2-10-35402/14 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

2-10-35402 lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ S. M. S. K. ) ja L. R. ) 05.03.2008. a laenulepingu, mille alusel sai viimane kiirlaenusüsteemist www.smskiirlaen.ee laenu summas 2000 krooni. Laenuandja ja kostja leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu - 525 krooni - tagastama hiljemalt 04.04.2008. a. Viivise määraks lepiti kokku 0,85 % päevas tasumata summalt. Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi vaatamata laenuandja saadetud sõnumitele ja e-kirjadele. Laenuandja loovutas 05.05.2008. a nõude OÜ-le D. I. ). Kuna kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjat tagastamata laenu - 2000 krooni, lepingutasu - 525 krooni ja mõistlikkuse põhimõttest vähendatud viivise (perioodi eest 05.04.2008 kuni 28.09.2010. a) - 2519,19 krooni (161,01 eurot) väljamõistmist. Ka nõuab hageja kostjalt viivist 0,11% päevas põhinõudelt – 2525 krooni (161,38 eurot) – alates 29.09.2010. a kuni selle tasumiseni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o maksekasu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – kokku 63,91 eurot (1000 krooni) ja õigusabikulu 95,87 eurot (1500 krooni) väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 05.05.2011. a (tl 48), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 25).

Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 25. maiks 2011) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Seega on hagejal samad õigused ja kohustused nagu laenuandjal. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga.

2-10-35402 Kohus leiab, et laenu ja lepingutasu on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laen - 127,82 eurot (2000 krooni) ja lepingutasu 33,55 eurot (525 krooni) VÕS §-de 396 lg 1; 76 lg 1; 82 lg 1; 108 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist (perioodi eest 05.04.2008 kuni 28.09.2010. a) - 2519,19 krooni ning täiendavat viivist 0,11% päevas põhinõudelt – 2525 krooni – alates 29.09.2010. a kuni selle tasumiseni. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 kohaselt kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et S. M. S. K. ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu p 11.1 on tühine võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 0,85% suuruse viivise määra osas (s.o 310,25% aastas), sest sellises määras viivisenõudega kostja kahjuks on oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Seega on kohtul võimalik käesoleval juhul kohaldada kohustuse täitmisega viivitamise korral vaid VÕS § 113 lg 1 teisest lausest ja §-st 94 tulenevat viivise määra, mis oli 11% 2008. a aastas, 9,5% 01.01. – 30.06.2009. a ning 8% alates 01.07.2009. a. Kuna laenu ja lepingutasu nõue (kokku 16,38 eurot) muutusid sissenõutavaks TSÜS § 136 lg 8 alusel alles 07.04.2008. a, siis on hagejal õigus nõuda viivist alates 08.04.2008. a. Seega on lepingujärgne viivis perioodi eest 08.04.2008 kuni 28.09.2010. a kokku 36,72 eurot, sealhulgas:

2-10-35402 näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse viivise nõude osas osaliselt, siis tuleb jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 23% ulatuses hageja ning 77% (36,72/161,38x100) ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 29) ja menetluskulude nimekirjas taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: riigilõiv (tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel kokku – 63,91 eurot ehk 1000 krooni (tl 39, 40) ning hageja õigusabikulud – 95,87 eurot ehk 1500 krooni (tasutud R. OÜ-le). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamiseks 29.09.2010. a täiendavalt riigilõivu 250 krooni eurot (tl 6) ja maksekäsu kiirmenetluses 23.07.2010.a 750 krooni riigilõivu. Seega on asjakohane hageja taotlus riigilõivu –– 63,91 euro (1000 krooni) - väljamõistmise osas. Arvestades asjaolu, et menetluskuludest jääb kostja kanda 77%, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu katteks 49,21 (77% 63,91-st) eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Menetluskulude nimekirjast ja sellele lisatud arvest nr 45-1/2010 nähtub, et hagejale on käesolevas tsiviilasjas õigusabi osutanud OÜ R. ning viimane on nõudnud selle eest 1500 krooni. Kuna hageja lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud üksnes konsultatsiooni ja menetlusdokumentide koostamisega ning käesolev tsiviilasi ei ole olnud keerukas ega töömahukas oma sisu poolest, seetõttu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks) võib pidada 100 eurot. Arvestades asjaolu, et menetluskuludest jääb kostja kanda 77%, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulude katteks 77 (77% 100-st) eurot.