Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
15. august 2011.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-09-58074
Tsiviilasi
Capital Inkasso OÜ hagi H. K. vastu võla ja viivise nõudes summas 858.78 eurot ning lisanduva viivise nõudes ning kahju hüvitamise nõudes summas 34.15 eurot 801.09 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Capital Inkasso OÜ, registrikood 11553825, asukoht Estonia pst 15a, Tallinn, lepinguline esindaja advokaat Kairi Tuulmägi Kostja H. K., isikukood, elukoht, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik
Kohtuistungi toimumise aeg
15. juuli 2011.a
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Rahuldada Capital Inkasso OÜ hagi H. K. vastu. Välja mõista H. K. (K., isikukood) põhivõlg 766 (seitsesada kuuskümmend kuus) eurot ja 94 (üheksakümmend neli) senti, viivis 91 (üheksakümmend üks) eurot ja 84 (kaheksakümmend neli) senti ning kahjuhüvitis 34 (kolmkümmend neli) eurot ja 15 (viisteist) senti Capital Inkasso OÜ (registrikood 11553825) kasuks. Välja mõista H. K. viivis arvestatuna võla põhiosalt (766.94 eurot) alates 30.06.2010.a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras Capital Inkasso OÜ kasuks. Menetluskulud jätta kostja H. K. kanda, v.a hageja Capital Inkasso OÜ poolt enamtasutud riigilõiv, mille tagastamist on hageja vastavasisulise taotluse esitamisel õigus nõuda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile
Tsiviilasi nr 2-09-58074 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid Hagiavalduse (tl 30-32, sellele eelnes maksekäsu kiirmenetlus), kostja vastusele esitatud seisukoha (tl 59-63) ja kohtuistungil selgitatu kohaselt sõlmisid J. U. ja kostja H. K. 2008.a suvel suulise töövõtulepingu, mille alusel kohustus kostja teostama J. U. eramus N.T., siseviimistlustöid. H. K. alustas nende töödega 7. juulil 2008.a. Esialgne tööde maht esimesel korrusel oli kolm ruumi (seinad ja laed), kokku ligikaudu 104,54 m2. Tööde maksumusena lepiti kokku 90 krooni m2 kohta. Pärast esimese korruse siseviimistlustööde lõpetamist 2008.a suvel leppisid kostja ja J. U. kokku ka maja teisel korrusel siseviimistlustööde tegemises. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tegema teisel korrusel järgnevaid töid: seinte ja lagede ettevalmistamine lõppviimistluseks ning seinte värvimine, tapeetimine või katmine muu viimistlusmaterjaliga kokku 143,67 m2 suurusel pinnal vastavalt plaanile (tl 64). Tööde teostamise eest maksis J. U. kostjale ettemaksu kokku summas 766.94 eurot (12 000 krooni), mis kattis praktiliselt kogu teise korruse tööde eest ettenähtud tasu. 20. juulil 2008. a tasus J. U. 319.56 eurot (5 000 krooni), millest 191.73 eurot (3000 krooni) oli H. K. palvel teise korruse tööde ettemaks. 24. oktoobril 2008.a küsis H. K. täiendavat ettemaksu ning J. U. tasus talle ettemaksuna 319.56 eurot (5000 krooni). 7. novembril 2008. a küsis H. K. veel ettemaksu ja J. U. tasus talle täiendavalt 127.82 eurot (2000 krooni). 4. veebruaril 2009. a palus H. K. teha ettemaksuna ülekande tema tütre E. L. pangaarvele summas 127.82 eurot (2000 krooni), mille kohta on hageja esitanud maksekorralduse (tl 34). Kostja alustas küll hoone teise korruse viimistlustöödega 2008. a oktoobrikuus, kuid juba sama kuu lõpus hakkasid tal tekkima probleemid tööde teostamisega ning tööobjektile jõudmisega. 2009. a alguseks jõudis ta teisel korrusel ainult vähesel määral pahteldada, kusjuures ka selle töö pidi hiljem uus maaler üle tegema. Hageja on esitanud pildid maja teise korruse siseviimistluse seisukorrast 16. oktoobri 2008. a seisuga (tl 66-71). Piltidelt nähtub, et maja teisel korrusel on 16. oktoobri 2008. a seisuga tehtud üksnes mõningaid lõppviimistlust ettevalmistavaid töid. Need tööd olid teostatud H. K. poolt. Rohkem töid, kui piltidelt nähtub, H. K. majas hiljem ei teostanudki. Vaatamata J. U. poolt tasutud ettemaksule jäid kostja poolt tegemata kõik ülejäänud kokkulepitud tööd, vähesel määral teostatud pahteldamine oli ebapiisav ning tuli üle teha. Kuigi