lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-27823/3

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 03.08.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-27823/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.08.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1830
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr.2-11-27823

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Annemarie Gerassimov

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.august 2011.a.; Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-27823

Tsiviilasi

AS X hagi M. G. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

Hageja: AS X (registrikood: xxxxxxxx; asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hagejate esindaja: K. K. (AS X; asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x ); Kostja: M. G. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx).

esindajad

Menetlusvorm

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega;
2.Mõista kostjalt M. G. hageja AS X kasuks välja 3665,46 (kolm tuhat kuussada kuuskümmend viis eurot ja 46 senti) eurot, millest 2907,98 (kaks tuhat üheksasada seitse eurot ja 98 senti) eurot on põhiosa, 245,65 (kakssada nelikümmend viis eurot ja 65 senti) eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, kuni 13.06.2011.a 424,40 (nelisada kakskümmend neli eurot ja 40 senti) eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning 87,43 (kaheksakümmend seitse eurot ja 43 senti) eurot võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutused;

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.
Mõista kostjalt M. G. hageja AS X kasuks välja alates 14.06.2011.a viivis 18% aastas kuni põhinõude (2907,98 eurot) täitmiseni;
4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine
1.Jätta menetluskulud kostja M. G. kanda.
2.Mõista kostjalt M. G. hageja AS X kasuks menetluskuluna välja riigilõiv summas 479,34 (nelisada seitsekümmend üheksa eurot ja 34 senti) eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

ASJAOLUD

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt laenulepingust tulenevat võlgnevust.

15.01.2010. a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr xxxxxxxxxx. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu 2914.37 eurot. Vastavalt lepingu punktile 5.2 kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intresse osade kaupa annuiteetmaksetena alates 08.08.2010. a kuni laenutähtpäevani iga kalendrikuu 08. kuupäeval. Laenulepingu punkt 4.1. kohaselt lepiti intressimääraks kokku 18 % aastas. Lepingu p. 17.3. a) kohaselt kohustus kostja tagama tasutavate maksete tähtpäevadel lepingus märgitud kostja konto(de)l maksete tegemiseks vajaliku raha olemasolu hiljemalt vastava makse tähtpäeval kell 18.00. Kostja nimetatud kohustust ei ole täitnud. Lepingu p. 15.5. järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tasumisel viivist seadusega kehtestatud määras. Põhjusel, et kostja lepingust tulenevat laenu tagastamise ja intresside tasumise kohustust nõuetekohaselt ei täitnud, saatis hageja kostjale 05.08.2010. a lepingu erakorralise ülesütlemise teate, nõudes kõigi maksete tasumist hiljemalt 25.08.2010. a. Vastavalt lepingu p. 21.2 kohaselt loetakse teade adressaadiks oleva poole (kostja) poolt kätte saaduks, kui teate postitamisest on möödunud 3 (kolm) tööpäeva. Kostja lepingu erakorralise ülesütlemise teates nimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasunud, mille tulemusena hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 26.08.2010. a.Vastavalt lepingu p. 20.1. on hagejal õigus leping

erakorraliselt üles öelda, kui kostja ei täida tähtaegselt lepingust või muust hagejaga sõlmitud lepingust tulenevat laenu tagastamise ja/või intressi tasumise kohustust ja kostja on olnud osalises või täielikus viivituses vähemalt kolme järjestikkuse maksega ning hageja on andnud kostjale kirjalikult vähemalt kahenädalase tähtaja viivitatud makse(te) tasumiseks koos avaldusega, et hageja ütleb lepingu erakorraliselt üles ja nõuab kogu lepingust tuleneva võla tasumist, kui kostja ei ole hageja poolt eelnimetatud avalduses märgitud tähtaja jooksul võlgnevust likvideerinud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kogusummas 3665.46 eurot, mis moodustub põhiosa summast 2907.98 eurot, intressi võlgnevusest kuni lepingu ülesütlemiseni 26.08.2010. a summas 245.65 eurot, viivisest summas 424.40 eurot ning võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutustest 87.43 eurot.

MENETLUSE KÄIK

Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 ja TsMS § 315 lg 1 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega (tl 25). Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Käesoleval juhul puuduvad kohtu hinnangul TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Hageja on kohtule tõenditena esitanud järgmised ärakirjad: laenuleping nr xxxxxxxxxx (tl 611); laenulepingu ülesütlemisteade (tl 12); laenumaksete aruanne (tl 13); viiviste arvestamise tabel (tl 14).

Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1; § 115; § 396 lg 1; § 397 lg 1; § 399 lg 1 p 1 ja TsMS §

367.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ja kostja sõlminud VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepingu (tl 6-11). VÕS § 396 lg 1 kohustab laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Samuti sätestab VÕS § 82 lg 1, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine. Lepingu kohaselt väljastas hageja kostjale laenu summas 45 600 krooni (2914,37 eurot). Lepingu punktide 4.3 ja 5.1 kohaselt kohustus kostja laenu tagastama annuiteetgraafiku alusel koos intressiga osade kaupa iga kuu 8. kuupäevaks. Kostja laenu kokkulepitud graafiku kohaselt ei tasunud ning kostjapoolne lepingu rikkumine seisneb laenusumma tähtaegselt tagastamata jätmises. Toimiku materjalidest nähtuvalt saatis AS X 05.08.2010.a kostjale laenulepingu ülesütlemise erakorralise teate (tl 12), millest nähtuvalt andis kostjale võlgnevuse tasumise tähtaja hiljemalt 25.08.2010.a. 26.08.2010 a ütles hageja kostjaga lepingu üles. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist juhul, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Hageja on kohtu hinnangul õigustatud kostjalt nõudma laenu tagastamist põhisummas 2907,98 eurot. VÕS § 397 lg 1 kohaselt peab majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tasuda intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt lepingu p-le 4.1 on intressimäär 18% aastas (tl 611). Hageja poolt lepingu ülesütlemiseni 26.08.2010.a arvestatud kostja intressivõlgnevus on 245,65 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt lepingu p-le 15.5 ja 4.1 ning VÕS § 113 lg 1 kolmandast lausest on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 18% aastas võlguolevalt summalt iga viivitatud päeva eest (tl 14). Kostja viiviste võlgnevus on seisuga 13.06.2011.a hagejale kokku 424,40 eurot, mis tuleb kohtu hinnangul hagejale välja mõista. TsMS §-st 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Nimetatust lähtuvalt koosneb hageja nõue muuhulgas tulevikus sissenõutavaks muutuvast viivisest võlgnetavalt põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palub hageja arvestada alates 14.06.2011. a. Hageja on 30.08.2010.a esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse lepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks. Kostjale ei õnnestunud maksekäsu kiirmenetluse käigus menetlusdokumentide kättetoimetamine. Hageja palub kohtul välja mõista tasutud riigilõivu summas 87,43 eurot. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohtule nähtuvalt on kahju tekkinud lepingulise kohustuse rikkumise tagajärjel, mille eest kostja vastutab. Kahju on hagejale tekkinud summas 87,43 eurot, esineb põhjuslik seos kahju tekitava teo ja tagajärje vahel. Kohus on seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluse käigus tasutud riigilõiv summas 87,43 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni.

Menetluskulud TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja on menetluskulu tõendava dokumendina kohtule esitanud koopia riigilõivu maksekorraldusest summas 479,34 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 479,34 eurot, ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Annemarie Gerassimov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja