2-10-59892/9 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Otsus ei ole kaevatav tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21. Selgitus TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused CIOÜ esitas 14.05.2010 maksekäsu kiirmenetluse avalduse HK vastu 26 045,84 krooni saamiseks. Seoses võlgniku poolt tähtaegselt vastuväite esitamisega anti 11.11.2010 määrusega CIOÜ nõue HK vastu üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. CIOÜ esitas 25.11.2010 hagi HK vastu 25 331,41 krooni ja viivise saamiseks. AS Sampo Pank (edaspidi pank) ja kostja sõlmisid 13.03.2007 limiidilepingu nr XXX (edaspidi limiidileping), mille kohaselt pank võimaldas kostjale limiidisumma (23 000 krooni e. 1 469,97 euro) kasutamist ning kostja kohustus kasutatud limiidisumma tagastama hiljemalt 13.03.2012. Pank arvestas vastavalt lepingus kokkulepitule limiidisumma kasutamise eest intressi 16 % aastas. Kostja jättis limiidilepingust tulenevad kohustused täitmata. Pank teavitas 21.05.2009 tähitud kirjaga nr F4-1.1 limiidilepingu ülesütlemisest ja andis kostjale täiendava tähtaja 09.06.2009 võlajäägi 20 859,94 krooni (1 333,19 euro) tagastamiseks. Pangal on kuni kostja poolt limiidilepingu täieliku täitmiseni õigus nõuda tähtaegselt tasumata limiidisummalt viivist 16% aastas. Kostja jättis tema kasutuses oleva limiidisumma pangale tagastamata. Pank loovutas 15.01.2010 nõude kostja vastu hagejale summas 20 479,94 krooni (1 308,91 eurot), millele lisanduvad kõrvalnõuded. Nõude loovutamisest teavitas pank 22.01.2010 kostjat tähitud kirjaga nr F4-1. Hageja teavitas kostjat nõude omandamisest lihtkirjaga. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg (tagastamata limiidisumma jääk) summas 20 479,94 krooni (1308,91 eurot); viivis ajavahemiku eest 10.06.2009 - 25.11.2010 (alates lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise kuupäevani) summas 4 851,47 krooni (310,07 eurot); TsMS § 367 alusel viivis protsendina 16% aastas tagastamata laenu põhinõudest 20 479,94 krooni (1 308,91 eurot) alates 26.11.2010 kuni põhisumma täieliku tagastamiseni tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1, 2, § 76 lg 1, 3, § 100, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 94. Hageja esitas 12.05.2011 ja 09.06.2011 arvamuse kostja vastusele. Vastavalt kostjaga sõlmitud lepingule on kostja märkinud oma aadressiks Kose 2-4, Keila-Joa, Eesti. Lepingu üldtingimuste p.3.1.3a kohaselt oli kostja kohustatud teatama kirjalikult pangale 7 päeva jooksul kui muutub tema elukoht. Kostja ei ole pangale esitanud ühtegi teadet oma elukoha muutuse kohta. Seega lähtus pank, et kostja elukoht on sama ning saatis kirjad nimetatud aadressil. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja oma elukohaks sama aadressi, mis oli kostja andnud lepingu sõlmimisel. Pank ja hageja on käitunud kirjade saatmisel kooskõlas kostja tahtega ehk edastanud aadressil, millele on kostja soovinud ning mille on kostja märkinud oma elukohana. Seega on lepingu ülesütlemine ehk vastava tahteavalduse edastamine toimunud kostja elukoha aadressile kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 3 sätestatuga.

