Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.august 2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-6574
Tsiviilasi
KÜ hagi ILvastu 570,28 euro ja viiviste nõudes
esindajad
Hageja – Korteriühistu (reg.kood XXX) Hageja lepinguline esindaja Julia T Kostja – IL(isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja Marina S
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Mõista välja IL`lt Korteriühistu kasuks 570, 28 eurot. Mõista välja IL`lt Korteriühistu kasuks viivised 122, 08 eurot. Mõista välja IL`lt Korteriühistu kasuks viivised põhivõlalt (summas 570, 28 eurot) alates 21.07.2011. VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Hageja menetluskulud jätta kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
kanda,
kostja
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt valiti kostja hageja juhatuse liikmeks korteriühistu 21.10.2004.a üldkoosoleku otsusega.09.11.2004.a sõlmisid hageja nimel juhatuse liikmed PSja OP kostjaga juhatuse liikme lepingu. Lepingu p 3.1 järgi makstakse juhatuse liikmele igakuist tasu 5 500 krooni kuus, millest peetakse kinni tulumaks. Lepingu p. 4.1 kohaselt võimaldatakse kostjale igaaastast puhkust 28 päeva ning lepingu p. 4.3 järgi makstakse kostjale puhkuse ajal tasu lepingu p-s 3.1 sätestatud suuruses. 21.10.2004.a üldkoosolek pole otsustanud kostjaga juhatuse liikme lepingu sõlmimist, pole volitanud korteriühistu juhatuse liikmeid PSi ja OP`t sõlmima kostjaga juhatuse liikme lepingut. Korteriühistu koosolek pole hageja ja kostja vahel 09.11.2004.a sõlmitud lepingut hiljem heaks kiitnud. Korteriühistu raamatupidamisandmete kohaselt maksti kostjale ajavahemikul 23.05.2008-03.06.2009 puhkusetasu summas kokku 8 923 krooni, tasudes nimetatud summa kostja arveldusarvele alljärgnevalt: 23.05.2008.a maksti puhkusetasu summas 4 618 krooni ja 03.06.2009.a puhkusetasu summas 4 305 krooni. Kostja on saanud tühise tehingu alusel puhkusetasu kokku summas 570,28 eurot. Juhatuse liikme lepingus kokkulepitu puhkusetasu maksmise osas on vastuolus ka töölepinguseaduse § 7 p –s 10 sätestatuga. Kostjal ei olnud õigust saada puhkusetasu kuna puhkuse ajal tasu maksmine on ainuomane töölepingule. Hageja palub kostjalt välja mõista 570, 28 eurot ja viivised 15.02.2011.a seisuga summas 74,64 eurot ja alates 16.02.2011.a seaduses sätestatud suuruses kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista viivised summas 122, 08 eurot seisuga 20.07.2011 ja alates 21.07.2011.a seaduses sätestatud määras kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni.
Kostja hagi ei tunnista. Hageja väide, et juhatuse liikme tasu küsimust ei arutatud korteriühistu üldkoosolekutel, ei vasta tõele. Iga aasta korralistel üldkoosolekutel määrati esimehele aastatasu ja puhkusetasu tema juhatuse esimehe ametis olemise jooksul, kinnitades juhatuse esimehe tasud ja puhkusetasud aasta majanduskavades. Kostja on juhatuse esimees alates 21.10.2004.a üldkoosoleku otsusest. 29.05.2007.a kinnitas hageja üldkoosolek 2007.a majanduskava, milles oli kajastatud juhatuse esimehe aastatasu 66 000 krooni koos puhkusereserviga 8 292 krooni. 2007.a juunis kasutas kostja puhkust 2006.a eest ning kinnitatud kava alusel arvestati kostjale puhkusetasu 5500 krooni. 11.06.2008.a hageja üldkoosoleku otsusega kinnitati 2008.a majanduskava koos muudatustega, kus on näha, et puhkusereserv oli 15 329, 50 krooni. 