Tsiviilasi nr. 2-11-15306
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Annemarie Gerassimov
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.august 2011.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-15306
Tsiviilasi
X AS hagiavaldus G. O. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja : X AS (registrikood: xxxxxxxx; asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Esindaja: S. K. (asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x ); Kostja: G. O. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). kirjalik menetlus.
esindajad
Menetlusvorm
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 07.03.2007 sõlmisid AS xxxxxxxxx ja G. O. teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr xxxxxxxxxxxx. Hageja väljastas kostjale arvelduskonto kasutamiseks vajaliku kasutajatunnuse ja paroolid, mille abil toimub kasutaja identifitseerimine ja laenulepingu sõlmimine interneti vahendusel ning see loetakse võrdseks kirjaliku allkirjaga. 02.09.2008 sõlmisid hageja ja kostja xxxxxxxxx vahendusel laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx summas 25 000,00 EEK (kakskümmend viis tuhat), intressimääraga 23% aastas. Hageja kandis laenusumma kostja arvelduskontole. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 16.kuupäeval. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 16.04.2009. Alates 16.04.2009 kuni 16.09.2009 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 6 (kuue) üksteisele järgneva põhiosa ja intressi maksega. Lepingute kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, hinnakirjaga kehtestatud suuruses, milleks on EKP intress + 7% aastas (0,022% päevas). 31.08.2009 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 15.09.2009 ja hoiatusega juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse lepingud seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja
alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisandub lepingust tulenevatele nõuetele ka menetluskulud ning hiljem kohtutäituri tasud, mis nõutakse sisse võlgnikult. 08.10.2009 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 04.04.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 1 767,44 eurot s.h. põhiosa 1 407,79 eurot, intress 186,57 eurot ajavahemiku 16.04.2009-08.10.2009 eest ja põhiosa viivis 173,08 eurot ajavahemiku 16.04.2009-04.04.2011).
Kohus loeb kostjatele hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 316 lg 2 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva teatisega menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta (tl 4042). Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.
Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega: 1) ärakiri 07.03.2007.a teleteenuste lepingust nr xxxxxxx (tl 9-10); 2) väljastatud laenu andmed (tl 11); 3) lepingul sooritatud operatsioonid (tl 12-13); 4) lepingu ülesütlemine 31.08.2009.a (tl 1419). Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100; § 101 lg 1 p 1 ja 6; § 103 lg 1 ja 2; § 108 lg 1 ja § 113 lg 1; § 402; § 415 lg 1; TsMS § 367. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
02.09.2008 sõlmisid hageja ja kostja xxxxxxxxx vahendusel laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx summas 25 000,00 EEK (kakskümmend viis tuhat krooni). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 16.kuupäeval. Kostja jäi lepingu laenusumma tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 16.04.2009. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kohtule hageja esitatud tõenditest ei nähtu vääramatu jõu asjaolude esinemist. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.Alates 16.04.2009 kuni 16.09.2009 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 6 (kuue) üksteisele järgneva põhiosa ja intressi maksega. 31.08.2009 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 15.09.2009 ja hoiatusega juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse lepingud seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisandub lepingust tulenevatele nõuetele ka menetluskulud ning hiljem kohtutäituri tasud, mis nõutakse sisse võlgnikult. 08.10.2009 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandustegevuses antud laenult maksta intressi. 02.09.2008 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx intressimääraga 23% aastas. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama laenu intressi iga kuu 16.kuupäeval. Kostja jäi lepingu intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 16.04.2009. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingute kohaselt
oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, hinnakirjaga kehtestatud suuruses, milleks on EKP intress + 7% aastas (0,022% päevas). TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. 04.04.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 1 767,44 eurot s.h. põhiosa 1 407,79 eurot, intress 186,57 eurot ajavahemiku 16.04.2009-08.10.2009 eest ja põhiosa viivis 173,08 eurot ajavahemiku 16.04.2009-04.04.2011). Arvestades eeltoodut rahuldab kohus X AS hagi G. O. vastu. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Menetluskulud TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 09.12.2010.a tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel 04.04.2011.a tasutud riigilõiv summas 319,55 eurot. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Kohus jättis maksekäsu kiirmenetluse avalduse määrusega rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada (TsMS § 483 lg 2 p 3). Seega on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv kogusummas 367,48 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.
Annemarie Gerassimov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.