Kostja on väljendanud seisukohta, et hagi lisa 3, p-d 1.2, 2.3 ning hagi lisa 4 ei vasta TsMS § 273 lg 1 nõuetele. Hageja selgitab, et esitatud dokumendid sisaldavad konfidentsiaalset infot, mis ei puutu käesoleva asja vaidlusse. Konfidentsiaalne info seisneb nõuete summa üldsuuruses, loovutamise tasu suuruses ja kolmandate isikute andmetes (võlgu jäänud isikute isikukood, elukoht, kontaktandmed jmt.) Nimetatud info ei saa kuidagi mõjutada pooltevahelist vaidlust. Kõik andmed, mis puudutavad vahetult kostjat on hageja poolt esitatud. Hageja on seisukohal, et TsMS § 273 lg 5 alusel on hageja põhistanud, miks ta ei ole esitanud algdokumenti ning miks ta on esitanud ärakirja vastaval kujul. Kõik kostjat puudutavad andmed on nimetatud dokumendil kajastatud, mistõttu taotleb hageja kohtult, et kohus loeks esitatud ärakirja piisavaks. Nõude loovutamise lepinguga soovis hageja tõendada märgitud lepingu sõlmimist. Kuna VÕSi sätete kohaselt ei ole antud lepingu esitamine võlgnikule kohustuslik, siis puudub ka antud lepingu esitamise vajadus. Kostja oletus, et nõue ei ole hagejale üle läinud, kuna hageja ei ole tõendanud selle eest tasumist on ekslik ning ei ole kooskõlas seadusega. VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Nimetatud sättest tuleneb, et 22.01.2010 panga teatis nõude loovutamisest nr XXXtõendab täielikult nõude loovutamist hagejale. Peale maksekäsu avalduse esitamist saatis hageja e-posti teel kostja esindajale panga ja hageja teatised nõude loovutamisest, nõude arvestused, limiidilepingu, kostja pangakonto väljavõtte. Kostja esindajal ei olnud ühtegi vastuväidet nõude loovutamise osas. Kostja esindaja teatas, et nad on nõus tasuma ainult põhiosa igakuiste maksetega, kuid hiljem teatas, et nad loobuvad ka sellest kokkuleppest. Kostja esitatud väide, et hageja peab välja arvutama viivise summa kohtuotsuse tegemiseni ei ole asjakohane. Kostja soovib, et hageja arvutaks välja viivise summa kuni kohtuotsuse tegemiseni, kuid jätab arvesse võtmata asjaolu, et pooltele ei ole teada kohtuotsuse kuupäev. Danske Bank A/S Eesti filiaali 09.06.2011 kinnituskiri nr XXXtõendab täiendavalt kostja vastu esitatud nõude loovutamist hagejale, loovutamise tasu maksmist, omandiõiguse üleminekut hagejale 18.01.2010 ning hageja õigust sõlmida kompromissilepingut kostjaga. Danske Bank A/S Eesti filiaali 09.06.2011 kinnituskiri nr XXXtõendab, et pank on sõlminud koostöölepingu IIAS-iga (I ) postiteenuste osutamiseks ning et vastavalt panga ja Itella vahelisele koostöölepingule limiidilepingute ülesütlemise avaldusi sisaldava elektroonilise faili nimetusega XXX.XXX saatis pangale e-kirjaga faili kättesaamise kinnituse, milles vastavalt koostöölepingule asendas faili nimetuses tähise „EMK“ tähisega „OP“. Elektronposti teel kättetoimetamiseks saadetud fail sisaldas limiidilepingu ülesütlemise avaldust HK (isikukood XXX) aadressile XXX. IIAS-i 09.06.2011 vastusest päringule nähtub, et Danske Bank A/S Eesti filiaali poolt on HK aadressil XXX postitamiseks I I AS-ile edastatud teatis viimase poolt postikandeks üle antud. 21.05.2009 väljatrükk postitussüsteemist, mis vastavalt koostöölepingule kinnitab kirjasaamist I I AS-i poolt ja ühtlasi postikandeks üleandmist. Danske Bank A/S Eesti filiaali 21.05.2009 F4-1.1 teade lepingu ülesütlemise kohta tõendab, et kostjale edastatud teatiseks on lepingust ülesütlemise teatis ning ühtlasi näitab selle sisu.

