Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja võlgnevus tuleneb poolte vahel 19.09.2008 sõlmitud laenulepingust nr XXX, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 93 000,00 eesti krooni. 11.08.2011 toimunud eelistungil võttis kostja hagi omaks, nõustus maksma kogu võla ja loobus edasikaebamise õigusest. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kuivõrd kostja on tunnistanud hagi täies ulatuses, loeb kohus, et kostja on hageja nõude omaks võtnud ning lahendab asja õigeksvõtul põhineva otsusega. Poolte vahel 19.09.2008 sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 5 608,78 eurot, intressi 712,87 eurot, lepingutasu 18,70 eurot ja viivise 319,41 eurot, kokku 6 659,75 euro tasumist. Lisaks nõuab hageja viiviseid alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 6 659,75 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.11.2010.a kuni põhinõude, s.o 5 608,78 eurot, täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 1, mille kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul ei ole kostja tõendanud või väitnud, et ta ei põhjustanud oma käitumisega hagi esitamist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on riigilõiv 10 000 krooni (639,12 eurot), mille hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 24.11.2010. 11.08.2011 toimunud eelistungil palus hageja tagastada poole riigilõivust summas 319,56 eurot, kuna loobub edasikaebamise õigusest. TsMs § 150 lõike 2 punkt 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonikaebuse esitamise õigusest. Seega kuulub hagejale tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 319,56 eurot.

Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv summas 319,56 eurot.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.