Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.august 2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-23687
Hagi hind
4886, 05 eurot
Tsiviilasi
NP hagi AP vastu 4886,05 euro ja kohustuse täitmisele sundimise nõudes.
esindajad
Hageja – NP (isikukood xxx) Hageja lepinguline esindaja AJ Kostja – AP isikukood (xxx) Kostja lepinguline esindaja advokaat Vahur Ambos
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Mõista välja AP`ilt NP kasuks 4886,05 eurot. Lõpetada menetlus NP hagis AP`i vastu nõudes kohustada AP`i vastavalt poolte vahel 29.12.2005.a sõlmitud lepingu p-le 4.5 esitama elamu nõuetekohase ning nõuetekohaste kinnitustega elektriprojekti ning vee- ja kanalisatsiooniprojekti ning projektide eest tasu tõendavad dokumendid. Hageja menetluskulud jätta 30 % ulatuses kostja kanda, ülejäänud ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
NP (hageja) esitas 1. septembril 2006 APi (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat vastavalt poolte sõlmitud lepingu p-le 4.5 esitama elamu nõuetekohase ning nõuetekohaste kinnitustega elektriprojekti ning vee- ja kanalisatsiooniprojekti ning projektide eest tasu tõendavad dokumendid. Samuti palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja kohustuse täitmisega viivitamise eest leppetrahvi kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 29. detsembril 2005 kinnistu notariaalselt tõestatud müügi- ja asjaõiguslepingu (leping), mille esemeks oli Viimsi xxx asuv hoonestatud kinnistu. Lepingu p 4.5 järgi pidi kostja hiljemalt 30. juunil 2006 esitama hagejale elamu nõuetekohase ning nõuetekohaste kinnitustega elektriprojekti ning vee- ja kanalisatsiooniprojekti. Kostja tähtaegselt oma kohustust ei täitnud. Hageja saatis 7. juulil 2006 kostjale pretensiooni, milles palus kostjal esitada projektid hiljemalt 30. juuliks 2006, et hageja saaks taotleda elamule kasutusluba. Kostja edastas hagejale 27. juulil 2006 OÜ K ja I OÜ koostatud teostusjoonised, kuid ei ole senini esitanud hagejale nõuetekohaseid ja nõuetekohaste kinnitustega elektri- ega vee- ja kanalisatsiooniprojekte. Hageja arvates peavad elektri- ning vee- ja kanalisatsiooniprojekti koostama vastava litsentsiga isikud ja projektid tuleb pädevates riigiasutustes kooskõlastada. Lepingu p 4.5 järgi peab kostja maksma hagejale iga kohustuse täitmisega viivitamise päeva eest leppetrahvi 0,025% ostuhinnast (2 200 000 kroonist), s.o 550 krooni iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest, mis teeb hagiavalduse esitamise aja seisuga 34 100 krooni. 01.12.2006.a täpsustas hageja hagi ja palus kostjalt välja mõista leppetrahvi summas 76 450 krooni, välja mõista leppetrahv edasiulatuvalt kuni kostja kohustuste täitmiseni ning kohustada kostjat esitama elamu nõuetekohase ning nõuetekohaste kinnitustega elektriprojekti ning vee- ja kanalisatsiooniprojekti ning projektide eest tasu tõendavad dokumendid. 28.06.2011.a hagiavalduse täienduses teatab hageja, et ta ei soovi kostjalt enam projektide esitamist ning palub kostjalt välja mõista leppetrahvi 4 886,05 eurot (76 450 krooni).
