Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ASJAOLUD

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue X A/S Eesti filiaal ja J. T. P. (kostja 1) sõlmisid 26.01.2007.a. kapitalirendilepingu nr xxxxxxxx, mille alusel omandas hageja kostja 1 ülesandel ja huvides mahtuniversaali Mercedes-Benz Vito 2.2, tehasetähisega xxxxxxxxxxxxxxxxx hinnaga 440 000 krooni ehk 28 121,13 eurot (summa koos käibemaksuga) ning andis sõiduki kostja 1 kasutusse. Kostja 1 kohustus tasuma hagejale sõiduki kasutamise eest lepingujärgseid makseid vastavalt lepingu lahutamatuks osaks olevale maksegraafikule. Hageja ja kostja 1 allkirjastasid 26.01.2007.a. ostu-müügi lepingu ja vara vastuvõtu-üleandmise akti, mille alusel sai kostja 1 sõiduki otsese valduse. Käendus Ühtlasi sõlmisid hageja ja A. P. 26.01.2007.a. käenduslepingu nr KÄ-xxxxxxxx-1, millega käendaja kohustus hageja ees solidaarselt koos kostja 1-ga vastutama lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Vastavalt käenduslepingu punktile 1 on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 32 901,72 eurot ehk 514 800 krooni. Kuna kostja 1 ja käendaja ei tasunud hagejale lepingujärgseid makseid nõuetekohaselt vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ning hageja poolt antud täiendavale tähtajale, siis ütles hageja 11.08.2010.a. vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 10.1. lepingu üles ennetähtaegselt ja nõudis sõiduki viivitamatut tagastamist. Vaatamata hageja püüdele saada kostjatelt võlgnevus ja sõiduk kätte kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu volitas hageja 08.09.2010.a. OÜ Y hageja nimel kostjatelt sõidukit tagastama ja rahalist kohustus sisse

nõudma. Hageja esindaja esitas 10.09.2010.a. omalt poolt kostjatele nõuded, kuid käesolevaks hetkeks ei ole kostjad sõidukit tagastanud ega ka lepingust tulenevat võlgnevust tasunud.

MENETLUSE KÄIK

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. TsMS § 317 lg 1 p 1 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Põhjusel, et kostja ei elanud hagiavalduses esitatud aadressil (tl 44, tl 46) ja ka Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo poolt välja antud õiendist nähtus, et kostjate elukoha kohta politseil andmed puuduvad (tl 60) toimetas kohus kostjale menetlusdokumendi kätte avalikult vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le 1. Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus 16.06.2011.a (tl 57). Kostja kohustus kohtule vastama hiljemalt 28 päeva jooksul arvates menetlusdokumendi avalikult kättetoimetatuks lugemisest.. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja kohtule vastanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Käesoleval juhul puuduvad kohtu hinnangul TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Hageja on kohtule tõenditena esitanud järgmised ärakirjad: kapitalirendileping nr xxxxxxxx koos üldtingimustega (tl 11-16); kapitalirendileping nr xxxxxxxx lisaks olev maksegraafik (tl 17); ostu-müügileping nr xxxxxxxx (tl 18); kapitalirendileping nr xxxxxxxx lisaks olev vara vastuvõtu-üleandmise akt (tl 19); käendusleping nr KÄ-xxxxxxxx-1 (tl 20); vara tagastamise nõue SL/F4-1/11.08.2010.a (tl 21); volikiri SL/RA-185/08.09.2010.a (tl 22); nõudekiri

10.09.2010.a nr 4918 (tl 23-24); kapitalirendilepingu tasumata maksed seisuga 08.09.2010.a (tl 25). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 361 kohaselt kohustub liisinguandja liisingulepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 82 lg 1, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 367 lg 4 tulenevalt peab kostja hüvitama hagejale ka lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1438,01 eurot, riigilõiv kostjale menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest 6,39 eurot ja õigusabikulud summas 600 eurot. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1438,01 eurot, riigilõiv kostjale menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest 6,39 eurot ja õigusabikulud summas 600 eurot.

Hele Ilisson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.