Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
24.08.2011 a. Rapla Kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-56172
Hagi ese Hagi hind
Rahalise kohustuse täitmise nõue. 259.59 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Swedbank Liising AS 10434248 asukoht: Tallinn, Liivalaia 8 Esindaja: Marge Goldberg e-post: [email protected] Kostja: Sten Elmik xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx, xxxxx xxxx x-x
Istungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista Sten Elmikult (xxxxxxxxxxx) Swedbank Liising AS (10434248) kasuks 179 (ükssada seitsekümmend üheksa) eurot ja 70 senti. Sten Elmik on kohustatud tasuma viivist 7% põhinõudest (179.70 eurot) aastas alates hagi esitamisest 14.02.2011.a. kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-10-56172 kannab 2/3 ulatuses kostja. Hagejal on õigus 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates taotleda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui pooled ei taotle asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Hagi kohaselt sõlmisid pooled 21.11.2006.a. liisingulepingu nr.xxxxxxxx, mille esemeks oli maastur Jeep Grand Cherokee Limited LX. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, saatis hageja kostjale 1.12.2009.a. ja 3.12.2009.a. teatise lepingu ülesütlemise kohta, kui kostja oma võlgnevust ei likvideeri. Viimase saadetud teatise kohaselt pidi kostja oma võlgnevuse likvideerima hiljemalt 23.12.2009.a., seega alus lepingu ülesütlemiseks oli alates 24.12.2009.a. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka talle antud täiendavaks tähtajaks (10.01.2010.a.) ja hagejaga võimalike kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, luges hageja lepingu üldtingimuste p.7.1.2 tuginedes lepingu erakorraliselt üles öelduks võlgnevuse tõttu. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, oli kostjal kohustus Lepingu üldtingimuste p.7.5 kohaselt anda lepingu esemeks oleva vara hageja valdusse. Kuna tegemist oli kindlustusjuhtumiga, tegeles vara tagastamisega hageja koostööpartner Credit Expert OÜ, kes esitas teenuse osutamise eest arve summas 79.89 eurot /t.l.25/. 19.05.2011.a. kohtule esitatud seisukohas põhjendab hageja koostööparteri poole pöördumist asjaoluga, et kostja hagejat toimunud avariist ei teavitanud ning sõiduki asukoha ja avariilisuse selgitas välja Credit Expert OÜ /t.l.56/. 26.05.2011.a. kohtule esitatud vastuses asub hageja seisukohale, et hagejal oli õigus anda vara tagasisaamiseks käsund vara tagastamisteenust pakkuvale koostööpartnerile, kuna kostja 10.jaanuariks 2010.a. võlgnevust ei tasunud. Hageja taotleb kostjalt 259.59 euro väljamõistmist, milline summa koosneb liisingulepingu nr.xxxxxxxx debitoorsest võlgnevusest 179.70 eurot ja vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest summas 79.89 eurot, samuti viivise väljamõistmist Lepingu p.5.1 sätestatud määras (so 7% põhinõudelt aastas) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja toetub oma nõudes VÕS §-dele 76 lg.1, 367 lg.1, 101 lg.1 p.6, TsMS § 367 ja lepingu üldtingimuste p.3.7, 7.4 ja 7.4.1, millised kajastava VÕS § 367 sätestatud põhimõtet, et liisinguvõtja peab liisinguandjale lepingu ülesütlemise korral hüvitama kõik kulud. Kostja seisukoht Kostja võtab debitoorse võlgnevuse nõude osas (179.70 eurot) hagi õigeks, kuid ei tunnista 79.89 euro nõuet, mis on hageja poolt tasutud OÜ-le Credit Expert. 12.12.2009.a. hilisõhtul toimunud liiklusavarii järgselt toimetas hageja sõiduki oma kuludega kindlustusfirmale kuuluvasse parklasse ja informeeris juhtunust hageja töötajaid. Seega puudus hagejal vajadus OÜ-lt Credit Expert liisinguvara tagastamisteenust tellida ja viimasel seda teenust osutada. Hageja ei teinud mingeid kulutusi vara tagasisaamiseks, kuna sõiduk pukseeriti peale avariid kindlustusfirma parklasse, kuhu jäi kuni mahakandmiseni.