Kostja hagi ei tunnista. Lepingu p-st 4.5 ei selgu ühemõtteliselt, mida tähendab "nõuetekohased ja nõuetekohaste kinnitustega projektid". Hageja on meelevaldselt tõlgendanud lepingu p 4.5. Viidatud punktist
ei tulene, et projektid tuleb lasta koostada litsentseeritud isikutel ning seejärel kinnitada pädeval riigiasutusel. Projektide kooskõlastamise nõue ei saa tuleneda üksnes poolte kokkuleppest, selleks peaks olema seaduslik alus. Hageja viidatud ehitusseaduse (EhS) §-d 32 ja 33 reguleerivad elamule kasutusloa andmise korda, kuid ei kehtesta elamu omanikule kohustust kinnitada elektri- ning vee- ja kanalisatsiooniprojekti. Projekt peab olema koostatud vastavalt sellistele projektidele tavaliselt esitatavatele nõuetele ning koostaja poolt kinnitatud. Hagejale esitatud projektid vastavad neile nõuetele ning need on koostanud äriühingud, kellel on registreering (litsents) vastavas registris. Projektid valmisid 2006. a juunis, kuid hageja keeldus neid vastu võtmast, sest need ei olnud tema arvates nõuetekohaselt kinnitatud. Hageja nõudmisel saatis kostja hagejale 27. juulil 2006 mõlema projekti tähitud postiga. Seega on kostja lepingu p 4.5 nõuetekohaselt täitnud. Menetluse käigus võttis kostja õigeks 14 850 krooni suuruse leppetrahvinõude, kuna tunnistas, et täitis kohustuse 27. juulil 2006.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. Asja materjalidest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 29. detsembril 2005 kinnistu notariaalselt tõestatud müügi- ja asjaõiguslepingu, mille p 4.5 järgi pidi kostja hiljemalt
kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse VÕS § 29 lg 3 järgi lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse VÕS § 29 lg 4 järgi lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingutingimust tuleb VÕS § 29 lg-te 6 ja 7 järgi tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist, ning kui sõnal või väljendil on mitu tähendust, tuleb sõna või väljendit mõista viisil, mis on enam kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga. Käesolevas asjas on hageja avaldanud, et projekte soovib ta elamule kasutusloa saamiseks, samuti on projektid vajalikud elamu süsteemide hooldamiseks, reguleerimiseks, remondiks. Nõuetekohase vee- ja kanalisatsiooniprojekti olemasolu on vajalik seetõttu, et tagada kohaliku omavalitsuse eeskirjade täitmist, ühiskanalisatsiooni väljaehitamisel on nõuetekohaste projektide olemasolu vajalik. Poolte vahel lepingu sõlmimisel, samuti ajal kui kostjal oli kohustus lepingujärgselt esitada hagejale projektid sätestas ehitusseadus: Ehitusseaduse § 29 lg 1 p 11 kohaselt on ehitise omanik kohustatud tagama kasutusloa olemasolu. Ehitusseaduse § 32 p 1 kohaselt on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Ehitusseaduse § 33 lg 2 p 4 kohaselt tuleb kasutusloa saamiseks muuhulgas esitada dokument, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise või selle osa või ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist. Ehitusseaduse § 68 lg 1 kohaselt füüsilise isiku poolt käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud ehitise omaniku kohustuste eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni Poolte vahel puudub vaidlus, et lepingu sõlmimise ajal puudus ostetud kinnistul paikneval elamul kasutusluba. Eelpool esiletoodud ehitusseaduse sätteid arvestades on kohus seisukohal, et sätestades lepingus nõuetekohaste projektide esitamise kohustuse oli poolte tahe suunatud sellele, et hageja saaks elamu elektri-, vee- ja kanalisatsiooniprojektid, mis vastavad seaduse ja kohaliku omavalitsuse nõuetele. Kuna taolise elamu suhtes, mille omandas hageja, sätestab seadus kasutusloa olemasolu kohustuse, siis peavad projektid olema koostatud selliselt, et kasutusloa saamine projektide puudulikkuse tõttu ei takerduks. Kohus on seisukohal, et kokkuleppe eesmärgiks oli ka elamu sihtotstarbelise kasutamise võimalus kuivõrd vaidlus puudub selles, et hageja soovis omandada kinnistul paikneva elamu elamiseks. Järgnevalt tuleb tuvastada kas kostja on 27.07.2006 .a hagejale edastatud projektidega oma kohustused täitnud. Ehitusseaduse § 2 lg. 4 p. 2 kohaselt on projekteerimine ehitise tehnosüsteemide kavandamine, § 3 lg 1 esimese lause kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Vastavalt Ehitusseaduse § 18 lg 1 on ehitusprojekt ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest, lg 3 p 2 kohaselt peab ehitusprojekt olema selline, et selle järgi oleks võimalik ehitist kasutada ja hooldada, p 3 kohaselt kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile, p 4 kohaselt kontrollida ehitamise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele.