2008. a mais-juunis kasutas kostja puhkust 2007.a eest ning kinnitatud kava alusel on kostjale arvestatud puhkusetasu 5500 krooni. Kostja töötas ametis kokku 4 aastat ja 8 kuud. Juunis 2009 maksis hageja kostjale eelmistel perioodidel väljateenitud (s.o 2008.a) kuid kasutamata jäänud puhkuse eest kompensatsiooni 4 950 krooni. Alternatiivselt leiab kostja, et kuna juhatuse liikmega sõlmitud leping on käsundusleping ning sellel puudub vorminõue, siis poolte kohustuste tõlgendamisel tuleb arvestada tahteavaldusi mida hageja on üldkoololeku otsuse näol teinud. Ekslik on hageja seisukoht, et kostjal ei ole õigust saad puhkusetasusid
kuna puhkusetasu on töölepingulistele suhetele omane tunnus. Juriidiline isik ja selle organi liige võivad viimase poolt juriidilise isiku organi liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavas lepingus kokku leppida nende töölepingu seaduse sätete kohaldamises, mis pole ainuomased töölepingule ega vastuolus juriidilise isik tegevust sätestava seadusega.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et : - 21.10.2004.a hageja üldkoosoleku otsusega valiti kostja hageja juhatuse liikmeks. - 09.11.2004.a juhatuse liikme lepingu (tlk 12-14) kohaselt sõlmisid hageja, keda esindasid PSja OP ja kostja lepingu, mille p 3.1 kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale juhatuse liikme ülesannete täitmise eest igakuist tasu 5500 krooni. Lepingu p 4.1 kohaselt võimaldatakse juhatuse liikmele iga-aastast puhkust 28 kalendripäeva, lepingu p. 4.3 kohaselt makstakse summa lepingu p. 3.1 sätestatud suuruses. - 23.05.2008.a tasus hageja kostjale puhkuse eest 4 618 krooni (tlk 15) ja 03.06.2009.a 4 305 krooni (tlk 16) puhkuse kompensatsiooni. Käesolevas vaidluses tugineb hageja sellele, et 09.11.2004.a leping on tühine, kuna üldkoosolek ei ole otsustanud kostjaga tehingu tegemist ega andnud sellekohaseid volitusi kostjaga lepingu sõlminud isikutele. Samuti ei ole hageja üldkoosolek lepingut hiljem heaks kiitnud. 2004.a kehtinud mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 p 5 kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes mittetulundusühingu esindaja määramine. Kohus on seisukohal, et asjas ei ole leidnud tõendamist, et hageja üldkoosolek on otsustanud kostjaga tehingu tegemise, sh andnud volitused 09.11.2004.a juhatuse liikme lepingu sõlmimiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 129 lg 1 järgi teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Poolte vahel on vaidlus selles kas hageja üldkoosolek on vaidlusaluse tehingu hiljem heaks kiitnud. Asja materjalidele lisatud 11.06.2008.a hageja üldkoosoleku protokollist (tlk 42-46, tõlge tlk 58-62) nähtub, et üldkoosolek otsustas kinnitada 2008.a majandustegevuse ja remonditööde plaani. Nimetatud plaani kohaselt (tlk 61) moodustavad 2008.a haldamise kulud: esimehe töötasu 84 000 krooni aastas, 7000 krooni kuus. Kuludena on järgnevalt märgitud ka raamatupidaja töötasu, maksud, puhkuse reserv aastas 15 329,50 krooni, 1 277,45 krooni kuus jne. Asja materjalidele lisatud 18.05.2009.a hageja üldkoosoleku protokolli (tlk 99-108, majandusaasta aruande tõlge tlk 109-111) nähtub, et 2008.a oli halduskulude töötasu, maksud sarnases suurusjärgus kui 11.06.2008.a hageja üldkoosolekul vastu võetud eelarve projektis Puhkuse reserv oli suurenenud 23 007 kroonini.
