2-11-21472/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

liisinguvõtja valdusest välja nõuda ja leping üles öelda, kui liisinguvõtja ei maksa ükskõik millist liisingumakset täielikult või osaliselt 2 järjestikusel maksepäeval. Hageja kohaldas oma liisingulepingu punktist 5.12 tulenevat õigust kohaldada leppetrahvi nõuet summas 319,56 eurot.18.11.2008 tellis hageja OÜ-lt xxxxxxxxxxxxxxxx liisingueseme tagastusteenuse ja tasus selle eest 188,54 eurot, kuna xxxxxxx OÜ ei olnud liisingueset hageja poolt 01.09.2008 saadetud teatises nimetatud ajaks OÜ xxxxxxxx tagastanud. 01.12.2008 sai hageja esindaja OÜ xxxxxxxxxxxxxxxx liisingueseme enda valdusesse. Liisingulepingu punkti 11.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja maksma liisinguandjale kõik liisingulepingu lõpetamise päevani tasumisele kuuluvad summad. Samuti kohustus liisinguvõtja hüvitama kõik liisinguandjale lepingu ülesse ütlemiseni tekkinud kahjud. Liisingulepingu punkti 11.5 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale mistahes kulutused, mis kaasnevad liisingulepingu ülesütlemisega. Vastavalt liisingulepingu punktile 6.9 kui liisinguvõtja hilineb ükskõik millise liisingumakse või mõne muu lepingujärgse summa maksmisega (välja arvatud intress, millelt viivist ei arvutata), maksab ta iga viivitatud päeva eest liisinguandjale viivist 0,3% tähtaegselt tasumata summast päevas. 09.02.2009 saatis hageja kostjale nõudekirja käendusest tulenevate kohustuste täitmiseks, milles teavitas kostjat liisingulepingust tuleneva nõude suurusest seisuga 09.02.2009 ning kohustusest nõue hagejale tasuda hiljemalt 19.02.2009. 13.07.2009 müüs hageja liisingueseme oksjonil hinnaga 9 179,83 eurot. 09.05.2011 seisuga ei ole kostja võlgnevust hageja ees kustutanud. xxxxxxx OÜ on 27.10.2010 Äriregistrist kustutatud. Liisingulepingu ülesütlemisega seoses kuulusid xxxxxxx OÜ poolt tasumisele järgmised maksed: tasumata arved 261,6 eurot, liisingueseme eest hüvitamata osa 7104 eurot, lisakulud 1 889,22 eurot, leppetrahv 319,56 eurot ning viivised 1 314,71 eurot.

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Käesoleval juhul puuduvad kohtu hinnangul TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Hageja on kohtule tõenditena esitanud järgmised ärakirjad: liisinguleping nr xxxxxxxxx (tl 914); liisinguleping nr xxxxxxxxx lisaks olev maksegraafik (tl 15); käendusleping, mis on sõlmitud liisinguleping nr xxxxxxxxx kohustuste tagamiseks kostjaga (tl 16); müügileping nr xxxxxxxxx (tl 18); üleandmise-vastuvõtmise akt nr xxxxxxxxx (tl 19); kindlustuspoliis nr xxxxxxxx (tl 20-22); 01.09.2008.a teatis lepingu lõpetamise kohta T1-4-1/08/7431 (tl 23); 02.12.2008.a xxxxxxxxxxxxxxxx OÜ arve nr 95 (tl 24); 01.12.2008.a vara üleandmisevastuvõtmise akt nr xxxxxxxxx (tl 25); 11.12.2008.a nõue käendusest tuleneva kohustuse täitmiseks (tl 26); 15.01.2009.a xxxxxxxx OÜ arve nr 901035 (tl 27-28); 09.02.2009.a nõue käendusest tulenevate kohustuste täitmiseks (tl 29); 16.07.2009.a xxxxxxxx OÜ arve nr 907102 (tl 30-31); xxxxxxxx&xxxxxxxx arve (tl 32-33); 10.09.2009.a nõue käendusest tulenevate kohustuste täitmiseks (tl 34); viiviste arvestus (tl 36). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 361 kohaselt kohustub liisinguandja liisingulepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 82 lg 1, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 367 lg 4 tulenevalt peab kostja hüvitama hagejale ka lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 958,67 eurot ja riigilõiv kostjale menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest 6,39 eurot. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 958,67 eurot ja riigilõiv kostjale menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest 6,39 eurot kogusummas 965,06 eurot.