Otsuse avalikult teatavaks- 24. august 2011, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-20873
Tsiviilasi
Danske Bank A/S hagi Alar Kõivu vastu 14 321,29 euro nõudes
Tsiviilasja hind
7913,08 eurot
Menetlusosalised ja nende hageja Danske Bank A/S (RK 61126228; asukoht Holmens kanal 2-12, 1092 Copenhagen K, Taani Kuningriik), mis esindajad tegutseb Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu (RK 11488826; asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn); hageja esindaja Krista Arraste (OÜ Julianuse Õigusbüroo; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; tel 681 4400; epost [email protected]); kostja Alar Kõiv Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Danske Bank A/S hagi Alar Kõivu vastu.
2.Välja mõista Alar Kõivult Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks 14 321 (neliteist tuhat kolmsada kakskümmend üks) eurot ja 29 senti, millest 7913,08 eurot on põhinõue ja 6408,21 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.
Välja mõista Alar Kõivult Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks menetluskulu 862 (kaheksasada kuuskümmend kaks) eurot ja 80 senti.
5.Välja mõista Alar Kõivult Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks viivis menetluskulult 862,80 eurolt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).
6.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Danske Bank A/S võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Alar Kõiv võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tartu Maakohtu menetluses on Danske Bank A/S hagi Alar Kõivu vastu 14 321,29 euro (põhinõue 7913,08 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 6408,21 eurot) nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 01.12.2006 ja 13.11.2007 sõlmitud käenduslepingute KÄ-261201SI ja KÄ271113SI-1 rikkumisest.
2.Kohus kohustas kostjat 16.05.2011 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 50). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja elukaaslasele Eneli Einale 05.07.2011 (tl 55) edasiandmiseks kostjale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendi kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
5.TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
6.Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 01.12.2006 kapitalirendilepingust nr 261201SI koos üldtingimuste ja maksegraafikuga, 13.11.2007 kapitalirendilepingust nr 271113SI koos üldtingimuste ja maksegraafikuga, 01.12.2006 käenduslepingust nr KÄ261201SI ja 13.11.2007 käenduslepingust nr KÄ-271113SI-1, 03.04.2009 vara tagastamise nõuetest, 27.08.2009 ja 18.11.2010 nõuetest koos kuludokumentidega (tl 17-45).
7.Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ning hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 4, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 2 ja § 361 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 7913,08 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 6408,21 eurot.
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
9.Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu 798,89 euro ja hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest 613,55 euro väljamõistmist.
10.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude 2(3)
taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 63,91 eurot.
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 862,80 eurot (798,89 + 63,91).
12.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 862,80 eurolt käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).
Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.