Hageja on 22.01.2010 Danske Bank A/S Eesti filiaali poolt väljastatud teatise nõude loovutamisest nr XXXkostjale edastanud maksekäsumenetluses esindaja IKkaudu e-posti teel aadressil iXXX ja käesolevas tsiviilasjas. Maksekäsumenetluses vastuväite saamisel võttis hageja IK ühendust telefoni teel ning seejärel edastas muude dokumentide hulgas ka nõude loovutamise teatise. Seega dokumendi edastamine on toimunud kooskõlas VÕS § 170 sätestatule. Hageja märgib, et eelnevalt on hageja töötaja PR võimaldanud kostjale dokumentide tutvumist jättes isiklikult 01.05.2010 kirja kostjale vahetult aadressil XXX. Samuti on CIOÜ saatnud teatise 29.01.2010 kostja poolt lepingus märgitud aadressile XXX. Hageja on seisukohal, et nii Danske Bank A/S Eesti filiaal kui ka hageja on teinud kõik endast sõltuva selleks et võimaldada kostjal dokumentidega tutvumist. Danske Bank A/S Eesti filiaali (Sampo pank) poolt kehtestatud üldtingimuste (www.sampopank.ee) punkt 4.1.2. kohaselt personaalsed teatised loetakse kättesaaduks ja informeerimiskohustused panga poolt täidetuks, kui panga teatised on saadetud kliendi poolt viimati näidatud aadressil (sh elektroonilisel aadressil) või sidevahendinumbril ja teabe väljastamisest on möödunud ajavahemik, mis on tavaliselt vajalik teate edastamiseks posti või vastava sidevahendi teel. Kõike nimetatut on pank ja hageja teinud. Samuti on hageja seisukohal, et dokumentide edastamine on toimunud kooskõlas TsÜS § 69 lg 4 sätestatuga. Hageja täpsustus 20.06.2011 hagi. Hageja vähendas viiviste suurust ja palus viivised välja mõista alates 10.06.2009 s o lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas) ajavahemikus 10.06.2009 - 20.06.2011 ja edasi protsendina põhinõudest. 20 479,94 krooni (tagastamata limiidisumma jääk) x 8 % / 360 = 4,55 krooni (viivise suurus päevas). 4,55 krooni (viivise suurus päevas) x 740 päeva = 3 367 krooni ehk 215,19 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg (tagastamata limiidisumma jääk) summas 20 479,94 krooni (1308,91 eurot ), viivis ajavahemiku eest 10.06.2009 - 20.06.2011 summas 3 367 krooni ehk 215,19 eurot ja tuginedes TsMS § 367 viivis protsendina põhinõudelt (20 479,94 krooni s.o 1308,91 eurot) alates 21.06.2011 kuni põhisumma täieliku tagastamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas), samuti menetluskulud kokku summas 419,55 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja väidab hagiavalduses, et Danske Bank A/S Eesti filiaal on kostjaga sõlmitud limiidilepingu öelnud üles 22.01.2010 teatisega ning et hageja on kostjale teatanud nõude loovutamisest. Hageja ei ole hagis tõendanud lepingu ülesütlemise avalduse ja nõudeõiguse loovutamise teate kättesaamist ning limiidi andmist ja kohustuste rikkumist kostja poolt. Hageja ei ole tõendanud limiidilepingu lõpetamise eelduste olemasolu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 273 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalik dokument algdokumendina või ärakirjana. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõudeõiguse loovutamise lepingu, mis ei vasta TsMS § 273 lg 1 nõuetele. Nõudeõiguse loovutamise lepingu p.-i 2.6. kohaselt läheb nõudeõigus hagejale üle peale selle eest tasumist. Kuna hageja on esitanud puudulikke dokumente ega ole tõendanud nõudeõiguse eest tasumist, saab eeldada, et hageja ei ole nõude eest tasunud ning p.-s 2.6 toodud eeldus on hageja poolt täitmata. Hageja ei ole tõendanud nõudeõiguse omandamist kostja vastu. Hageja on nõudnud kostjalt viivist määras 16% aastas. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt

