Tühistada 11.11.2010. a kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu, millega keelati kohtutäituril Kaire Põlts täitemenetluses ML(isikukood XXX) kuuluva kinnisasja (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla jaoskonna registriossa nr XXX kantud maatulundusmaa, asukohaga XXX) müügist saadavast rahast pärast täitekulude katmist ning sissenõuete rahuldamist ülejäänud summa tagastamine ML28 611,37 krooni ulatuses.
6.Määrus saata teadmiseks menetlusosalistele ja peale käesoleva kohtumääruse jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
2-10-55690
1.AS MK esitas 09.11.2010. a Harju Maakohtule hagi ML vastu 27 092,98 krooni ja viiviste väljamõistmiseks (avaldus on kohtunikule edastatud 10.11.2010. a kell 16.50). Hagiavalduse kohaselt on kostja alates 05.12.2001. a XXXelamus asuva korteri nr 43 omanik. Nimetatud elamu korteriomanikud on moodustanud kaasomandi haldamiseks korteriomanike ühisuse ning on oma 09.12.2008. a ja 27.10.2009. a otsustega määranud elamu valitsejaks vastavalt Korteriomandi seaduse (KOS) § 20 sätestatule kuni 31.12.2010. a. hageja. Korteriomanikud on elamu 2009 aasta majanduskavas kinnitanud perioodiks 01.01.2009. a kuni 31.12.2009. a mh tariifid haldusteenuste, remonditööde, tehnohoolduse, heakorra ja tugiteenuste eest, perioodiks 01.01.2010. a kuni 31.12.2010. a on korteriomanikud 2010. a majanduskavas kinnitanud eelpool nimetatu teenuste uued tariifid. Hageja on kostjale esitanud arveid XXX korteriomanike kinnitatud tariifide alusel, kuid kostja arveid tasunud ei ole ning võlgneb perioodi juuni 2009. a – september 2010. a eest hagejale temale osutatud teenuste eest kokku 27 092.98 krooni, millele lisanduvad 09.11.2010. a seisuga viivised 1 518.39 krooni. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 27 092.98 krooni, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 1 518.39 krooni ning viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud vastavalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määrale põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.
2.Koos hagiga esitas hageja kohtule ka taotluse hagi tagamiseks, paludes keelata kohtutäituril Kaire Põlts täitemenetluses ML kuuluva kinnisasja (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla jaoskonna registriossa nr XXX kantud maatulundusmaa, asukohaga XXX) müügist saadavast rahast pärast täitekulude katmist ning sissenõuete rahuldamist ülejäänud summa tagastamine ML 28 611.37 krooni ulatuses. Taotluse kohaselt on kostja keeldunud talle osutatud teenuste eest tasumast ca 7 aastat, millest tulenevalt on hageja juba 5 korda olnud sunnitud kostja vastu kohtusse pöörduma. Vaatamata sellele, et kõik toimunud kohtumenetlused on lõppenud hageja jaoks edukalt ja kohtuotsuste täitmiseks on täitemenetluste raames võõrandatud kostjale kuuluv vara, keeldub kostja endiselt oma kohustusi täitmast ja suhtub nendesse ükskõikselt. Käesoleva hagi esemeks olev võlgnevus on tekkinud perioodi 2009. a juuni kuni 2010. a september eest, sest kostja ei ole nimetatud perioodi kestel tasunud hagejale ühtegi arvet. Selline suutmatus oma kohustusi täita viitab ilmselgelt kostja makseraskustele ning ohule, et võimalikku hagi rahuldavat kohtuotsust on võimatu täita või osutub täitmine märkimisväärselt raskendatuks. 24.05.2010. a esitas hageja kohtutäiturile Kaire Põlts täitmisavalduse, et pöörata täitmisele 13.04.2010. a jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-9275, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 9 250 krooni. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud enampakkumisteate kohaselt müüb kohtutäitur Kaire Põlts 16.11.2010. a toimuval avalikul enampakkumisel alghinnaga 110 000 krooni kostjale kuuluva kinnisasja asukohaga XXX. Arvestades täidetava nõude suurust ja täitmiskulusid, jääks vara müügi õnnestumisel pärast vara müügist saadud tulemi jagamist ja täitmiskulude mahaarvamist üle ca 95 000 krooni, mis kuuluks kostjale tagastamisele. Hageja on tasunud hagi tagamise tagatiseks kohtudeposiiti 1 430.57 krooni.
