Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei tunnista hagi. Kostja vastusest nähtub, et ta ei ole laenulepingut sõlminud ega laene võtnud. Kostja vastuväidete kohaselt avastas ta 2008.a. oktoobris, et tema nimel on võetud sms-kiirlaene erinevatelt teenuse pakkujatelt. Kostja selgitab, et tema antud kontot ei kasutanud ning sellest tulenevalt polnud ta teadlik kiirlaenudest. Antud konto paroolikaart oli sotsiaaltöötaja A. T. ́i käes. 10.11.2008.a. pöördus kostja politseisse avaldusega. Kontaktandmed millega oli võetud kiirlaenud ei kuulunud kostjale, samuti telefoninumber ja ka e-kirja aadress x. Kostja väidete kohaselt ei elanud ta x.xxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx (tl 52).

MENETLUSE KÄIK

04.06.2011.a esitas hageja seisukoha kostja vastuse osas, millest nähtuvalt on kostja sõlminud AS-ga xxxxxxxxx (AS xxxxxxxx) xxxxxxxxx kasutamise lepingu, mille alusel kostjale väljastati xxxxxxxxx paroolikaart ja isiklikud paroolid ja koodid. Seega kostjale anti xxxxxxxxxx konto käsutamiseks võrgupanga kasutamise võimalus. VÕS § 734 lg 2 kohaselt andis pank kostjale xxxxxxxxx lepingu sõlmimisel juurdepääsu elektroonilise maksevahendi liigiks olevale kaugjuurdepääsuga maksevahendile. VÕS § 735 kohaselt võimaldab kaugjuurdepääsuga maksevahend selle omajal käsutada temale kontopidaja poolt avatud kontol olevat raha ilma kirjalikku juhist andmata. Muu hulgas teha ülekandeid, kusjuures maksevahendi kasutamine nõuab reeglina isiklikku tunnuskoodi või muud sarnast võimalust maksevahendi omaja kindlaks tegemiseks. Kaugjuurepääsu maksevahend on maksekaart, samuti telefoni- ja võrgupanga kasutamise võimalus konto käsutamiseks. Esialgse kreeditori ja kostja vahel sõlmiti 26.10.2007.a. laenuleping. Kostja oli enne laenulepingu sõlmimist selle tingimustega tutvunud, kuna esitas laenu saamiseks vajalikud andmed ja täitis kohustuslikud väljad interneti lehel. Laenulepingu punkti 5.2 kohaselt sõlmis kostja laenulepingu, kasutades lepingu aktsepteerimiseks pangalinki. Kostja kui laenusaaja identifitseerimine toimus tema panga identifitseerimissüsteemi kaudu. Kostja avaldas ühes autentimisega ka oma arveldusarve, kuhu ka taotletud laen kanti. See tähendab, et kostja isik on enne talle laenu väljastamist kohaselt identifitseeritud, kuna tema xxxxxxxxxx kontole juurdepääsu võimaldavad pangalt saadud paroolid ja PIN-koodid on talle väljastatud personaalselt ning tal endal on pidevalt võimalik valida ja muuta püsiparooli või koodi. Asjaolu, kui isik annab tema pangalingi kaudu identifitseerimist ning pangakonto kasutamist võimaldavad paroolid ja PIN-koodid teisele isikule üle vabatahtlikult, on tema risk. Hageja on seisukohal, et puuduvad seadusest või kostja vastusest tulenevad alused, mis lükkaksid ümber hagis väidetu, et kostja sõlmis temale väljastatud xxxxxxxxxx võrgupanga kasutamist võimaldavate paroolide või koodide abil 26.10.2007.a. laenulepingu ning, et kostjal tuleb täita selle laenulepingu järgsed kohustused. VÕS § 741 lg 1 p 1 kohaselt on elektroonilise maksevahendi omaja kohustatud kasutama maksevahendit vastavalt selle väljastamise ja kasutamise tingimustele, muu hulgas tegema kõik vajaliku, et hoida maksevahendit ja selle kasutamist võimaldavad abivahendid kaitstuna. Eeltoodust selgub, et kui kostja väited xxxxxxxxxx võrgupanga kasutamist võimaldavate paroolide ja koodide üleandmisest kolmandatele isikutele vastab tõele, rikkus kostja süüliselt elektroonilise maksevahendi omaja kohustusi. Hageja on seisukohal, et puuduvad seadusest või kostja vastusest tulenevad alused, mis välistaksid kostjale väljastatud xxxxxxxxxx võrgupanga kasutamist võimaldavate paroolide ja koodide abil 26.10.2007.a. sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste kostja poolset kandmist isegi juhul, kui peaks selguma fakt, et 26.10.2007.a. laenulepingu sõlmimiseks ei sisestanud xxxxxxxxxx võrgupanga kasutamist võimaldavaid paroole või koode kostja ise (tl 57-59). 