Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (5)

2-11-12098 jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid V. P. ) ja AS Sampo Pank limiidilepingu nr 483JM20508165 (edaspidi nimetatud leping). Vastavalt lepingule võimaldas AS Sampo Pank kostjal lepingus sätestatud järelmaksu limiidisumma 50 000 krooni kasutamist ning kostja kohustus kasutatud limiidisumma tagastama igakuiste maksetega 1500 krooni hiljemalt 30.09.2009. a. Kostja kasutas panga võimaldatud limiiti kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Kostja rikkus lepingut, jättes tagastamata limiidi summa. Lepingu üldtingimuste p 8 järgi oli pangal õigus nõuda lepingu ennetähtaegset täitmist, mistõttu pank kuulutas limiidi tagastamise tähtpäeva 12.11.2008. a saabunuks. Lepingu ülesütlemisest 29.10.2008. a teavitas AS Sampo Pank kostjat kirjaga ja nõudis kogu lepingust tuleneva võlgnevuse kohest tasumist. Kostja ei reageerinud AS Sampo Pank nõuetele, misjärel pank loovutas talle kuuluva nõude kostja vastu O. I. -le (hageja). Nõude võõrandamisest teavitas Sampo Pank kostjale kirjaga kostja poolt teavitatud aadressil. Teatisele kostja ei reageerinud, mistõttu hagej volitas OÜd I. I. A. võlga sisse nõudma. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale lepingust tulenevalt laenu põhisumma 3440,98 eurot (53839,58 krooni). Lepingu üldtingimuste p 4.1 sätestab, et intressi arvestatakse panga poolt kliendi kasutuses olevalt järelmaksulimiidi summalt igapäevaselt vastavalt selle kasutamise ajale ning lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäärale (16%). Üldtingimuste p 4.3 kohaselt arvestatakse intressi kuni järelmaksulimiidi täieliku ja nõuetekohase tagastamiseni kliendi poolt. Intress perioodi 12.11.2008 kuni 16.03.2011. a (s.o 855 päeva) eest on 1289,66 eurot. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale viiviseid 678,39 eurot. Nimetatud viivistest on arvestatud 207,78 eurot perioodi 12.11.2008 kuni 01.07.2009. a (s.o 232 päeva) eest määraga 9,50% aastas ja 470,61 eurot perioodi 01.07.2009 kuni 16.03.2011. a (s.o 624 päeva) eest määraga 8% aastas tasumata summalt (3440,98 eurot). Hageja sõlmis eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu OÜ I. I. . Sellega tekkis hagejal kahju summas 1015,09 eurot (15882,68 krooni), mis seisneb OÜ I. I. makstud teenustasus.

2 (5)

2-11-12098 Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt 6424,12 euro väljamõistmist, millest on laen 3440,98 eurot, intressi 1289,66 eurot, viivise 678,39 eurot ja kahju 1015,09 eurot. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu - 543,24 euro ning õigusabikulude summas 325 euro, väljamõistmist. Kostja seisukoht Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 06.06.2011. a (tl 19) ning pidi kohtule saatma kirjaliku vastuse hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest. 27.06.2011. a teatas kostja kirjalikult, et ta võtab hagi õigeks ja vastuväiteid ei esita.

Kohtu põhjendused Kohus on hagiavalduse ja selle lisad kostjale kätte toimetanud kohtukordniku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostjale isiklikult 06.06.2011. a (tl 19). Seega on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud TsMS § 315 lg 1 alusel. Kostja pidi kohtule saatma kirjaliku vastuse hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest. Kostja on hagi täielikult ja sõnaselgelt õigeks võtnud (tl 21). Ta ei ole esitanud määratud tähtajaks - 01.08.2011. a (tl 23) - kohtule kompromissilepingut. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega TsMS §-de 231 lg 2 ja 440 lg 1, 3 alusel eelmenetluses, sest kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, ta on kirjalikus vastuses selgesti märkinud, et võtab hagi õigeks ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

3 (5)

2-11-12098 VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist); kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 6424,12 eurot, millest on 3440,98 eurot tagastamata laen, 1289,66 eurot intress, 678,39 eurot viivis ja 1015,09 eurot kahjuhüvitis.

Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 kohaselt on 4456,07 (3440,98+1015,09) eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 4 (5)

2-11-12098 Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõike 1 esimesele lausele määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on hagiavalduses (tl 4) taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: riigilõiv – tasutud hagiavalduse esitamisel – 543,24 eurot (tl 5) ning hageja õigusabikulud – 325 eurot (tl 8). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamiseks 23.02.2011. a riigilõivu 543,24 eurot (tl 5). Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu – 543,24 euro väljamõistmise osas. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud OÜ-u I. I. A.

K. J. .

Kuna hageja lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud üksnes avalduse koostamise ja kohtule esitamisega ning käesolev tsiviilasi ei ole olnud keerukas ega töömahukas oma sisu poolest, seetõttu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, saab pidada 70 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 613,24 (543,24 +70) euro ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Lembit Käis Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.