3.11.11.2010. a määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse, millega keelas kohtutäituril Kaire Põlts täitemenetluses ML(isikukood XXX) kuuluva kinnisasja (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla jaoskonna registriossa nr XXX kantud maatulundusmaa, asukohaga XXX) müügist saadavast rahast pärast täitekulude katmist ning sissenõuete rahuldamist ülejäänud summa tagastamine ML28 611,37 krooni ulatuses.
4.11.11.2010. a määrusega on AS-i MK hagi ML vastu 27 092,98 krooni ja viivise väljamõistmiseks menetlusse võetud ja edastatud kostjale vastuse küsimiseks.
5.21.12.2010 a esitas kostja vastuse, milles hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt oli 08.07.2002 kostja korterile seatud kohtulik keelumärge kostja, ML, kasuks, sest AS ME oli õigusvastaselt
2-10-55690 omandanud jõustunud kohtuotsusega erastamisele kuulunud korteri ning jätnud kahjuhüvitise korteri turuväärtuses 350 000 krooni kostjale maksmata. Erastamise tähtajaks oli AS ME õigusvastane omanik. AS MK on AS ME lepinguga üle võtnud nii õigused kui võlad, seega ka kostjale tekitatud kahjusumma. Tasaarvestus kostja ja AS MK vahel toimub igakuiste kommunaalteenuste maksete arvelt ja pole veel lõppenud ning hõlmab ka selles hagis nõutud summat. Kostja on seisukohal, et kuna ta ei ole AS-ile MK võlgu, ei ole põhjust nõuda viivist ega tagada käesolevat hagi.
6.06.01.2011 esitas hageja seisukoha kostja vastuse osas, milles märgib, et vastuses olnud kostja väited on paljasõnalised ja tõendamata ning kohut eksitavad ja pahatahtlikud, kuna kostja on tegelikult väga hästi teadlik, et kostjal puuduvad mis tahes nõuded hageja vastu, mistõttu on ka selge, et kostja ei saa oma kohustusi hageja ees tasaarvestada ning mittemingisugust pooltevahelist tasaarvestust ei toimu. Seejuures soovib hageja kohtu tähelepanu juhtida asjaolule, et kostja on oma vastuses kinnitanud, et ta ei maksa tarbitud teenuste eest hageja poolt esitatud arveid, s.t. kostja on arvete mittemaksmise võtnud omaks, mistõttu on selge, et hagiavaldus kuulub täies ulatuses rahuldamisele.
7.13.01.2011 a toimunud eelistungil tegi kohus kostjale ettepaneku esitada tõendid, et tasaarvelduse materiaalsed eeldused on täidetud ja et tal eksisteerib nõue, mis on võimalk tasaarveldusega täita.
8.11.02.2011 a esitas kostja tõenditena 05.03.2002 a Tallinna Halduskohtu määruse haldusasjas nr 3-436/2002, 03.06.2002 vastuse hagiavaldusele tsiviilasjas nr 2/1-12/02/SA, ajalehe „Soov“ väljavõtte korteri tolleaegse turuhinna määramiseks, kinnistu andmed 14.08.2006 ja kinnisvarahaldusettevõtte ostu-müügi raamlepingu.
9.10.02.2011 a esitas hageja kohtule seisukoha hageja esitatud tõendite osas, milles palub need jätta tähelepanuta, kuna esitatud tõendid ei ole asjakohased.
10.10.08.2011 a kirjaga kohustas kohus hagejat täpsustama hagiavaldust, kuna KOS § 13 lg 2 järgi peab korteriomanik hüvitama majandamiskulud teistele korteriomanikele, mitte valitsejale. Kohus palus hagejal täpsustada, millisele normile hageja tugineb, kui esitab valitsejana enda nimel majandamiskulude nõude.