14.06.2010.a esitas kostja vastuse hageja arvamusele, millest nähtuvalt jääb oma seisukoha juurde, et tema ei võtnud kiirlaene. Ta on pöördunud politseisse, kuna tema andmeid on kuritarvitatud (tl. 63). Kostja on esitanud kohtule Lõuna Politseiprefektuuri teatise, millest nähtub, et Lõuna Prefektuur menetleb kriminaalasja, mis on alustatud KarS § 209 lg 2 p 1 tunnustel selle kohta, et A. T. on 2006.a. sügisest kuni 2008.a. augustini võtnud mitmete isikute nimel erinevatest firmadest korduvalt kiirlaene. Antud kriminaalasi käsitleb ka A. P. nimel võetud kiirlaene. xxxxxxxxxxxxx OÜ kriminaalmenetluse raames tsiviilhagisid esitanud ei ole (tl 64).

16.07.2010.a ja 28.04.2011.a esitas hageja vastuse, millest nähtuvalt jääb hagis esitatud nõuete juurde (tl 68, 79). 11.08.2010.a ja 07.06.2011.a esitas kostja vastuse, millest nähtuvalt kinnitab jätkuvalt, et ei ole laenu võtnud. Tema ei kasutanud antud kontot ja ei olnud laenu võtmisest teadlik, samuti on ta pöördunud politseisse enda andmete kuritarvitamise kohta (tl 72, 89).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus on otsust tehes uurinud ja hinnanud järgmisi tõendeid: ärakiri laenulepingust nr xxxxxxxxxx (tl 27-32); kostjale 26.10.2007.a x.xxxxxxxxxxxxxxxx-xx väljastatud arve summas 3650 krooni (tl 33); 26.10.2007.a väljastatud maksekorraldus nr 485 summas 3000 krooni (tl 34); võlanõuete üleandmise akt nr xxxx/x-xx (tl 35); 27.04.2010.a Lõuna Prefektuuri teatis 10.2-03/1135 (tl 53). Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) 26.10.2007.a sõlmiti laenuleping; 2) laenulepingu sõlminud isik kasutas kostja pangaparoole lepingu sõlmimisel. Poolte vahel on vaidlus laenulepingu sõlminud isiku ning kaasnevate kohustuste täitmise osas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid OÜ xxxxxxxxxxxx ja A. P. 26.10.2007.a. laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist xxx.xxxxxxxxxxx.xx laenu summas 3000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 650 krooni tagastama hiljemalt 23.04.2008.a. Kostja ei ole oma võlgnevust hagejale tasunud. Hageja on kostja vastu esitanud laenulepingust tuleneva täitmisnõude ja kahju hüvitamise nõude. Kohtule esitatud selgitustest ja tõenditest nähtuvalt ei sõlminud kostja hagejaga laenulepingut. Kostja usaldas sotsiaaltöötajat A. T. ́i kes kasutades kostja andmeid on kostja nimel võtnud laenu. Kriminaalasjas nr 2-10-12815 A. T. ́i süüdistuses on 20.12.2010.a tehtud kohtuotsus jõustunud. A. T. on tunnistatud süüdi KarS § 213 lg 1, § 209 lg 2 p 1, 1’ ja § 201 lg 2 p 1 järgi, varalise kasu saamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. Samuti kelmuses, varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, ning tema valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Antud juhul kriminaalasja raames on tuvastatud, et A. T. on tema valdusesse usaldatud võõra isiku pangakaardi kasutamisega varalise kasu saamise eesmärgil võtnud kostja A. P. nimel korduvalt tema teadmata pangalaenu.

VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt on tehingud ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Kohus selgitab, et laenuleping on mitmepoolne tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Lepingu kohustuslikeks elementideks on tahe, tahteavaldus, lepingu alus ja motiiv. Leping kui õiguslikele tagajärgedele suunatud kokkulepe eeldab alati lepingut sõlmivate isikute sellekohast soovi ehk seesmist tahet, mis on tahteavalduse subjektiivseks koosseisutunnuseks. Tahteavalduse objektiivseks koosseisutunnuseks on tahte avaldamine. Kostja ei olnud laenulepingu sõlmimisest teadlik, seega puudub antud juhul kostja tahteavaldus laenulepingu sõlmimiseks. Tegelikuks tahteavalduse esitajaks oli A. T. . VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamisega ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja on kohtule selgitanud, et kostja registreeris ennast 25.10.2007.a väikelaenu taotleva isikuna xxxxxxxxxxxx OÜ interneti kodulehel xxx.xxxxxxxxxxx.xx sisestades oma kontaktandmed, kinnitades nõustumist laenulepingu tingimustega ning autentides end pangalingi kaudu. Laenulepingu tingimused on avaldatud xxxxxxxxxxxx OÜ kodulehel aadressil xxx.xxxxxxxxxxx.xx. Kostja täitis internetikeskkonnas laenutaotluse ankeedi ning kinnitas laenulepinguga nõustumist. Kostja taotles 25.10.2007.a xxxxxxxxxxxx OÜ-lt väikelaenu summas 2000,00 krooni ( 127,82 eurot), taotlus rahuldati ning laen kanti 25.10.2007.a. kostja pangakontole. Kostja tagastas oma kontolt tähtaegselt ( 26.10.2007.a) laenu ning laenulepingu tasu. Kostja A. P. taotles uut laenu 26.10.2007.a. Kostja taotles xxxxxxxxxxxx OÜ-lt väikelaenu summas 3000,00 krooni (255,58 eurot), taotlus rahuldati ning laen kanti 26.10.2007.a kostja pangakontole. Kohus on seisukohal, et laenuleping VÕS § 402 mõttes sõlmiti pakkumuse esitamisega ja sellele nõustumuse andmisega. Kriminaalasjas nr 2-10-12815 on tuvastatud, et laenulepingu sõlmis A. T. kostja nimel. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kohtule nähtuvalt ei ole kostja laenulepingu sõlmimist hiljem heaks kiitnud, seega on antud juhul tegemist esindusõiguseta isiku poolt tehtud mitmepoolse tehinguga, mis on tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtule tsiviilasja materjalidest ja kostja selgitustest nähtuvalt kandis A. T. kostja arvelduskontole laekunud laenusumma samal päeval edasi oma poja V. T. ́i arvelduskontole, seega kohustub tühise tehingu alusel saadu tagastamiseks vastavalt alusetu rikastumise sätetele kolmas isik. Kohus selgitab hagejale, et TsÜS § 130 lg 2 kohaselt juhul, kui teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust ei ole, peab ta lisaks TsÜS § 130 lg 1 nimetatud kahjule hüvitama teisele poolele ka tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju. Seega on seadus sõnaselgelt reguleerinud esindusõiguseta isiku poolt tehtud mitmepoolse tehingu tagajärgi ning näinud ette võimaluse hagejal esitada A. T. vastu kahju hüvitamise nõue. Kohus ei analüüsi kohus A. T. vastu nõude esitamise võimalikkust pikemalt antud tsiviilasja raames.