võlgnevate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist. Kuna lepingu ülesütlemise asjaolud on hagis tõendamata, ei ole selge, mis ajast on, kui üldse, kostja kohustuste täitmisega viivituses. Hageja nõuab kostjalt viivist 16% põhinõudelt alates 26.11.2011.a. kuni põhinõude täitmiseni. Kostja märgib, et hageja on ilmselt valesti mõistnud TsMS §-i 367, mis sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Nimetatud sättest tuleneb, et hageja peab välja arvutama viivise summa kuni kohtuotsuse tegemiseni. Sellist nõuet ei saa esitada protsendina põhinõudest. Kostja leiab, et hageja nõude omandamise ja lepingu lõpetamise asjaolud on hageja poolt tõendamata. Hageja on hagile lisanud nõudeõiguse loovutamise lepingu, ülesütlemise teate, millest aga ei tulene üheselt, et hageja oleks nõude omandanud ja lepingu ülesütlemise teade kostjale edastatud. Hagi lisad 3 ja 4 ei vasta dokumentaalsele tõendile esitatud nõuetele. Kostja esitas 20.06.2011 täiendavad vastuväited hagile. Kostja on seisukohal, et hageja poolt on täitmata nõudeõiguse tekkimise eeldused. Danske Bank A/S Eesti filiaal ja hageja on nõudeõiguse loovutamise lepingu punkti 2.6 kohaselt on kokku leppinud, et omandiõigus nõuetele läheb nõude omandajale üle punktis 2.3 fikseeritud summa laekumisel punktis 2.4. fikseeritud arveldusarvele. Seega on lepingupooled leppinud kokku, et hageja omandab kostja vastu nõude alles peale lepingu punktis 2.6. toodud kohustuse täitmist, so peale nõudeõiguse eest tasumist. Lepingu punkt 2.3. on toodud, et nõude omandaja tasub lepingu alusel omandatud nõuete eest pangale summa. Millise summa kohustub kostja nõude eest tasuma, lepingust ei selgu. Samuti ei selgu see hageja 12.05.2011 esitatud arvamusest. Hageja on vaid viidanud, et ei avalda lepingu sisu (nõudeõiguse tekkimise aluseid, mis on hagi rahuldamise eelduseks) seetõttu, et need on konfidentsiaalsed. Kostja ei nõustu hageja sellekohase seisukohaga ning leiab, et kahe äriühingu vahel toimunud arveldus ei oma sedavõrd suurt konfidentsiaalsuse astet, et see õigustaks hagejat jätma tõendamata hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja esitas 08.06.2011 toimunud kohtuistungil maksekorralduse, millega soovis tõendada 438 321,45 krooni tasumist Danske Bank AS Eesti filiaalile. Nimetatud maksekorraldusel puudub arhiveerimistunnus, mis trükitakse krediidiasutuse poolt maksekorraldusele makse teostamisel. Kui maksekorraldusel arhiveerimistunnus puudub, ei saa lugeda makse teostamist tõendatuks. Seega ei tõenda nimetatud tõend hageja väiteid nõudeõiguse loovutamise lepingu p 2.6 tuleneva eelduse nõudeõiguse omandamiseks. Samuti ei tõenda maksekorraldus hageja poolt nõudeõiguse omandamist kuna nõudeõiguse loovutamise lepingust ei selgu, millise summa kohustus hageja Danske Bank A/S Eesti filiaalile kostja nõude eest tasuma. Seega ei ole hageja nõude tekkimise alused kostja vastu hageja poolt esitatud tõendite põhjal kontrollitavad. Hageja on leidnud, et Danske Bank A/S Eesti filiaali 09.06.2011 seletus (kinnituskiri) nr XXX tõendab nõudeõiguse loovutamist ning et Danske Bank A/S Eesti filiaali seletus (kinnituskiri) nr XXX tõendab Danske Bank A/S Eesti filiaali ja IIAS-iga lepingu sõlmimist ja selle tingimusi. Hageja leiab, et IIAS-i 09.06.2011 seletav vastus päringule, 21.05.2009 teade nr F4-1.1 ning väidetav 21.05.2009 väljatrükk postitussüsteemist tõendab nõudeõiguse loovutamise teate edastamist hagejale. Kostja ei nõustu hageja sellekohase arvamusega ning leiab, et esitatud tõendid ei vasta TsMS § 229 lg 2 sätestatule. TsMS § 236 lg 4 kohaselt võib kohtule teistsuguses vormis tõendeid esitada ja kohus võib teistsuguses vormis tõendeid koguda vaid mõlema poole nõusolekul. Kostja ei anna nõusolekut esitada tõendeid

