Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
17.august 2011.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-43464
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi M K vastu 3064.65 lisanduva viivise nõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA Swedbank Liising AS, reg.kood 10434248, asukoht Tallinn, Liivalaia 8; esindaja Silva Kark KOSTJA M K, isikukood xxxx, elukoht xxxx; esindaja Monica Meristo
euro ja
Suuline menetlus-istung 17.08.2011 Hagi hind 2733.21 eurot
hagi rahuldada
Välja mõista M K`ilt 2744.65/ kaks tuhat seitsesada nelikümmend neli 65/ eurot võla katteks Swedbank Liising AS kasuks. Välja mõista M K`ilt Swedbank Liising AS kasuks viivis alates 08.01.2011 kuni põhinõude ( 2733.21eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras. Välja mõista M K`ilt Swedbank Liising AS kasuks menetluskulude katteks 288.39 /kakssada kaheksakümmend kaheksa 39/ / eurot. Tagastada hagejale (kontole nr. 221001154624) Kohtute Raamatupidamiskeskuse vahendusel pool tasutud riigilõivust ehk 288.39 /kakssada kaheksakümmend kaheksa 39/ eurot. Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele edasikaebeõigusest on pooled loobunud.
Hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja L K 14.05.2007 liisingulepingu nr.0163043L, mille esemeks oli sõiduauto xxxx. Lepingu kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma vara kasutamise eest lepingus ettenähtud makseid ning sõlmima vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. 14.05.2008 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustuslepped, mille kohaselt oli kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustus, liisinguvõtja oli kindlustusvõtjaks ja hageja oli soodustatud isikuks. Liisinguvõtja rikkus lepingust ja kindlustusleppest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingutejärgsed maksed. Liisinguvõtja poolt on hagejale tasumata kokku 1161.39 eurot ning hageja poolt liisinguvõtja eest AS-le Hansa Varakindlustus tasutud maksed summas 17.96 eurot. Nimeatud tähtaegselt tasumata summade põhiosalt on arvestatud viivist 7% aastas, kokku summas 11.44 eurot. Hageja teavitas liisinguvõtjat 18.06.2009 lepingu ülesütlemisest ja palus tasuda võlaks oleva summa. Hagejapoolse lepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu tuli liisinguvõtjal hagejale üle anda lepingu esemeks olnud vara valdus. Kuna liisinguvõtja seda ei teinud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri Incure Inkasso OÜ poole, kelle tegevuse tulemusena valdus taastati 03.06.2009. Incure Inkasso ja Mustakivi Auto AS esitasid hagejale osutatud teenuste (vara tagastuteenus, remonditeenus, vahendustasu müügiteenuselt) eest arved kokku summas 471.87 eurot. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tuelnevat nõuet liisinguvõtja vastu. Lepingust tulenev nõue on 5642.70 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 3980.04 ( käibemaksuta) eurot, debitoorsest võlgnevusest summas 1161.39 eurot, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku 471.87(käibemaksuta) eurot, kindlustusmaksete võlgnevusest summas 17.96 eurot, viivismaksete võlast summas 11.44 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 2130.39 eurot (käibemaksuta). Hageja vähendab nõuet 447.66 euro võrra. 14.05.2007 sõlmisid hageja ja kostja M K käenduslepingu nr. 0163043L, mille alusel kostja võttis endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga lepingust tulenevate kohustuste kohase ja täieliku täitmise piirsummana 7573.04 euro ulatuses. 28.08.2009 teavitas hageja kostjat lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust. VÕS § 367 lg.1 ja 4 ja 455 alusel esitatud hagis soovib hageja välja mõista kostjalt 5642.702130.39-447.66 = 3064.65 eurot ning lisanduva viivise. Kohtuistungil hageja vähendas nõuet põhivõlgniku poolt tänaseks hetkeks tasutud summa võrra ning taotleb kostjalt 2744.65 euro väljamõistmist. Kuna kostja võttis hagi õigeks, siis hageja, loobudes edasikaebeõigusest, taotleb ka poole riigilõivu tagastamist riigieelarvest. Kostja vastuväited Kostja on hagile ettenähtud tähtajaks esitatud kirjalikus vastuses leidnud, et hagi ei tunnista. Kostja on hagimaterjalide kohaselt andnud allkirja käendamise osas. Kostja selgitab, et liisinguvõtjaks oli tema ema ja üheks käendajaks ka õde. Samas pole aga kostja käinud kunagi pangas mingit käendust neile vormistamas, sest ta pole kummagi nimetatud isikuga juba 9 aastat suhelnud. Kostja ei tea, mis asjaoludel on käendusleping vormistatud. Ta ei tea midagi oma ema ja õe tehingutest. Leiab, et vajadusel tuleb läbi viia käekirjaeksertiis ning üle kuulata pangatöötaja ning ema ja õde.
Kohtuistungil kinnitab endiselt, et ta ei mäleta, et oleks koos ema ja õega mingeid pabereid vormistanud, kuid möönab, et tõendite esitamise-taotlemise tähteg on läbi. Võtab hagi õigeks ja kinnitab, et loobub edasikaebe õigusest. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Pooled on esitanud kohtule kinnituse lahendada asi õigeksvõtul põhineva otsusega ja kinnituse, et pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt kuulub hagejale tagastamisele pool tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 174’ lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral kindlaks määrata õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 77 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule vastava kvaliteediga. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. Õigeksvõtul rajaneva otsuse võib TsMS § 444 lg.1 alusel esitada kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Hagi on tõendatud hagis esitatud asjaoludega ja õigusliku põhjendusega ning hagile lisatud kirjalike tõenditega. Hageja on oma menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Kostja ei ole oma kirjalikus vastuses menetluskulusid märkinud. Hageja poolt hagimenetluse katteks tasutud riigilõivust hüvitab kostja pool ning teine pool kuulub TsMS § 150 lg.2 p.3 alusel hagejale tagastamisele Kohtute Raamatupidamiskeskuse vahendusel. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehtud. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/
Kohtuotsus jõustus 18. augustil 2011. a. Nooremreferent
Marika Leimann Tea Toming
Tea Toming
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.