Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

FIE xxxx Pxxx esitas 29.06.2011.a. kohtule avalduse AS Werol Tehased AS suhtes pankrotimenetluse alustamiseks, ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. 21.09.2010.a sõlmiti FIE Pxxxx Pxxx ja AS-i Werol Tehased vahel rapsi ostu-müügileping nr E4-10/020, mille p 1.1 alusel kohustus Pxxx müüma ja AS ostma 75+/- 10% tonni GMO-vaba 00-sordi rapsiseemet 2010.a. Eestis kasvatatud saagist. Seisuga 01.06.2011 oli AS-i võlgnevus põhivõla osas Pxxx ees kokku 25 278,76 eurot järgmise arvestuse järgi (arvete summad on ümber arvestatud ametliku vahetuskursi alusel 1 EUR= 16,646 EEK): 04.11.2010 arve 04956-1, summale 149 578,13 EEK, võlgnevus 0,40 EUR (laekunud 23.03.11 summas 3000 EUR ja 10.05.2011 summas 6559,78 EUR; 05.11.2010 arve 04956-3, summale 170 995,20 EEK, võlgnevus 10 929 EUR (täielikult tasumata); 09.11.2010 arve 04956-2, summale 161 492,18 EEK, võlgnevus 10 321,62 EUR (täielikult tasumata); 12.11.2010 arve 04956-4, summale 63 018,05 EEK, võlgnevus 4 027,74 EUR (täielikult tasumata). Võlausaldaja esitas oma lepingulise esindaja vahendusel võlgnikule väljastusteatega võlanõude ja pankrotihoiatuse, mis on võlgniku poolt 02.06.2011 vastu võetud. Kõik P. Pxxx nõuded AS-i vastu ei ole pandi ega ühegi muus vormis antud garantiiga tagatud. Pankrotiavalduse esitamise seisuga (s.o 28 päeva peale pankrotihoiatuse kättesaamist) ei ole AS võlga tasuma asunud ega ka muul moel pankrotihoiatusele reageerinud. Võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks tugineb võlausaldaja PankrS §-le 10 lg.2 p.1, kuna võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist, võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ja võlgnik ei ole seda kohustust täitnud järgneva 10 päeva jooksul. Avaldaja palub kohtult alustada AS Werol Tehased pankrotimenetlus, nimetada ajutine haldur, määrata kohtuistungi aeg pankrotiavalduse läbivaatamiseks ning kuulutada välja AS Werol Tehased pankrot. Menetluskulude jaotamisel välja mõista AS-lt Werol Tehased FIE Pxxxx Pxxx kasuks kõik menetluskulud, sealhulgas menetlusvälised kulud advokaadi õigusabi eest. Võlausaldaja lisas pankrotiavaldusele tõendid: võlakohustuse täitmise nõue koos pankrotihoiatusega (tl.9); väljastusteade (tl.10, väljastusteate originaal esitatud kohtuistungil) pankrotihoiatuse kättesaamise kohta; nõude aluseks olev müügileping (tl.1113), arved (tl.14-17), väljavõte pearaamatust (tl.18). Kohus määrusega 05.07.2011 võttis pankrotiavalduse menetlusse (tl.1) ja määras eelistungi aja. Kohus saatis võlgnikule pankrotiavalduse ja andis võimaluse esitada kuni eelistungini vastuväited. Võlgniku esindaja vandeadvokaat Aleksander Vares esitas 08. juulil 2011.a kohtule vastuväited. Võlgnik ei nõustu pankrotiavalduses esitatuga ja leiab, et pankrotiavaldus on