ja 4 ei vasta dokumentaalsele tõendile esitatud nõuetele. Kostja osundab TsÜS § 69 lg 1, VÕS § 113 lg 1, § 402, § 415 lg 1, § 421 ja TsMS § 367. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagi juurde. Kostja esindaja vaidles hagile vastu. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on saanud Sampo Pangalt limiidilepingust tuleneva summa, kas kostja on kohustusi rikkunud, kas Danske Bank A/S Eesti filiaal on 22.01.2010 kostjaga sõlmitud limiidilepingu üles öelnud ja teavitanud sellest kostjat, kas on täidetud limiidilepingu loovutamise eeldused, kas hageja on kostjale teatanud panga nõude loovutamisest. AS-i Sampo Pank (nüüd ärinimi Danske Bank A/S Eesti filiaal, edaspidi pank) ja kostja vahel 13.03.2007 sõlmitud limiidilepinguga nr XXX (edaspidi limiidileping) on tõendatud, et pank võimaldas kostjale limiidisumma (23 000 krooni e. 1 469,97 euro) kasutamist ning kostja kohustus kasutatud limiidisumma tagastama hiljemalt 13.03.2012. Seega on ümber lükatud kostja väide, et ta ei ole pangalt limiidilepingust tulenevat summat saanud. Pank arvestas vastavalt limiidilepingus kokkulepitule limiidisumma kasutamise eest intressi 16 % aastas (t lk 12-13). Kostja pangakonto väljavõttega on tuvastatud, et ta tasus viimati 25.06.2011 pangale intressi ja pärast seda enam makseid teostatud ei ole (t lk 63-67). Kostja ei ole esitanud tõendeid pangale maksete tegemise kohta. Seega on jätnud kostja limiidilepingust tulenevad kohustused panga ees täitmata. Panga 21.05.2009 kirjaga nr F4-1.1 kostjale aadressil XXX on tõendatud limiidilepingu ülesütlemine ja antud kostjale täiendav tähtaeg 09.06.2009 võlajäägi 20 859,94 krooni (1 333,19 euro) tagastamiseks. Pangal on kuni kostja poolt limiidilepingu täieliku täitmiseni õigus nõuda tähtaegselt tasumata limiidisummalt viivist 16% aastas. Pank kaalub limiidilepingust tuleneva võlgnevuse loovutamist võlgade sissenõudmisega tegelevale ettevõttele (t lk 14). Hageja ja Danske Bank A/S Eesti filiaali vahel 15.01.2010 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga nr XXX on leidnud kinnitust, et pank loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 20 479,94 krooni (1 308,91 eurot), millele lisanduvad kõrvalnõuded (t lk 17-19). Danske Bank A/S Eesti filiaali 09.06.2011 kinnituskirjaga nr XXXon tõendatud kostja vastu esitatud nõude loovutamine hagejale, loovutamise tasu maksmine, nõude omandiõiguse üleminek hagejale 18.01.2010 ning hageja õigus sõlmida kostjaga kompromissilepingut (t lk 84). Danske Bank A/S Eesti filiaali 09.06.2011 kinnituskirjaga nr XXXon tõendatud, et pank on sõlminud koostöölepingu IIAS-iga (I ) postiteenuste osutamiseks ning et vastavalt panga ja Itella vahelisele koostöölepingule limiidilepingute ülesütlemise avaldusi sisaldava elektroonilise faili nimetusega XXX saatis pangale e-kirjaga faili kättesaamise kinnituse, milles vastavalt koostöölepingule asendas faili nimetuses tähise „EMK“ tähisega „OP“. Elektronposti teel kättetoimetamiseks saadetud fail sisaldas limiidilepingu ülesütlemise avaldust HK (isikukood XXX) aadressile XXX. Kostja on limiidilepingus kinnitanud eelmärgitud aadressi. Väljavõte rahvastikuregistrist kinnitab, et kostja on kantud registrisse aadressil XXX(t lk 68). Itella Information AS-i 09.06.2011 vastusest päringule nähtub, et Danske Bank A/S Eesti filiaali poolt on HK nimele aadressile XXX postitamiseks IIAS-ile edastatud teatis viimase poolt postikandeks üle antud. 