010. a 31,69 eurot (495,82 krooni) ja kaardikasko 5,18 eurot (ehk 81,04 krooni). Täiendavalt kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis põhinõudelt - 302,90 eurot (ehk 4739,30 krooni) - VÕS § l13 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.09.2010. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 302,90 eurot (ehk 4739,30 krooni). TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda.

4 (5)

2-10-45591 Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 3-4) taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: riigilõiv – kokku 1750 krooni (111,85 eurot), millest on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel (21.04.2010) tasutud riigilõiv 750 kooni ja hagiavalduse esitamisel 20.09.2010. a tasutud riigilõiv 1000 krooni (tl 15). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu – 63,91 euro (ehk 1000 krooni) väljamõistmise osas. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kuna Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 23.08.2010 määrusega (tl 12 pöördel) jäeti hageja kiirmenetluse avaldus kostja rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning hagi sama nõudega esitati maakohtule 20.09.2010. a, siis leiab kohus, et 47,93 euro (ehk 750 krooni) väljamõistmine kostjalt kohtuvälise kuluna on põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 111,84 (63,91+47,93) euro ulatuses. Menetluskuludelt tuleb vastavalt hageja esitatud taotlusele maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude kohase tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Lembit Käis Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.