Tsiviilasi nr 2-11-32635
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hele Ilisson
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.august 2011.a; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-32635
Tsiviilasi
X OÜ hagiavaldus S. M. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: X OÜ (registrikood: xxxxxxxx; asukoht: x.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja esindaja: S. E. (Y OÜ; registrikood: xxxxxxxx; asukoht: x.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; E-post: x); Kostja: S. M. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx). kirjalik menetlus
esindajad
Menetlusvorm
Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine
Hageja nõue Hageja ja kostja sõlmisid 04.10.2006.a liitumislepingu nr xxxxxxx, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefoni) eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. AS xxxxx loovutas 30.09.2010.a nõude põhisummas 80,18 eurot OÜ-le X koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja on nimetatud summa ulatuses kasutanud hageja poolt pakutud telekommunikatsiooniteenust, jättes selle eest tasumata on kostja rikkunud hagejaga sõlmitud lepingu tingimusi. Lepingut sõlmides kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiilsideteenuste kasutamise üldtingimusi. Viiviste arvutamisel lähtub hageja valemist: võlgnevus x 0,15% x viivitatud päevade arv. Tegutsedes heas usus vähendab kostja viiviste nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 80,13 eurot . Kostja võlgneb hagi esitamise seisuga hagejale põhinõude (80,18 eurot) ja viivistega (80,13 eurot) kokku 160,31 eurot. Hageja on nõudnud lepingust tuleneva nõude tasumist kostjalt, kuid hagi esitamise hetkeni ei ole kostja kohustust täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena: riigilõivu summas 111,84 eurot ja õigusabikulud summas 95,87 eurot.
Hageja tugineb oma nõudes VÕS § -dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 6, 113 lg 1 ja TsMS § -dele 60 lg 1, 61 lg 1 p 1, 407. Menetluse käik Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. Kohus loeb kostjatele hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteadetega (tl 40,49) . Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.
Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavaldusele tõenditana lisatud ärakirjadega: 30.09.2010.a nõude loovutamise teatis ja võlateatis (tl 4); 04.10.2006.a sõlmitud liitumisleping nr xxxxxxx (tl 17); 29.11.2005.a korraldusega nr 116 xxxxx Mobiilsideteenused AS-i tegevdirektori poolt kinnitatud liitumislepingu lahutamatuks lisaks olevad üldtingimused (tl 5-16); 01.10.2007.a arve nr 0019339807 summas 1254,46 krooni (tl 19-20; 01.09.2007.a arve nr 0019173514 summas 209,47 krooni (tl 21-22); 01.08.2007.a arve nr 0019007484 summas 164,48 krooni (tl 23-24); 01.07.2007.a arve nr 0018841719 summas 86,91 krooni (tl 25-26); 01.06.2007.a arve nr 0018677135 summas 178,73 krooni (tl 27-28). Kohtu hinnangul on materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel võlaõigusseadus (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Üldtingimuste p 5.2.2. kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Üldtingimuste p 6.1.1 kohaselt on hagejal õigus nõuda liitumislepingu sõlmimisega
võetud kohustuste täitmist kostjalt. Üldtingimuste p 6.1.2 kohaselt võib hageja nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Liitumisleping nr xxxxxxx näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas ning võimalike võlgnevuste sissenõudmiskulud kannab kostja. Menetluskulud TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot (63,91+47,93 = 111,84) ja õigusabikulud summas 95,87 eurot.. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Kohus jättis maksekäsu kiirmenetluse avalduse määrusega rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada (TsMS § 483 lg 2 p 3). Seega on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv kogusummas 111,84 eurot ja õigusabikulud summas 95,87 eurot . Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.
Hele Ilisson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.