Tuvastatud asjaolud 21.11.2006.a. sõlmisid pooled liisingulepingu nr.xxxxxxxx, mille esemeks oli maastur Jeep Grand Cherokee Limited LX. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ja seoses tekkinud võlgnevusega saatis hageja kostjale 1.12.2009.a. ja 3.12.2009.a. teatised lepingu ülesütlemise kohta 24.12.2009.a. /t.l.23,24/, kui kostja (viimase teatise kohaselt) 23.detsembriks 2009.a. oma võlgnevust ei likvideeri. Kostja sai nimetatud teatise kätte 8.12.2009.a. 23.12.2009.a. kostja võlgnevust ei likvideerinud, mistõttu esines hageja hinnangul alus lepingu ülesütlemiseks 24.12.2009.a. alates. Hageja, lootuses et kostja võlgnevuse likvideerib, lepingut üleöelduks ei lugenud, vaid andis kostjale täiendava tähtaja 10.01.2010.a. /t.l.55,56/. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, pöördunud hageja vara tagasisaamiseks vara tagastamisteenust pakkuva koostööpartneri Credit Expert OÜ poole, kes selgitanud välja, et tegemist on avariilise sõidukiga, mis asub kindlustusfirma platsil. Hageja hinnangul ei ole kostja tõendanud, et on liisinguandjat toimunud avariist teavitanud, milline kohustus tal Lepingu üldtingimuste p.3.4 kohaselt oli. Vara tagastamise teenust osutava koostööpartneri poole pöördumist on hageja põhjendanud mitmeti. Hagis on märgitud, et vara tagastamisega tegeles koostööpartner, kuna tegemist oli kindlustusjuhtumiga. 19.05. ja 26.05.2011.a. kohtule saabunud vastustes asub hageja seisukohale, et tal oli õigus anda vara tagasisaamiseks käsund koostööpartnerile, kuna kostja 10.jaanuariks 2010.a. oma võlgnevust ei tasunud ega ole tõendatud, et on hagejat toimunud avariist informeerinud. Kostja väitel toimus 12.12.2009.a. õhtul liisingulepingu esemeks olnud sõidukiga avarii, mille järgselt toimetas ta avariilise sõiduki oma kulul kindlustusfirmale kuuluvasse parklasse. Kostja kinnitab, et informeeris hageja töötajat nimega Margus 13.12.2009.a. toimunud avariist ja sõiduki asukohast. Sama informatsiooni edastanud ta ka 17.12.2009.a. õhtul talle helistanud Credit Expert OÜ esindajale /t.l.44-45/. Kostja väiteid avarii toimumise aja, avariilise sõiduki kindlustusseltsi parklasse paigutamise, Credit Expert OÜ töötajale informatsiooni andmise ja liisinguesemeks olnud sõiduki hilisema mahakandmise kohta hageja ei vaidlusta. 8.03.2010.a. esitas Credit Expert OÜ hagejale osutatud teenuse (töö kirjedus: kindlustusjuhtum Sten Elmik, lep.xxxxxxxx) eest arve summas 1500 krooni /t.l.25/, millise lisakulu peab hageja hinngul Lepingu üldtingimuste p.7.5.1 tulenevalt kandma kostja. Kohus seisukoht Liisingulepingu üldtingimuste p.8.1 /t.l.19/ kohaselt lõpeb liisinguleping tähtaja möödumisel, liisingueseme hävimisel, kasutuskõlbmatuks muutumisel, liisingulepingu ülesütlemisel või liisingueseme väljaostmisel.
Esitatud asjaolude kohaselt ei lõppenud liisinguleping nr.xxxxxxxx lepingu ülesütlemisega, vaid liisinguese kasutamiskõlbmatuks muutumisega. Vaidlus puudub selles, et 12.12.2009.a. toimus liiklusavarii, mille tulemusena liisinguese, so Jeep Grand Cherokee Limited LX muutus kasutuskõlbmatuks ning tehnilise ülevaatuse tulemusena loeti hävinuks. Seega muutus liisinguese kasutamiskõlbmatuks enne tähtaegu (24.12.2009.a. ja 10.01.2010.a.), mille saabumisel võinuks hageja lugeda lepingu ülesöelduks. Liisingulepingu üldtingimuste p.7.5 kohaselt kohustub liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemisel liisingueseme valduse viivitamatult liisinguandja volitatud esindajale üle andma liisinguandja poolt kehtestatud tähtajal ja korras. Kuna liisinguleping ei lõppenud ülesütlemisega, kostjal eelkirjeldatud kohustust ei tekkinud ja seega puudub hagejal alus Lepingu üldtingimuste p.7.5.1 ja VÕS § 367 lg.4 toetudes kostjalt liisingueseme valduse ülevõtmisega seotud lisakulude hüvitamist nõuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue vara tagastamisega seotud kulude hüvitamiseks on alusetu ja rahuldamisele ei kuulu. Kuna muus osas (so debitoorse võlgnevuse nõue) on kostja hagi õigeks võtnud, kuulub temalt hageja kasuks väljamõistmisele 179.70 eurot. VÕS § 113 lg.1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisti. Liisingulepingu nr.xxxxxxxx p.5.1 on pooled kokku leppinud viivise määras 7% aastas /t.l.10/. Seega on hageja poolt esitatud viivise nõue põhjendatud ja seaduslik. TsMS § 163 lg.1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohtu hinnangul võinuks kostja hageja nõude ulatuses, millises ta on selle enda väitel /t.l.44/ esitamisest alates õigeks võtnud, viivitamatult rahuldada, peab kohus põhjendatuks jaotada menetluskulude tasumise kohustuse selliselt, et hageja kannab 1/3 ja kostja 2/3 menetluskuludest.
Kohtunik:
Anne Randjärv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.