2-10-55690/7 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2.Koos hagiga esitas hageja kohtule ka taotluse hagi tagamiseks, paludes keelata kohtutäituril Kaire Põlts täitemenetluses ML kuuluva kinnisasja (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla jaoskonna registriossa nr XXX kantud maatulundusmaa, asukohaga XXX) müügist saadavast rahast pärast täitekulude katmist ning sissenõuete rahuldamist ülejäänud summa tagastamine ML 28 611.37 krooni ulatuses. Taotluse kohaselt on kostja keeldunud talle osutatud teenuste eest tasumast ca 7 aastat, millest tulenevalt on hageja juba 5 korda olnud sunnitud kostja vastu kohtusse pöörduma. Vaatamata sellele, et kõik toimunud kohtumenetlused on lõppenud hageja jaoks edukalt ja kohtuotsuste täitmiseks on täitemenetluste raames võõrandatud kostjale kuuluv vara, keeldub kostja endiselt oma kohustusi täitmast ja suhtub nendesse ükskõikselt. Käesoleva hagi esemeks olev võlgnevus on tekkinud perioodi 2009. a juuni kuni 2010. a september eest, sest kostja ei ole nimetatud perioodi kestel tasunud hagejale ühtegi arvet. Selline suutmatus oma kohustusi täita viitab ilmselgelt kostja makseraskustele ning ohule, et võimalikku hagi rahuldavat kohtuotsust on võimatu täita või osutub täitmine märkimisväärselt raskendatuks. 24.05.2010. a esitas hageja kohtutäiturile Kaire Põlts täitmisavalduse, et pöörata täitmisele 13.04.2010. a jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-9275, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 9 250 krooni. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud enampakkumisteate kohaselt müüb kohtutäitur Kaire Põlts 16.11.2010. a toimuval avalikul enampakkumisel alghinnaga 110 000 krooni kostjale kuuluva kinnisasja asukohaga XXX. Arvestades täidetava nõude suurust ja täitmiskulusid, jääks vara müügi õnnestumisel pärast vara müügist saadud tulemi jagamist ja täitmiskulude mahaarvamist üle ca 95 000 krooni, mis kuuluks kostjale tagastamisele. Hageja on tasunud hagi tagamise tagatiseks kohtudeposiiti 1 430.57 krooni.

13.Käesolevalt nõuab hageja kostjalt aadressil XXX asuvale kaasomandi esemele tehtud majandamiskulude hüvitamist. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli hageja aadressil XXX asuva kaasomandi eseme valitseja ja kostja on XXX korteriomanik. Seega tugineb hageja sellele, et ta oli korteriomandite valitseja ja kostja on korteriomanik ning kostja peab korteriomandiseaduses reguleeritud ühisusesuhtest tulenevalt hüvitama hagejale kõik need sooritused, mida hageja on korteriomandite valitsejana korteriomanike otsuste ja majanduskava järgi täitnud ja korraldanud. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud asjaolude kohaselt ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik. Majandamiskuludest tuleneva raha maksmisele suunatud nõude rahuldamise aluseks saaks olla korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 2. Kuid vastava normi kohaselt peab korteriomanik hüvitama majandamiskulud teistele korteriomanikele. Seega võiksid hagejaks olla teised korteriomanikud ja mitte valitseja. Kohus ei nõustu hagejaga, et KOS § 21 lg 2 p 5 annab valitsejale hagemisõiguse. KOS § 21 lg 2 p 5 reguleerib seda, millal tekib valitsejal korteriomanike kohtus esindamise õigus, kuid see tähendab valitseja õigust esitada korteriomanike nimel nõudeid kohtus ja kohtuväliselt (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-146-10, p 10). KOS § 21 lg 2 p 5 ei anna valitsejale õigust enda nimel nõuet esitada. Korteriomandiseaduses ei ole ühtegi nõude alusnormi, mis võimaldaks valitsejal valitseja poolt organiseeritud majandamiskulude hüvitamist endale nõuda. Ka AÕS § 75 lg 1 annab nõudeõiguse teise kaasomaniku vastu kaasomanikule, kes vastavad kulutused on teinud. Seega ei saa AS MK esitada ise hagejana kostja vastu hagis märgitud nõuet ning seetõttu jätab kohus TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel hageja nõude kostja vastu läbi vaatamata. Kohtu hinnangul teenib hagi läbivaatamata jätmine nimetatud alusel käesoleval juhul TsMS § 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärki lahendada tsiviilasi võimalikult väikeste kuludega. Kohus peab seejuures silmas nii üldist menetlusökonoomiat kui ka hageja menetluskulude kokkuhoidu. Lisaks näeb kohus eelnimetatud läbivaatamata jätmise sätte peamise eesmärgina vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud (TsMS § 162 lg 1).