11.22.08.2011 a esitas hageja kohtule seisukoha, milles viitab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusele nr 3-2-1-132-05, et tulenevalt nimetatud otsusest on hagejal hagemisõiguse tekkimise eeldused täidetud: on olemas üldkoosoleku otsus valitseja kinnitamise kohta ja üldkoosoleku otsus majanduskava kinnitamise kohta. Täiendavalt tugineb hageja asjaolule, et hageja on ka eelnevalt esitanud samasisulisi hagisid sama kostja vastu, kus on kohus samuti analüüsinud AS MK hagemisõiguse olemasolu ning leidnud kõikides otsustes, et hageja on vastavalt KOS § 21 lg 2 p-le 5 hagemisõigus. Siiski möönab hageja, et Riigikohus lahendis nr 3-2-1-146-10 p-s 10 on muutnud käesolevat praktikat ja nimetanud, et käesoleva sisulise hagi hagemisõigus on korteriomanikel, mitte valitsejal KOS § 20 sätestatust. Hageja asus seisukohale, et kui siiski kohus ei ole hageja põhjendustega nõus, miks peaks AS MK omama käesolevas hagis hagemisõigust, palub hageja asendada käesolevalt hagejana AS MK uute hagejatega, kelleks oleks XXX korteriomanikud. Täiendavana lisab hageja, et kui kohus asub seisukohale, et ASil MK puudub hagemisõigus ja hagi ei ole võimalik rahuldada ka viisil, kus hagejateks loetakse XXX korteriomanikud, siis palub hageja jätta hagiavaldus läbivaatamata ning tagastada ASile MK hagi avaldusel tasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel. Maakohtu põhjendused
2-10-55690
12.Kohus leiab, et hageja taotlus hageja asendamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) ei sätesta õiguslikku alust hageja asendamiseks.
13.Käesolevalt nõuab hageja kostjalt aadressil XXX asuvale kaasomandi esemele tehtud majandamiskulude hüvitamist. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli hageja aadressil XXX asuva kaasomandi eseme valitseja ja kostja on XXX korteriomanik. Seega tugineb hageja sellele, et ta oli korteriomandite valitseja ja kostja on korteriomanik ning kostja peab korteriomandiseaduses reguleeritud ühisusesuhtest tulenevalt hüvitama hagejale kõik need sooritused, mida hageja on korteriomandite valitsejana korteriomanike otsuste ja majanduskava järgi täitnud ja korraldanud. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud asjaolude kohaselt ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik. Majandamiskuludest tuleneva raha maksmisele suunatud nõude rahuldamise aluseks saaks olla korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 2. Kuid vastava normi kohaselt peab korteriomanik hüvitama majandamiskulud teistele korteriomanikele. Seega võiksid hagejaks olla teised korteriomanikud ja mitte valitseja. Kohus ei nõustu hagejaga, et KOS § 21 lg 2 p 5 annab valitsejale hagemisõiguse. KOS § 21 lg 2 p 5 reguleerib seda, millal tekib valitsejal korteriomanike kohtus esindamise õigus, kuid see tähendab valitseja õigust esitada korteriomanike nimel nõudeid kohtus ja kohtuväliselt (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-146-10, p 10). KOS § 21 lg 2 p 5 ei anna valitsejale õigust enda nimel nõuet esitada. Korteriomandiseaduses ei ole ühtegi nõude alusnormi, mis võimaldaks valitsejal valitseja poolt organiseeritud majandamiskulude hüvitamist endale nõuda. Ka AÕS § 75 lg 1 annab nõudeõiguse teise kaasomaniku vastu kaasomanikule, kes vastavad kulutused on teinud. Seega ei saa AS MK esitada ise hagejana kostja vastu hagis märgitud nõuet ning seetõttu jätab kohus TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel hageja nõude kostja vastu läbi vaatamata. Kohtu hinnangul teenib hagi läbivaatamata jätmine nimetatud alusel käesoleval juhul TsMS § 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärki lahendada tsiviilasi võimalikult väikeste kuludega. Kohus peab seejuures silmas nii üldist menetlusökonoomiat kui ka hageja menetluskulude kokkuhoidu. Lisaks näeb kohus eelnimetatud läbivaatamata jätmise sätte peamise eesmärgina vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud (TsMS § 162 lg 1).
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuivõrd TsMS § 168 lg 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
15.TsMS § 386 lg 4 alusel tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.
2-10-55690 Eeltoodu alusel tuleb tühistada 11.11.2010. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega keelati kohtutäituril Kaire Põlts täitemenetluses ML(isikukood XXX) kuuluva kinnisasja (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla jaoskonna registriossa nr XXX kantud maatulundusmaa, asukohaga XXX) müügist saadavast rahast pärast täitekulude katmist ning sissenõuete rahuldamist ülejäänud summa tagastamine ML 28 611,37 krooni ulatuses. Kuna TsMS § 387 lg 2 neljanda lause kohaselt ei edasta kohus ise määrust kohtutäiturile, tuleb kohtutäituri poole pöörduda menetlusosalisel, kellel on selleks õigustatud huvi.
16.Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 09.11.2010. a. Rahandusministeeriumi kontole summas 6 000 krooni. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb tagastada AS-ile MK hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 383,47 eurot (so 6 000 krooni) TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel.
Kaija Kaijanen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.