Asja materjalidele lisatud Viimsi Vallavalitsuse vastuse kohaselt hagejale kuuluvale elamule kasutusluba ei väljastatud mh seetõttu, et puudub elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus (II kd, tlk 97). Elektrikontrollikeskus on 06.07.2007.a elektripaigalduse kasutusevõtule eelneva tehnilise aruande kohaselt keeldunud elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse väljastamisest (I kd, tlk 193-197). Aruande kohaselt on antud p-s 3 hinnang projektdokumentatsioonile sh OÜ I projektile. Aruande teisel lehel on osutatud projektdokumentatsiooni konkreetsetele puudustele: tööprojektis on vaid joonised, puuduvad seletuskiri, maanduspaigalduse projekt, samuti ei vasta liigvoolu kaitsed juhistiku ristlõigetele. Teostusjooniste kohta on märgitud, et esitatud on vaid projekti joonised, mis ei vasta täiesti tegelikkusele. Tööprojekti ja teostusjooniste on antud hinnang „oluline puudus“. Jooniste piisavuse ja paigalduse vastavusele on antud hinnang „mittevastav“. Aruande viimasel lehel on kokkuvõttena osutatud, et projekt ei vasta nõuetele ja ka tegelikule olukorrale põhjusel, et 27.07.2006.a. kostja poolt esitatud vaidlusalune elektridokument ei vasta Elektriohutusseadusele ja sellest tulenevate dokumentide nõuetele ning on oluliste puudustega. Eelpooltooduga on kohtu arvates tõendamist leidnud, et kostja, esitades OÜ I poolt vormistatud elektriprojekti, ei täitnud poolte vahel sõlmitud lepingu p-i 4.5 kohaselt. Kostja on käesolevas asjas väitnud, et kui hageja oleks taotlenud kasutusluba 2006.a oleks vallavalitsus tõenäoliselt kasutusloa väljastanud. Kostja on osutanud, et 20.07.2007.a jõustus uus elektriohutusseadus ja samal päeval jõustus ka Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi määrus nr 60, mis kehtestasid nii elektripaigaldistele kui elektriprojektidele tunduvalt rangemad nõudmised võrreldes varasema ajaga. Kohus leiab, et kostja väited on paljasõnalised. Kohus osutab, et Elektrikontrollikeskus on oma aruande vormistanud ning andnud hinnangu projektdokumentatsioonile 06.07.2007.a s.o varem kui jõustusid kostja poolt viidatud õigusaktid. Asjaolu, et kostja esitatud elektriprojekt ei vasta nõuetele on tõendatud ka 13.11.2006.a Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni elektriosakonna juhataja arvamusega sh arvamus p-s 3 ja 4 väljendatuga. Ka nimetatud asjatundja arvamus on koostatud varem kui jõustusid kostja poolt viidatud õigusaktid. Kostja on osutanud, et ekspert AMpoolt antud eksperdiarvamus on täiesti asjakohatu, kuna ta on oma arvamuse koostanud tuginedes 20.07.2007.a jõustunud elektriohutusseadusele ja selle alusel vastuvõetud õigusaktidele. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et eksperdi arvamus on täiesti asjakohatu. Eksperdi arvamusega on kohtu arvates leidnud tõendamist, et projekt ei vasta nõuetele ka peale uute vastavate õigusaktide jõustumist. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et poolte vahel sõlmitud lepingu p- s 4.5 märgitud nõuetekohast elektriprojekti ei ole kostja hagejale esitanud. Kohus leiab, et kostja väiteid nõuetekohase elektriprojekti esitamise kohta ei tõenda veenvalt projekti koostanud OÜ I enda kinnitus (I kd, tlk 96). Nõuetekohase elektriprojekti olemasolu ei ole tõendatud ka FE AS kirjaga (I kd, tlk 97), kuivõrd sellest ei nähtu et taoline projekt on esitatud. Kohus on seisukohal, et asjas on tõendamist leidnud ka see, et poolte vahel sõlmitud lepingu p- s 4.5 märgitud vee- ja kanalisatsiooniprojekti ei ole kostja hagejale esitanud. See asjaolu on tõendatud kõige veenvamalt dokumentatsiooni koostatud OÜ K enda seisukohaga. Nimelt nähtub kostja poolt vee- ja kanalisatsiooniprojektina esitatud dokumentatsioonist, et tegemist on vee ja kanalisatsiooni teostusjoonistega (I kd, tlk 30-33) Asjaolu, et tegemist ei ole projektiga on tõendatud ka asjatundja ÜL arvamuse p- s 4.1 väljendatuga. Lahendades poolte vahel tekkinud leppetrahvi nõudeõiguse küsimust on kohus seisukohal, et puudub üldse vajadus täpselt välja selgitada, millised konkreetsed puudused on kostja poolt esitatud vee- ja
