Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjatelt laenulepingust tulenevat võlgnevust.

AS X, T. M. ja H. M. sõlmisid 03.12.2008.a laenulepingu nr xxxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostjatele laenu summas 133 645 eurot tagastamise lõpptähtajaga 05.11.2028.a. Lepingu punkti 5 kohaselt kohustusid kostjad tagastama hagejale laenu ja tasuma intresse laenutähtpäevaks igakuiste annuiteetmaksetena lepingus toodud tingimuste kohaselt. Lisaks laenu põhiosa tagasimaksetele kohustusid kostjad vastavalt lepingu punktile 4 tasuma hagejale igakuiselt intressi määras 6 kuu EURIBOR + 4,55% aastas. Lepingu punkti 5.2 ja 4.1 kohaselt olid kostjad kohustatud tagastama hagejale laenu igakuiste annuiteetmaksetena, tasudes selle eest intressi. Intressi tasumise ja laenu tagastamise kohustust ei ole kostjad alates 15.01.2009.a nõuetekohaselt täitnud. Kostjad, vaatamata hageja

hoiatusele leping erakorraliselt üles öelda, lepingutingimusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ega võlgnevust ei tasunud. Hageja ütles lepingu erakorraliselt üles. Seisuga 03.05.2011.a on kostjate poolt lepingu järgseks tasumata laenusummaks 79 452,83 eurot ning sissenõutavaks muutunud intressivõlgnevus on 12 561,10 eurot. Lepingu punkti 15.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjatelt lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel viivist tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Seisuga 03.05.2011.a on kostjate lepingust tulenev viivisevõlgnevus summas 9 786,28 eurot. Viiviste arvestamise kohta on käesolevale hagiavaldusele lisatud vastav tabel. Lepingu punkti 15.4.1 ja 15.4.4 kohaselt on kostjad kohustatud tasuma hagejale lepingu täitmise tagatiste kindlustamise kulud. Lepingu p 18.1 kohaselt kohustuvad kostjad kindlustama lepingu täitmise tagamiseks panditud vara ja p 18.3 kohaselt esitama hagejale varakindlustuslepingu ärakirja või poliisi hiljemalt 3 tööpäeva jooksul arvates kindlustuslepingu sõlmimisest. Lepingu p 18.7 kohaselt, kui kostjad ei ole sõlminud või pikendanud kindlustuslepingut lepingus või hageja vastavas nõudes toodud tähtpäevaks, siis on hagejal õigus sõlmida või pikendada kindlustusleping laenusaaja eest ja arvel ning laenusaajal on kohustus hüvitada hagejale hageja selleks tehtud kulutused. Hageja nõuab lepingu tagatisvara kindlustamata jätmise eest kostjatelt leppetrahvi kogusummas 671,11 eurot.

MENETLUSE KÄIK

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. Kohus loeb T. M. ́ile hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 314 lg 5 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega (tl 39). Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. TsMS § 317 lg 1 p 1 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Põhjusel, et H. M. ei elanud Rahvastikuregistris oleval aadressil (tl 35, 37) ja ka Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo poolt välja antud õiendist nähtus, et kostja asukoha kohta politseil andmed puuduvad (tl 44) toimetas kohus kostjale menetlusdokumendi kätte avalikult vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le 1. Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus 30.05.2011.a (tl 54). Kostja kohustus kohtule vastama hiljemalt 28 päeva jooksul arvates menetlusdokumendi avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja kohtule vastanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Käesoleval juhul puuduvad kohtu hinnangul TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Hageja on kohtule tõenditena esitanud järgmised ärakirjad: laenuleping nr xxxxxxxxxx (tl 712); laenulepingu nr xxxxxxxxxx laenumaksete aruanne (tl 13-14); 07.04.2010.a H. M. ́ele saadetud laenulepingu ülesütlemisteade (tl 15); 07.04.2010.a T. M. ́ile saadetud laenulepingu ülesütlemisteade (tl 16); viiviste arvestamise tabel (tl 17-18). Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 65 lg 1; § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100; § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 113 lg 1; § 396 lg 1; § 397 lg 1; § 158 lg 1; § 399 lg 1 p 1 ja TsMS § 367. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ja kostja sõlminud VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepingu (tl 7-12). VÕS § 396 lg 1 kohustab laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt. Kohtule tõendina esitatud laenulepingust nähtuvalt peavad kostjad kohustuse täitma solidaarselt, seega võib hageja nõuda kohustuse täitmist kostjatelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Samuti sätestab VÕS § 82 lg 1, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine.

Lepingu kohaselt väljastas hageja kostjatele laenu summas 133 645 eurot. Lepingu punkti 5 ja 4 kohaselt kohustusid kostjad tagastama hagejale laenu ja tasuma intresse laenutähtpäevaks igakuiste annuiteetmaksetena lepingus toodud tingimuste kohaselt. Intressi tasumise ja laenu tagastamise kohustust ei ole kostjad alates 15.01.2009.a nõuetekohaselt täitnud. Kostjad, vaatamata hageja hoiatusele leping erakorraliselt üles öelda, lepingutingimusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ega võlgnevust ei tasunud. Toimiku materjalidest nähtuvalt saatis AS X 07.04.2010.a kostjatele laenulepingu ülesütlemise erakorralise teate (tl 15-16), millest nähtuvalt andis kostjale võlgnevuse tasumise tähtaja hiljemalt 26.04.2010.a. 27.04.2010 a ütles hageja kostjaga lepingu üles. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist juhul, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Hageja on kohtu hinnangul õigustatud kostjalt nõudma laenu tagastamist põhisummas 79 452,83 eurot. VÕS § 397 lg 1 kohaselt peab majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tasuda intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt lepingu p-le 4.1 on intressimäär 6 kuu EURIBOR + 4,550 % aastas (tl 7-12). Hageja poolt hagiavalduse esitamise seisuga 03.05.2011.a on kostjate poolt sissenõutavaks muutunud intressivõlgnevus 12 561,10 eurot, mis tuleb välja mõista. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punkti 15.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjatelt lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel viivist tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Seisuga 03.05.2011.a on kostjate lepingust tulenev viivisevõlgnevus summas 9 786,28 eurot (tl 17-18), mis tuleb kohtu hinnangul hagejale välja mõista. TsMS §-st 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Nimetatust lähtuvalt koosneb hageja nõue muuhulgas tulevikus sissenõutavaks muutuvast viivisest võlgnetavalt põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palub hageja arvestada alates 03.05.2011. a. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja nõuab lepingu tagatisvara kindlustamata jätmise eest kostjatelt leppetrahvi kogusummas 671,11 eurot. Kohus on seisukohal, et leppetrahv summas 671,11 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulud

TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja on menetluskulu tõendava dokumendina kohtule esitanud koopia riigilõivu maksekorraldusest summas 5432,49 eurot ning riigilõiv menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest 6,39 eurot. Seega tuleb kostjatelt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 5432,49 eurot ning riigilõiv menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest 6,39 eurot. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Hele Ilisson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.