Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta AT kanda. Edasikaebamise kord Juhul, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada kaja, on menetlusosalistel õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 28 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (tagaseljaotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni ilmumise päevast väljaandes Ametlikud Teadaanded). Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, täiendava otsuse tegemisel selle kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 AS-is Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Hageja võib esitada Tallinna ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et jätab rahuldamata hageja taotluse välja mõista kostjalt menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 24.93 eurot (so 390 krooni). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 144 lg 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälisteks kuludeks juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemi andmete kohaselt ei jätnud kohus BIGBANK AS poolt AT ja UT vastu esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldust rahuldamata vaid tegi 17.12.2009. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-51128 maksekäsu (nimetatud maksekäsus määrati sisse nõuda võlgnikult Urmas Tiigilt makseettepanekus nimetatud võlgnevus, võlgnevuse sisu ja suurus: nõuded kokku – 78 000 krooni, menetluskulud – 390 krooni riigilõiv. UTkohustati tasuma BIGBANK AS-ile 78 390 krooni, märkides selgituseks: Tsiviilasi nr 2-08-51128, ATkrediidilepingust nr XXX tulenev maksekäsu kiirmenetluse võlgnevus). Seega ei ole maksekäsu kiirmenetluse kulu käesoleva tsiviilasja menetluskuluks, mida saaks tagaseljaotsusega kostjalt välja mõista. Hageja on tasunud 05.05.2010.a (maksekorraldus nr 92641782) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is viitenumbriga 3100057358 (selgitus „2-10-5727 kohtutäituri tasu“) ette kohtutäituri vahendusel kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 420 krooni (so 26.84 krooni). Kuna kohtutäiturile on Alo Tiigile kohtudokumentide kättetoimetamise eest kohtu poolt välja makstud 15.34 eurot, kuulub hageja poolt ette tasutud kohtudokumentide kättetoimetamise tasu enamtasutud ulatuses, so summas 11.50 eurot hagejale tagastamisele.

Kaija Kaijanen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.