21.05.2009 väljatrükk kinnitab postitussüsteemist vastavalt koostöölepingule kirjasaamist I

I AS-i poolt ja ühtlasi postikandeks üleandmist (t lk 90-95). Danske Bank A/S Eesti filiaali 21.05.2009 F4-1.1 teade lepingu ülesütlemise kohta tõendab, et kostjale on edastatud lepingust ülesütlemise teatis ning ühtlasi näitab selle sisu. Hageja 01.10.2010, 14.10.2010 ja 19.10.2010 e-kirjadega kostja esindajale on tuvastatud, et talle on saadetud teatis kostja võlgnevusest ja väljavõte pangakontost (t lk 57-67). Kostja taotlus jätta tähelepanuta panga ja IIAS-i saadetud teatised kostjale nõude loovutamise kohta ei ole kooskõlas TsMS § 229 lg 1 mõttega, mille kohaselt tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hageja väitele, et ta on Danske Bank A/S Eesti filiaali poolt väljastatud 22.01.2010 teatise nõude loovutamisest nr XXXkostjale edastanud maksekäsumenetluses võlgniku esindaja IK kaudu e-posti teel aadressil [email protected] ja käesolevas tsiviilasjas, samuti võttis hageja IK ühendust telefoni teel ning seejärel edastas muude dokumentide hulgas ka nõude loovutamise teatise, kostja tõsikindlaid vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 200 lg 1 kohaselt menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. TsMS § 200 lg 2 järgi kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Meelevaldne ja vasturääkiv on kostja esindaja esitatud volikiri, mis on dateeritud tulevikuks 29.09.2011 ja viide tsiviilasjale nr 2-10-22990. Küll aga ei sisalda eelmärgitud tsiviilasi ja vastuväide maksekäsu kiirmenetluses volikirja (t lk 87-88, 107). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kostja esindaja ei kasuta menetlusõigusi heauskselt ja kostja esindaja on esitanud kohtule eksitavaid andmeid volikirja puudumisest kuni 18.04.2011. Panga 22.01.2010 kirjaga nr XXX kostjale aadressil XXXon tuvastatud nõude loovutamine hagejale (t lk 15). Hageja on teavitanud 30.04.2010 kostjat nõude omandamisest (t lk 16). Samuti on hageja saatnud 29.01.2010 kostja poolt limiidilepingus märgitud aadressil XXX ekirjaga teatise seoses võlgnevusega, mis tuleneb Sampo pangaga sõlmitud lepingust (t lk 8586). Kostja heidab hagejale ette, et teda ei ole teavitatud nõude loovutamisest. Kohus nõustub hageja viitega limiidilepingu üldtingimuste p 3.1.3a, mille kohaselt on klient kohustatud teatama kirjalikult pangale 7 päeva jooksul, kui muutub tema elukoht. Kostja ei ole pangale esitanud tõendeid elukoha muutusest. Kohus juhib tähelepanu limiidilepingu üldtingimuste p 12.3, kui klient ei täida lepingut nõuetekohaselt, on pangal õigus omal äranägemisel ja klienti täiendavalt informeerimata pöörduda võlgade sissenõudmisega tegeleva ettevõtte või isiku poole ja loovutada lepingust tulenev nõue kliendi vastu. TsÜS § 69 lg 3 järgi lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja ei ole pangale esitanud ühtegi teadet oma elukoha muutuse kohta. Seega lähtus pank, et kostja elukoht on sama ning saatis kirjad nimetatud aadressil. Rahvastikuregistri andmete