Kohus on seisukohal, et kuigi 11.06.2008.a ja 18.05.2009.a hageja üldkoosoleku protokollist võib järeldada, et hageja üldkoosolek on heaks kiitnud kostjale tehtud töö eest tasu maksmise, ei ole asja materjalidele lisatud hageja üldkoosoleku protokollidega veenvalt tõendatud, et üldkoosolek on heaks kiitnud 09.11.2004.a lepingus kokkulepitud puhkuse andmise ja puhkusetasu maksmise. Üldkoosoleku otsustele lisatud majandusaasta aruannetest nähtub küll eelarve rida puhkuse reserv, kuid kohtu arvates ei ole tõendatud, et see kajastab konkreetselt juhatuse esimehe, e kostjale maksmiseks vajaminevaid puhkusetasusid. Üldkoosoleku otsuse olemasolu puhkusetasu maksmise kohta kostjale ei tõenda ka hageja majandustegevust kontrollinud revisjonikomisjoni aruanne. Hageja on asjas väitnud, et kostja poolt esitatud 11.06.2008.a üldkoosoleku protokoll on võltsitud. Kohus on seisukohal, et see asjaolu ei ole leidnud veenvalt tõendamist. Esiteks nähtub nii hageja kui ka kostja poolt esitatud 11.06.2008.a üldkoosoleku protokollist päevakord, mille p-s 4 on märgitud, et arutatakse hageja 2008.a majandustegevuse kava ja remonditööde plaani. Teiseks nähtub 18.05.2009.a hageja üldkoosoleku protokollist, et 11.06.2008.a hageja üldkoosoleku protokollile lisatud 2008.a majandustegevuse kavas märgitud summad klapivad. Seega on veenev kostja selgitus, et üldkoosoleku protokolle vormistati mitu ning hageja poolt esitatu oli esialgne ja ei kajasta kogu üldkoosoleku käiku. Asjaolu, et hageja üldkoosolek ei ole otsustanud kostjale puhkusteasu maksmist toetab ka alljärgnevalt väljendatu. 2004.a kehtinud MTÜS § 26 lg 1 esimese lause kohaselt mittetulundusühingul peab olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Kuni 30.09.2009.a kehtinud töölepingu seaduse § 7 p 10 järgi ei laiene töölepingu seadus juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga. Ühistu juhatuse liige saab küll olla töösuhtes ühistuga, kuid see töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei saa seisneda juhatuse liikme kohustuste täitmises. Selliseid ülesandeid millele kuuluks rakendamisele töölepingu seadus kostja endale 09.11.2004.a lepinguga võtnud ei ole. Tulenevalt tsiviilõiguse dispositiivsusest võivad juriidiline isik ja selle organi liige viimase poolt juriidilise organi liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavas lepingus kokku leppida nende töölepingu seaduse sätete kohaldamises, mis pole ainuomased töölepingule ja vastuolus juriidilise isiku tegevust sätestava seadusega. Kuni 30.06.2009.a kehtinud puhkuseseaduse § 2 lg 1 järgi puhkus tähendab töölepingu või teenistussuhte peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel Mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 4 järgi juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, kui seda ei ole ette nähtud põhikirjaga või üldkoosoleku otsusega. Kuna 30.06.2009.a kehtinud töölepingu seaduse § 54 lg 1 kohaselt tähendab töölepingu peatumine muuhulgas töötaja ajutist vabanemist kohustusest teha tööd, siis arvestades MTÜS § 28 lg-s 4 sätestatut pidanuks puhkuse, e kostja vabanemist teatud ajal täita oma kohustusi, võimaldamisel hageja üldkoosoleku poolt väljendama üldkoosolek ka seisukohta kes täidab kostja puhkuse ajal tema ülesandeid. Sellise üldkoosoleku otsuse või põhikirjas sisalduva vastava sätte olemasolu tõendatud ei ole 23.05.2008.a tasus hageja kostjale puhkusetasu 4 618 krooni (tlk 15) ja 03.06.2009.a 4 305 krooni puhkuse kompensatsiooni. Kuna 09.11.2004.a juhatuse liikme lepingu tingimus puhkusetasu maksmise kohta on tühine, kuna puudub üldkoosoleku otsus või hilisem heakskiit kostjaga sellise tingimusega lepingu sõlmimiseks, siis on kostja saanud nimetatud summad aluseta.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 570, 28 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja viiviste maksmist 4 618 krooni (295, 14 euro) alusetult saadu eest alates 01.07.2008.a ja alates 01.07.2009.a kogu alusetult saadu s.o. 570, 28 euro tasumisega viivitamise eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § -s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on seisuga 20.07.2011.a arvestanud viivist 122,08 eurot. Kostja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb viivisenõue rahuldada. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ga 367 on põhjendatud ka hageja edasiulatuv viivisenõue alates 21.07.2011.a seadusjärgses määras. Hagi tuleb rahuldada.
Arvestades asja lahendamise asjaolusid ning seda, et hagi tuleb rahuldada, leiab kohus, et hageja kohtukulud tuleb jätta kostja kanda kostja kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.