Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamist saab taotleda juhul, kui menetlusosaline teatab kohtule soovist esitada kaja menetluse taastamiseks. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, täiendava otsuse tegemisel selle kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 AS-is Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Hageja võib esitada Tallinna ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja on kohtule esitanud hagi, milles soovib kostjatelt solidaarselt välja mõista muuhulgas ka põhivõla tasumisega viivitamise eest kuni 21.10.2010 arvestatud viivis summas 47 212,20 krooni, millest üüriarvete tasumisega viivitamise eest nõuab 46 307,88 krooni ja kahju hüvitamise tasumisega viivitamise eest 902,40 krooni, ning hagi esitamise hetkeks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivist protsendina põhinõudest (tasumata üüriarvetelt summalt 16 928,74 kroonilt 0,25% päevas ja kahju hüvitamise nõude puhul 21 808,40 kroonilt seadusjärgse viivise päevamääras) kuni põhinõude täitmiseni. Kohus selgitab, et viivise nõuet, mis ületab põhivõlgnevust, ei rahuldata, sest kohus arvestab eelkõige kohustuse täitmise ulatust ja teise lepingupoole õigustatud huvi. Samuti lähtub kohus üldisest kohtupraktikast, sest ka lepingulistes suhetes osalejate jaoks peab üldjoontes olema ettenähtav, kas ja millises ulatuses kohtud nende viivisenõudeid aktsepteerivad (Riigikohtu lahend 3-2-1-66-05 p 20). Eelnimetatu kehtib ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõude kohta. Samuti selgitab kohus, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust), samuti asjaolu, et hageja ei ole kohtu nõudmisel esitanud menetluskulude nimekirja, on kohus seisukohal, et hageja õigusabikuludena kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele nõuete rahuldamise summalt proportsionaalselt 5 % s.o. 174,49 eurot.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.