kohaselt on kostja oma elukohaks sama aadressi, mis oli kostja andnud lepingu sõlmimisel. Pank ja hageja on käitunud kirjade saatmisel kooskõlas kostja tahtega ehk edastanud aadressil, millele on kostja soovinud ning mille on kostja märkinud oma elukohana. Seega on lepingu ülesütlemine ehk vastava tahteavalduse edastamine toimunud kostja elukoha aadressile kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 3 sätestatuga. Argumenteeritud on hageja osundamine TsÜS § 69 lg 4, mille kohaselt kui tahteavaldus, mis pidi tahteavalduse saajani jõudma kindla ajavahemiku jooksul, jõuab tahteavalduse saajani hilinenult, loetakse tahteavaldus õigeaegselt kättesaaduks, kui tahteavaldus ei jõudnud tahteavalduse saajani õigeaegselt asjaolude tõttu, mille esinemise riisikot kannab tahteavalduse saaja. TsÜS § 70 järgi kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Järelikult juhul, kui pank edastas kostjale limiidilepingus märgitud aadressil teatised nõude loovutamise lepingu, kuid kostja keeldub temale saadetud teatiste vastuvõtmisest, siis saab TsÜS § 69 lg 4 ja § 70 kohaselt siiski lugeda panga teatised kostjale kättetoimetatuks. Ülaltoodule vastupidine tõlgendus oleks ebamõistlik ning ebaloogiline, kuivõrd see tähendaks, et pahatahtlik võlgnik võib lõpmatult välistada tema suhtes hagiavalduste esitamist lihtsalt sellega, et keeldub temale saadetud teatiste vastuvõtmisest. Selline lahendus ei ole mõeldav. Järelikult ei saa kostja poolt temale saadetud teatiste kättesaamisest kõrvalehoidumine takistada tsiviilasja menetlemist. Seega on kostja vastu esitatud nõude loovutamine toimunud kooskõlas TsÜS § 69 lg 4 ja § 70 sätestatule. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 172 järgi võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kohus leiab, et hageja on usaldusväärselt tõendanud talle kostja vastu esitatud nõude loovutamist. Väär on kostja väide hageja esitatud maksekorralduse kohta, mille kohaselt on hageja 18.01.2010 tasunud Danske Bank A/S Eesti filiaalile 438 321,45 krooni selgitusega „loovutuse tasu, lepingu nr XXX“ arhiveerimistunnuse puudumisest, kuna maksekorraldus sisaldab arhiveerimistunnust XXX. Maksekäsundi on teostanud panga töötaja JS(t lk 72). VÕS § 704 järgi maksekäsundi aktseptimine on tahteavaldus, millega käsundisaaja tunnustab maksekäsundist tulenevat kohustust. Dokumendina väljastatud maksekäsundi aktseptimine märgitakse dokumendile. Maksekorraldusest nähtuvalt pank aktseptis hageja maksekäsundit. Seega avaldas hageja tahet maksekäsundi tegemiseks pangale. Kohtul puudub alus kahelda hageja esitatud maksekorralduse ehtsuses. Pank on kinnitanud hagejalt loovutuse tasu saamist ja nõude omandiõiguse üleminekut. Kostja väide, et nõude loovutamise lepingus on pooled leppinud kokku, et hageja omandab kostja vastu nõude alles peale lepingu punktis 2.6. toodud kohustuse täitmist, so peale nõudeõiguse eest tasumist; lepingu punkt 2.3. on toodud, et nõude omandaja tasub lepingu alusel omandatud nõuete eest pangale summa, on ümber lükatud panga kinnituse ja maksekorraldusega, mis kinnitavad nõude eest tasumist ja omandiõiguse üleminekut hagejale. Kostja on avaldanud pahameelt asjaolu üle, et lepingust ei selgu, millise summa kohustub

