Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Asjaolud Harju Maakohus menetles 16. veebruaril 2011. a. Pae 68/78 korteriühistu poolt I Lvastu esitatud hagi, milles hageja palus kostjalt lõpliku nõudena välja mõista alusetult saadud puhkusetasu summas 570, 28 eurot, viivise 20. juuli 2011. a. seisuga summas 122, 08 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 21. juulist 2011. a. kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt valiti kostja hageja juhatuse liikmeks korteriühistu 21. oktoobri 2004. a. üldkoosoleku otsusega. 9. novembril 2004. a. sõlmisid juhatuse liikmed P S ja P hageja nimel kostjaga juhatuse liikme lepingu, mille kohaselt võimaldatakse juhatuse liikmele iga-aastast puhkust 28 kalendripäeva, makstes selle eest tasu lepingu punktis 3. 1 sätestatud suuruses. 21. oktoobri 2004. a. üldkoosolekul ei ole otsustatud kostjaga juhatuse liikme lepingu sõlmimist ega volitatud P Si ja O Pt kostjaga sellist lepingut sõlmima, samuti ei ole seda lepingut hiljem heaks kiidetud. Kostjale on makstud tühise tehingu alusel 23. mail 2008. a. puhkusetasu 4618 krooni ja 3. juunil 2009. a. 4305 krooni, kokku 8923 krooni. Ka on puhkusetasu maksmine ainuomane töölepingule. Kostja ei tunnistanud hagi. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus tegi 9. augustil 2011. a. otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 570, 28 eurot, viivise 122, 08 eurot ja alates 21. juulist 2011. a. viivise põhivõlalt 570, 28 eurolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. 2004. a. kehtinud mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 p. 5 järgi kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes mittetulundusühingu esindaja määramine. Asjas ei leidnud tõendamist, et hageja üldkoosolek oleks otsustanud kostjaga tehingu tegemise, s. h. andnud volitused 9. novembri 2004. a. juhatuse liikme lepingu sõlmimiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg. 1 järgi on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kuigi hageja 11. juuni 2008. a. ja 18. mai 2009. a. üldkoosoleku protokollist võib järeldada, et hageja üldkoosolek on heaks kiitnud kostjale tehtud töö eest tasu maksmise, ei ole üldkoosoleku protokollidega veenvalt tõendatud, et üldkoosolek oleks heaks kiitnud 9. novembri 2004. a. lepingus kokkulepitud

2(4)

puhkuse andmise ja puhkusetasu maksmise. Üldkoosoleku otsustele lisatud majandusaasta aruannetest nähtub küll eelarverida „puhkuse reserv“, kuid pole tõendatud, et see kajastaks konkreetselt juhatuse esimehele ehk kostjale maksmiseks vajaminevaid puhkusetasusid. Üldkoosoleku otsuse olemasolu puhkusetasu maksmise kohta kostjale ei tõenda ka hageja majandustegevust kontrollinud revisjonikomisjoni aruanne. Tõendamist ei leidnud, et kostja poolt esitatud 11. juuni 2008. a. üldkoosoleku protokoll oleks võltsitud. Kostja selgitas, et üldkoosoleku protokolle vormistati mitu ning hageja poolt esitatu oli esialgne ega kajasta kogu üldkoosoleku käiku. 2004. a. kehtinud MTÜS § 26 lg. 1 esimese lause kohaselt peab mittetulundusühingul olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Kuni 30. septembrini 2009. a. kehtinud töölepingu seaduse (TLS) § 7 p. 10 järgi ei laiene töölepingu seadus juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga. Ühistu juhatuse liige saab küll olla töösuhtes ühistuga, kuid see töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei saa seisneda juhatuse liikme kohustuste täitmises. Selliseid ülesandeid, millele tuleks rakendada TLS-i, kostja endale 9. novembri 2004. a. lepinguga võtnud ei ole. Tulenevalt tsiviilõiguse dispositiivsusest võivad juriidiline isik ja selle organi liige viimase poolt juriidilise organi liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavas lepingus kokku leppida nende TLS sätete kohaldamises, mis pole ainuomased töölepingule ja vastuolus juriidilise isiku tegevust sätestava seadusega. Kuni 30. juunini 2009. a. kehtinud puhkuseseaduse (PuhS) § 2 lg. 1 järgi tähendab puhkus töölepingu või teenistussuhte peatumist sama seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. MTÜS § 28 lg. 4 järgi ei või juhatuse liige oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, kui seda ei ole ette nähtud põhikirjaga või üldkoosoleku otsusega. Kuna 30. juunil 2009. a. kehtinud TLS § 54 lg. 1 kohaselt tähendab töölepingu peatumine muuhulgas töötaja ajutist vabanemist kohustusest teha tööd, siis arvestades MTÜS § 28 lõikes 4 sätestatut, pidanuks üldkoosolek hagejale puhkuse võimaldamisel väljendama ka seisukohta, kes täidab kostja puhkuse ajal tema ülesandeid. Sellise üldkoosoleku otsuse või põhikirjas sisalduva sätte olemasolu tõendatud ei ole.

3(4)

juhatus on juhindunud üldkoosoleku poolt kinnitatud summadest. Õige ei ole, nagu peaks juhatuse esimehe puhkuseks olema üldkoosoleku otsus, millega määratakse ühtlasi esimehe ülesandeid tema puhkuse ajal täitev isik. Kostjat asendasid tema puhkuse ajal teised juhatuse liikmed, selleks ei olnud eraldi otsust vaja. Vastatud ei ole väitele, et hagi on esitatud pahatahtlikult. Analüüsitud ei ole kostjale 2009. a. tehtud puhkusemaksete aluseid. Määruse põhjendused Tsiviilkolleegium leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lõikega 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg. 21 alusel keelduda. TsMS § 405 lg. 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis kostjalt alusetult saadud 570, 28 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 122, 08 euro ja lisanduva viivise väljamõistmist. Kuna hageja rahaline nõue ei ületa 2000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg. 1 tähenduses. TsMS § 637 lg. 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg. 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud alustel. Kolleegiumi hinnangul ei esine vaidlusaluses asjas TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ka seetõttu, et maakohus ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi ega ole selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega ole selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid, seega ei saa ka tõusetuda küsimust taolise rikkumise mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

Margo Klaar

Ele Liiv

Malle Seppik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.