Kohus on seisukohal, et antud tsiviilasjas on tõendatud, et kostja ei sõlminud vaidlusalust laenulepingut, seega ei ole kostja vastutav laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest. Laenulepingu sõlmis A. T. , kasutades tema valduses olevat võõrast vallasasja ebaseaduslikult, seega on A. T. vastutav laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest. TsMS § 208 lg 1 kohaselt juhul, kui hageja leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu kes ei peaks olema kostja, võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel menetlust lõpetamata asendada senise kostja teise kostjaga. Vaatamata asjaolule, et kriminaalasja raames tuvastati A. T. ́i kiirlaenu võtmine A. P. nimel ilma esindusõiguseta, ei ole hageja kostja asendamist taotlenud. Antud tsiviilasjas kohus on hagejale andnud tähtaja vajalike menetlustoimingute tegemiseks (tl 36). Hageja ei ole seda vajalikuks pidanud, jäädes oma seisukohtade juurde. Hageja ei ole kriminaalasja raames esitanud tsiviilhagi ega ka peale kriminaalasjas tehtud kohtuotsust taotlenud kohtult antud tsiviilasja raames kostja A. P. asendamist A. T. ́iga. Hageja on kohtule esitanud seisukoha, millest nähtuvalt kostja rikkus VÕS § 741 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust hoida elektroonilist maksevahendit ja selle kasutamist võimaldavad abivahendid kaitstuna. Hageja järeldab, et kui kostja andis xxxxxxxxx kasutamist võimaldavad paroolid ja koodid kolmandale isikule üle rikkus kostja süüliselt elektroonilise maksevahendi omaja kohustust. Laenuandjal oli VÕS § 7 kohaselt mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt alus eeldada, et kostja käitus xxxxxxxxx kasutamise võimaldamiseks sõlmitud kokkulepete kohaselt. Kohus selgitab, et VÕS § 741 nimetatud juhul on võlaõiguslik õigussuhe eelkõige maksevahendi väljaja ja maksevahendi omaja vahel. Kohtule esitatud tõenditest ei selgu, et hageja oleks maksevahendi väljajaks, samuti ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid, millest järelduks kõnealuse xxxxxxxxx kasutamiseks sõlmitud lepingu sisu või selle sõlminud osapooled. VÕS § 81 lg 1 kohaselt võib lepinguga kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega. Lepinguga võib kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega. Sellist kohustust eeldatakse, kui:1) kolmanda isiku huvid või õigused on lepingu täitmise käigus ohustatud samal määral kui võlausaldaja huvid või õigused ja 2) võib eeldada võlausaldaja tahet kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ja 3) võlausaldaja tahe kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ning kolmas isik on võlgnikule äratuntavad. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et xxxxxxxxx kasutamiseks sõlmitud leping oleks sõlmitud kolmanda isiku huvide või õiguste kaitseks, samuti ei nähtu kohtule, et sellist kohustust võiks eeldada. Kohus selgitab, et TsMS § 438 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus leiab, et kriminaalasja raames on tuvastatud, et A. T. kasutas ära kostja andmeid, võttes kostja nimel erinevatest firmadest korduvalt kiirlaene. Seega on leidnud tõendamist, et kostja A. P. ei ole ise lepingut sõlminud OÜ xxxxxxxxxxxx laenu võtmiseks. Kohus selgitab hagejale, et vaidlusalune laenuleping on sõlmitud esindusõiguseta isiku poolt, seega on antud juhul tegemist tehinguga, mis on TsÜS § 129 lg 1 kohaselt tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta hageja kanda.

Hele Ilisson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.