hageja kostja nõude eest tasuma. Kohus nõustub hageja argumentatsiooniga, et ei avalda lepingu sisu seetõttu, et need on konfidentsiaalsed ega puutu asjasse. TsMS § 273 lg 5 kohaselt kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada. Kui kohtu nõudmist ei täideta, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hagi lisas 3, p-d 1.2, 2.3 ning hagi lisas 4 esitatud dokumendid sisaldavad konfidentsiaalset infot, mis ei puutu käesoleva asja vaidlusse. Konfidentsiaalne info seisneb nõuete summa üldsuuruses, loovutamise tasu suuruses ja kolmandate isikute andmetes (võlgu jäänud isikute isikukood, elukoht, kontaktandmed jmt.). Nimetatud info ei saa kuidagi mõjutada pooltevahelist vaidlust. Kõik andmed, mis puudutavad vahetult kostjat on hageja poolt esitatud. Kohus ei pidanud vajalikuks nõuda nõude loovutamise lepingut algdokumendina kuna kõik kostjat puudutavad andmed on lepingus ja selle lisas kajastatud. Kohus jätab tähelepanuta kostja viited viivise arvestamisel VÕS § 415 lg 1, kuna hageja on teinud viivise arvestuse tuginedes VÕS § 113 lg 1 sätestatud määrale. Hageja on arvestanud viivist alates 10.06.2009 s o limiidilepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast sätestatud määras (VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas) ajavahemikus 10.06.2009 - 20.06.2011 ja edasi protsendina põhinõudest. 20 479,94 krooni (tagastamata limiidisumma jääk) x 8 % / 360 = 4,55 krooni (viivise suurus päevas). 4,55 krooni (viivise suurus päevas) x 740 päeva = 3 367 krooni ehk 215,19 eurot. Kostja viiviste arvestusele vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 21.06.2011 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt 1 308,91 eurot kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus ja viivis (1 308,91 + 215,19)1 524,10 eurot (23 846,94 krooni) ja viivis protsendina põhinõudest (1 308,91 eurot, s.o 20 479,94 krooni) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 21.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab

eurot (750 krooni) riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses, 271,62 eurot (4 250 krooni) riigilõivu hagimenetluses ning õigusabikulu summas 100 eurot (1 564,66 krooni). Maksekäsumenetluses on hageja tasunud 750 krooni (tsiviilasi nr 2-10-22990). Harju Maakohus kohustas 12.11.2010 tasuma hagejat hagimenetluseks ülemineku korral täiendav riigilõiv 14 päeva jooksul. Hageja esitas 25.11.2010 hagi ja tasus riigilõivu 4 250 krooni (tsiviilasi nr 2-10-59892). Kostja vaidles vastu õigusabikuludele ja leidis, et hageja esindaja töötab hageja juures. CIOÜ registrikaardilt nähtuvalt on juhatuse liige AR, kes on volitanud esindama MI OÜ, kelle juhatuse liikmeks on JK(t lk 22). Seega on väär kostja väide, et hageja esindaja töötab hageja juures. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 3 200 euro puhul 1 600 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 1 308,91 eurot ning hageja on kandnud õigusabikulusid hagiavalduse koostamise ja täiendamise eest, samuti osalenud kolmel istungil. Kohtu hinnangul on õigusabikulude kandmine summas 100 eurot mõistlik ja põhjendatud. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulud 47,93 + 271,62 + 100 = 419,55 eurot hageja kasuks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 442 lg 10 järgi käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama. Kuna hageja rahaline nõue ei ületa 2000 eurot, on tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses ja kohus ei anna otsuse edasikaebamiseks luba.