J. U. üritas korduvalt kostjaga ühendust saada, ei tulnud kostja kokkulepitud töid teostama. Alates 2009.a. kostja tööobjektile enam ei ilmunud ning J. U. püüdis korduvalt kostjaga ühendust saada kas tööde lõpetamise eesmärgiga või ettemaksu tagastamise eesmärgiga ning kostja valdusse jäänud tööobjektiks olnud eramu turvaluku võtme tagasisaamiseks nii e-posti kui ka telefoni teel, kuid see ei õnnestunud. J. U. oli sunnitud turvalisuse kaalutlusel vahetama maja välisukse luku südamiku, kuna üks võtmetest oli jäänud kostja kätte ning seda kostja ei tagastanud. Sellega seoses tekkis J. U. kahju summas 34.15 eurot (kviitung tl 65). J. U. loovutas oma tasutud ettemaksudest tulenevad 2 (4)
Tsiviilasi nr 2-09-58074 nõuded hagejale Capital Inkasso OÜ suvel 2009.a ja saatis vastavasisulise teate kostjale (tl 40). Eelneva põhjal palub hageja mõista välja H. K. Capital Inkasso OÜ kasuks 766.94 eurot (12 000 krooni) alusetult tehtud ettemaksude katteks, sellelt hagi esitamiseni ehk 29.06.2010.a seaduse alusel arvutatud viivis 91.84 eurot (1437 krooni), põhinõudelt arvutatav viivise seaduses sätestatud määras kuni selle täitmiseni (vastav kõrvalnõue esitatud kohtuistungil) ning kahju hüvitis summas 34.15 eurot. Lisaks eelnimetatud tõenditele esitas hageja töövõtulepingu sisu ja üleantud summade osas tõenditena tunnistajate J. U., M. L., A. T., J. P. ja H. R. ütlused. Kostja vastuväited Kostja oma vastuses hagiavaldusele (tl 54), hilisemas seisukohas (tl 74) ja kohtuistungil hagi ei tunnista ning leiab, et hageja poolt esitatud nõue on perspektiivitu ja kohtule esitatud pahauskselt ja teadvalt valeandmeid kasutades. Kostja leiab, et hagiavalduses esitatud nõuded on tõendamata ja nende esitamiseks puudub õiguslik alus. Kostja küll teostas kokkuleppel J. U. siseviimistlustöid elamus aadressiga N.25, T., kuid hageja ei ole tõendanud ühegi tõendiga siseviimistlustööde mahtu puudutava kokkuleppe olemasolu, mida kostja on väidetavalt rikkunud. Samuti on hageja jätnud selgelt ja arusaadavalt välja toomata ja tõendamata, millised konkreetsed töövõtulepingu järgsed kohustused on kostja jätnud täitmata ja tõendamata selliseid kohustusi sisaldava töövõtulepingu olemasolu. J. U. tasus kostjale viimistlustööde teostamise eest mitmes osas vastavalt valminud töö mahule ja pooltevahelisele kokkuleppele. Raha üleandmise juures peale kostja ja J. U. kedagi ei viibinud, mistõttu tunnistajate kinnitused raha üleandmisest kostjale ei vasta tõele. Ettemaksuna käsitlevaid summasid J. U. kostjale tasunud ei ole. Kostja süül ei saanud tekkida ka Jüri Urbasele kahju ukseluku vahetamisel, kuna võtit ei ole kostja kunagi saanud ning hageja ei ole võtme üleandmist kostjale ühegi tõendiga tõendanud. Sarnaselt põhinõudega puudub kostja arvates ka alus viivisnõude esitamiseks. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tõendeid kostja menetluses ei esitanud. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seadus ei sätesta töövõtulepingule kohustuslikku vormi, seega võib nimetatud lepingu sõlmida ka suuliselt. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 641 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele, eelkõige peavad tööl olema kokkulepitud omadused. Töö mittevastamisel lepingutingimustele vastutab selle eest töötaja (VÕS § 642 lg 1). Tellijal on igal ajal õigus töövõtuleping üles öelda, millisel juhul on töövõtja õigus tasu saada, kuid selline tasu saamise õigus ei kehti olukorras, kus töövõtja on lepingut rikkunud (VÕS § 655 lg 1 ja 2). Kohus on seisukohal, et antud asjas on tunnistajate kokkulangevate ütlustega tuvastatud, et: 1) J. U. kui tellija ja kostja kui töövõtja vahel lepiti kokku N. 25 T. asuva maja teise korruse siseviimistlustööde tegemises pärast esimesel korrusel korrektselt teostatud töid, kusjuures tööde hinnaks oli 90 EEK m2 kohta (J. U., M. L., J. P. ütlused). Tasutud summad ehk 12 000 EEK (vt järgmine punkt) on ligilähedased kogu II korruse töödeldava pinna suuruse (mida kostja ei ole vaidlustanud) ja ruutmeetri hinna korrutisega.
