Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (6)

2-11-19768 34346,27 eurot - alates 27.04.2011. a kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja – A. S. S. E. B. Ühispank, praeguse ärinimega A. S. S. E. B. ning A. R. 1) ja M. R. 2) 13.07.2005. a laenulepingu nr L050015966 (leping), mille alusel hageja andis kostjatele laenu summas 387 000 krooni (24 733,81 €) tagastamise lõpptähtajaga 17.07.2035. a. Lepingu punkti 5 kohaselt kohustusid kostjad tagastama hagejale laenu ja tasuma intresse laenutähtpäevaks igakuiste annuiteetmaksetena lepingus toodud tingimuste kohaselt. Lisaks laenu põhiosa tagasimaksetele kohustusid kostjad vastavalt lepingu punktile 4 tasuma hagejale igakuiselt intressi. 12.05.2006. a suurendasid pooled laenusummat 686 000 kroonini. Lepingu punkti 5.2 ja 4.1 kohaselt olid kostjad kohustatud tagastama hagejale laenu igakuiste annuiteetmaksetena, tasudes selle eest intressi. Laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustust kostjad alates 23.01.2008.a nõuetekohaselt täitnud ei ole ja seisuga 26.04.2011.a on kostjate poolt lepingu järgseks tasumata laenusummaks 34 346,27 € ning sissenõutavaks muutunud intressivõlgnevus on 884.31 €. Lepingu punkti 4.1 ja 15.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjatelt lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel viivist tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega

2 (6)

2-11-19768 viivitatud päevade arvust. Seisuga 26.04.2011.a on kostjate lepingust tulenev viivisevõlgnevus summas 10098,97 €. Lepingu täitmise tagatiseks on seatud hüpoteegid kinnistule asukohaga xxxxxxx xx xxxxxx, xxxxxxxx. p-de 18.1 ja 18.3 kohaselt kohustusid kostjad kindlustama lepingu täitmise tagamiseks panditud vara ja esitama hagejale varakindlustuslepingu ärakirja või poliisi hiljemalt 3 tööpäeva jooksul arvates kindlustuslepingu sõlmimisest. Lepingu p 18.7 kohaselt, kui kostjad ei ole sõlminud või pikendanud kindlustuslepingut lepingus või hageja vastavas nõudes toodud tähtpäevaks, siis on hagejal õigus sõlmida või pikendada kindlustusleping laenusaaja eest ja arvel ning laenusaajal on kohustus hüvitada hagejale hageja selleks tehtud kulutused. Hageja on lepingu tagatisvara kindlustamiseks teinud kulutusi summas 319,60 €. 17.04.2008.a teavitas hageja kostjaid lepingu rikkumisest ja võlgnevuse suurusest kirjalike teadetega ning hoiatas, et võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 30.04.2008.a on hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda ja alustada võlgnevuse sissenõudmist. Kostjad, vaatamata hageja hoiatusele leping erakorraliselt üles öelda, lepingutingimusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ega võlgnevust ei tasunud. Hageja ütles lepingu erakorraliselt üles. Hageja esitas 16.06.2008.a täitmisavaldused kohtutäiturile lepingu täitmise tagatiseks oleva kinnistu ja korteriomandi sundrealiseerimiseks täitemenetluses. Lähtudes eeltoodust taotleb hageja A. ja M. R. 45 649,15 euro väljamõistmist, millest on tagastamata laen (põhinõue) - 34346,27 eurot, intress - 884,30 eurot, viivis (seisuga 26.04.2011. a) - 10098,97 eurot ja leppetrahv - 319,60 eurot. Samuti nõuab hageja kostjatelt 1 ja 2 solidaarselt alates 27.04.2011. a viivise väljamõistmist 8% ulatuses põhinõudelt aastas kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni. Peale selle nõuab hageja kostjatelt 1 ja 2 menetluskulu, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 3515,14 euro - väljamõistmist. Kostjate vastuväited Kostjad 1 ja 2 on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 06.05.2011 (tl 13, 14), kuid nad ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat 1 ja 2 hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 11, 12).

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

3 (6)

2-11-19768 Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale 1 ja 2 tähitud kirjaga postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud M. R. 06.05.2011 (tl 13, 14). Seega on M. R. kätte saanud isiklikult ning A. R. perekonnaliikme (abikaasa – M. R. ) kaudu. Järelikult on menetlusdokumendid kätte toimetatud kostjale 2 TsMS §-de 312 lg 1 ja 313 lg 1 alusel ning kostjale 1 TsMS § 322 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostjad 1 ja 2, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 03.06.2011. a) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 367 järgi võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina 4 (6)

2-11-19768 põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada euroks, jagades need 15,6466-ga. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjatelt 1 ja 2 solidaarselt välja mõista hageja kasuks 45649,15 eurot, sellest 34346,27 eurot tagastamata laenu põhiosa, 884,30 eurot intressi, 10098,97 eurot sissenõutavaks muutunud viivise (seisuga 26.04.2011) ja 319,60 eurot leppetrahvi (tagatisvara kindlustuspoliisi esitamata jätmise eest) katteks. Täiendavalt kuulub kostjatelt väljamõistmisele alates 27.04.2011. a viivis 8% aastas alates 27.04.2011. a kuni tagastamata laenusumma (34346,27 eurot) kohase täitmiseni.

Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 34 346,27 eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel kostjate 1 ja 2 kui solidaarvõlgnike kanda solidaarselt. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 2-4) taotlenud kostjalt 1 ja 2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 3515,14 euro - väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamiseks 10.03.2011 riigilõivu 3515,14 eurot (tl 6). Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu – 3515,14 euro väljamõistmise osas. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5 (6)

2-11-19768

Lembit Käis Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.