kanalisatsiooni dokumentatsioonil. Kuna projekti pole esitatud, siis ei ole võimalik hinnata kas projekt vastab seaduses ja kohaliku omavalitsuse aktides sätestatud nõuetele ning kas veeja kanalisatsioonisüsteeme on võimalik nõuetekohaselt hooldada jne. Vee ja kanalisatsiooniprojekti esitamata jätmise tõttu ei ole võimalik hinnata kas projekt vastab ehitusseaduse § 18 sätestatud nõuetele, mille lg 3 p 2 kohaselt peab ehitusprojekt olema selline, et selle järgi oleks võimalik ehitist kasutada ja hooldada, p 3 kohaselt kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile, p 4 kohaselt kontrollida ehitamise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 lg 3 § 82 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Vastavalt VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 82 lg 7 kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist, ning võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Poolte vahel puudub vaidlus, et kohustuse täitmiseks oli määratud järgnev tähtaeg: 30.06.2006.a. Kostja on õigeks võtnud, et ta ei täitnud lepingut kokkulepitud tähtajal. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kostja ei ole vaidlusalust kohustust täitnud seniajani. Kuna poolte vahel sõlmitud lepingu p. 4.5 viimane lause sätestab, et kohustuse täitmisega viivitamisel kohustub kohustust rikkunud pool tasuma teisele poolele leppetrahvi 0,025 % ostuhinnast iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest on hagejal õigus nõuda leppetrahvi maksmist. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi maksmist osaliselt ning palub kostjalt leppetrahvi välja mõista seisuga 17.11.2006.a. Kuna asjas leidis tõendamist, et kostja ei ole kohustust täitnud seniajani, siis leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Kostja on palunud hageja nõue tasaarvestada kostjale kuuluva nõudega hageja vastu Kostja on seisukohal, et hageja on jätnud alusetult tasumata vee- ja kanalisatsiooniprojekti eest 1770 krooni ning palub selle nõude tasaarvestada. Kohus osutab, et käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kostja ei ole hagejale vee- ja kanalisatsiooniprojekti esitanud. Sellest tulenevalt ei saa olla muutunud sissenõutavaks kohustus tasuda projekti eest, samuti arvestada viiviseid arve tasumata jätmise tõttu. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et tasaarvestus ei ole kehtiv. Hagiavalduses esitas hageja nõude kohustada kostjat vastavalt poolte sõlmitud lepingu ple 4.5 esitama elamu nõuetekohase ning nõuetekohaste kinnitustega elektriprojekti ning veeja kanalisatsiooniprojekti ning projektide eest tasu tõendavad dokumendid. 28.06.2011.a hagiavalduse täpsustuses (II kd, tlk 182) avaldas hageja, et ta jääb ainult leppetrahvi nõude summas 4 886, 05 euro juurde, kuna ta kavatseb saadava summaga ise tellida nõuetekohased projektid. Hageja leiab, et tal on kiirem ja lihtsam need projektid ise tellida. Nimetatud seisukohast nähtuvalt, leiab kohus, et hageja on loobunud oma nõudest kostja vastu, mis puudutab kostja kohustust esitada nõuetekohased projektid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et hageja nõudest loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus selle nõude osas lõpetrada.
TsMS § 432 esimese lause kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
Arvestades asja lahendamise asjaolusid, seda, et hagi tuleb rahuldada, ühe nõude osas tuleb hageja loobumine vastu võtta, leiab kohus, et hageja kohtukulud tuleb 30 % ulatuses jätta kostja kanda, ülejäänud osas hageja enda kanda, kostja kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 429 lg 3 teise lause kohaselt kui kostja soovib hageja hagist loobumisel menetluskulude väljamõistmist hagejalt peab ta seda vastuses märkima. Käesoleval juhul ei ole kostja teatanud, et ta soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Selle asemel on kostja palunud, et juhul kui kohus hageja rahalise nõude rahuldab, arvestada hageja hagist loobumist ja jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Arvestades vaidluse asjaolusid leiab kohus, et täies ulatuses ei ole võimalik hageja menetluskulusid tema enda kanda jätta. Vaidluse iseloomu ning esitatud asjaolude tõttu tuleb kostjal osaliselt kanda hageja menetluskulud ning kohus peab mõistlikuks määraks 30 % hageja menetluskuludest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.