3 (4)
Tsiviilasi nr 2-09-58074 2) J. U. andis kostjale sularahas ettemaksuna (usaldades kostjat varasema töö kvaliteedi põhjal) nimetatud tööde tegemise tasuna 20.07.2008.a 3000 EEK, 24.10.2008.a 5000 EEK ja 07.11.2008.a 2000 EEK, millele lisandus kostja palvel 04.02.2009.a 2000 EEK ülekandega kostja tütre E. L. kontole (J. U., M. L., J. P. ja H. R. ütlused). Ülekanne võõra isiku kontole on hageja väidete valguses usutav just tema poolt esiletoodud põhjustel, sest tellija veel uskus, et kostja asub täitma oma lubadust tööd teostada. Lepingulise suhte puudumisel ei ole seletatav vastava ülekande tegemine; 3) Tegelikkuses ei teostanud kostja II korrusel sisuliselt mingeid töid ja vähene tehtu tuli üle teha (J. U., M. L. ja J. P. ütlused). J. U. üritas lepingut kevadel 2009.a veel jätkata ja mitte üles öelda ja palus kostjal tema valduses olevad elamu võtmed isiklikult tagastada (A. T. ütlused), et arutada tegemata tööde üle. Ebaõnnestunud üritused kostjaga kontakti saada viisid selleni, et J. U. lasi kogu töö teha teisel isikul. Eelnevast lähtuvalt on hageja nõue põhjendatud ja tõendatud. J. U. on lepingu üles öelnud, misjärel on kostjal ära langenud senine lepinguline alus töö eest tasu saamiseks vastavalt VÕS § 655 lg 2 ning J. U. oli õigus nõuda ettemaksuna tasutud summade – 12 000 krooni ehk 766.94 euro tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel vastavalt VÕS § 1028 lõikele 1. Samuti oli J. U. õigus nõuda viivist tagastamata summalt seaduses sätestatud määras ehk vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele 7% + Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär. Viivise arvutusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud ning vastavalt TsMS § 367 sätetele on hagejal õigus oma viivise nõue esitada ka selliselt, et kohus mõistaks välja viivise kindla summana kuni hagi esitamiseni ja sealt edasi eelnimetatud valemi ehk seaduse alusel. Luku südamiku vahetusega seotud kulud, mida kinnitab esitatud kviitung, tuleb kostjalt välja mõista VÕS § 128 lg 3 alusel, sest võõra isiku valdusesse jäänud lukuvõtme puhul tuleb pidada mõistlikuks luku vahetamist, vältimaks tulevikus tekkida võivaid veelgi suuremaid kahjusid. Kostja ise J. U. tema valduses olnud võtit ei tagastanud (ütlused). Seega rahuldab kohus hagi täies ulatuses ja jätab menetluskulud kostja kanda, v.a hageja poolt enamtasutud riigilõivu osas (hageja vähendas menetluse käigus oma nõuet), millist summat (1000 EEK ehk 63.91 EUR) on hageja õigustatud tagasi saama vastavasisulise taotluse esitamisega TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Toomas Talviste Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.