põhjendamatu ja alusetu. Kokkuvõtvalt põhinevad võlgniku vastuväited sellel, et võlgnik ei ole maksejõuetu ja pankrotiavalduse aluseks olev kohustus on täidetud täies ulatuses. Võlgnik on arvete 04956-2, 04956-3, 04956-4 alusel tasumisele kuuluva summa 25 278,76 eurot tasunud võlausaldajale täies ulatuses. Seda kinnitavad 10.05.2011.a. ja 04.07.2011.a. maksekorraldused. Seega on võlgnik oma kohustuse võlausaldaja ees täitnud enne pankrotiavalduse menetlusse võtmist, mistõttu alused pankrotiavalduse menetlusse võtmiseks puuduvad, kuna võlgniku õiguste rikkumine ei ole võimalik (TsMS § 371 lg 2 p 1). Oluline on lisada, et võlausaldaja on täitnud kohustuse enne seda, kui ta sai teada pankrotiavalduse esitamisest. Samas pole võlausaldaja, teades, et kohustus on täidetud, oma pankrotiavaldusest siiani loobunud. Võlgnik leiab, et selline võlausaldaja tegevus viitab selgelt tema pahausksusele ning peab olema käsitletav võlausaldaja menetlusõiguste kuritarvitamisena, mida peab võtma arvesse antud asjas kõikide menetluskulude võlausaldaja kanda jätmisel. Võlgnik põhjendab, et ta ei ole maksejõuetu- tegemist on suurettevõttega, kelle puhaskasum aastal 2009 oli 9 500 000 krooni, ainuüksi võlgniku kasum ületab hageja nõuet enam kui 48 kordselt. Kui võlgnik teenibki nüüd kasumit vähem, jätkuks tal ikka vahendeid võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Seega ei esine võlgniku puhul PankrS § 1 lg-s 2 toodud maksejõuetuse tunnuseid. PankrS § 10 lõike 6 kohaselt võlausaldaja, kes on esitanud pankrotiavalduse, kuigi ta teadis või pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus, peab hüvitama võlgnikule sellega tekitatud kahju. Punktides 1.4. ja 1.5. toodust nähtub, et võlausaldaja pidi teadma sellest, et võlgnik ei ole maksejõuetu ja tal ei esine pankrotiolukorda. Võlgniku esindaja palub jätta FIE Pxxxx Pxxx avaldus AS Werol Tehased pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata ning kõik menetluskulud jätta FIE Pxxxx Pxxx kanda. Mõista välja FIE-lt Pxxxx Pxxi AS Werol Tehased poolt kantud õigusabikulud summas 576 eurot. Võlausaldaja esindaja Peeter Malve esitas 18.07.2011.a. kohtule avaldaja taotluse, milles tõi välja järgmised põhjendused: Hagita menetluse sätete alusel menetletakse pankrotimenetluse algatamist, pankroti väljakuulutamist ja muid pankrotimenetlusega seotud asju, mida ei saa lahendada hagimenetluses (TsMS § 475 lg 1 p 12 (2)). Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antav vande all (TsMS § 229 lg 2). Hagita menetluses kannab üldreeglina menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb aga mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (TsMS § 172 lg 1). Avaldaja leiab, et võlgnikult tuleb menetluskulud välja mõista sõltumata sellest, kas kohus pankrotiavalduse rahuldab või rahuldamata jätab. Kuivõrd avaldus esitati kaalutletult ja põhjusega, siis ei ole sellest loobumine vajalik, pealegi ei soovi võlgnik kompromissi. Avaldaja on jätkuvalt veendunud, et ilma pankrotiavalduse esitamiseta ei oleks võlgnik oma võlga kätte saanud. Avaldaja on tõendanud, et võlgnik ei asunud võlga tasuma enne, kui oli kindel, et temale 02.06.2011 kättetoimetatud pankrotihoiatuses tehtud ähvardus on ka täide viidud, s.o on esitatud kohtule pankrotiavaldus. Üksnes selline äärmuslik käik sundis võlgnikku tegutsema. Võlgnikul oli ajavahemikus 02.06. – 28.06.2011 aega 26 päeva, et hoida ära tema vastupankrotiavalduse esitamise. Selleks tuli võlgnikul tasuda võlgnevus või võtta avaldaja esindajaga ühendust võla ajatamise osas kokkuleppe sõlmimiseks. Paraku võlgnik ei valinud 26 päeva jooksul ühtegi talle pakutud varianti, vaid valis hoopis kolmanda tee. Võlausaldaja palub välja mõista AS-lt Werol Tehased FIE Pxxxx Pxxx kasuks menetluskulud summas 1 158,66 eurot, millest on maha arvatud tasutud käibemaks summas 129,20 eurot.

19.07.2011.a. esitas võlgniku esindaja vandeadvokaat Aleksander Vares kohtule kirjalikud seisukohad seoses FIE Pxxxx Pxxx taotlusega menetluskulude väljamõistmiseks. 19.07.2011 kirjalikes vastuväidetes on võlgnik asunud seisukohale, et menetluskulud tuleb PankrS § 15 lg 6 alusel jätta pankrotiavalduse esitaja kanda. TsMS § 172 lg 1 ja PankrS § 15 lg 5 on omavahel üld-ja erinormi suhtes, millisel juhul peab kuuluma kohaldamisele PankrS § 15 lg-s 5 sisalduv erinorm, kuna see reguleerib konkreetset olukorda täpsemalt ja kohaldub asjaoludele vahetumalt. Võlgnik rõhutab, et ta täitis oma kohustuse võlausaldaja ees enne seda, kui ta sai teada pankrotiavalduse esitamisest ja enne seda kui pankrotiavaldus oli üldse menetlusse võetud. Seega täitis ta kohustuse menetluseväliselt ning tema kahjuks ei saa kohaldada menetlussätteid võlgnevuse fakti põhjal, mis toimus enne võlgniku menetlusse astumist. Võlausaldaja, teades, et kohustus on täidetud, ei loobunud oma pankrotiavaldusest. On ilmne, et võlausaldaja eesmärk oli saada oma nõudele rahuldust, mistõttu oleks võlausaldaja võinud oma nõude võlgniku vastu maksma panna hagimenetluses. Kuivõrd pankrotiavalduse aluseks olev nõue rahuldati võlgniku poolt täies ulatuses, siis on ilmne, et võlgnik ei ole antud hetkel olnud püsivalt maksejõuetu. Võlausaldaja ei loobunud oma nõudest võla tasumise päeval (05.07.2011), ta ei loobunud sellest ka järgneva 13 päeva jooksul. Sellega põhjustas võlausaldaja võlgnikule tarbetuid menetluskulusid, teades juba 05.07.2011.a., et tema pankrotiavaldus jääb rahuldamata. Võlgnik leiab, et antud asjas tuleb kõik menetluskulud jätta võlausaldaja kanda ja mõista temalt välja ka võlgniku poolt kantud menetluskulud vastavalt 07.07.2011.a kirjalikele seisukohtadele lisatud arvele ja 18.07. 2011.a kohtuistungil esitatud arvele. Võlgnik leiab, et võlausaldaja on käesolevas tsiviilasjas kandnud ebamõistlikult suures summas menetluskulusid, mistõttu need kulud ei ole põhjendatud ega vajalikud. Avel nr 745 toodud selgituses on märgitud „istung Weroli asjas Jõgeval 3 h“, kuid 18.07.2011.a toimunud eelistung kestis kella 11.30 – 12.30, seega kokku 1 tund. Seega on võlausaldaja taotlenud kohtult menetluskulude väljamõistmist 2 tunni eest täiesti põhjendamatult. Võlgnik palub igal juhul vähendada arve nr 745 alusel väljamõistetavat õigusabi kulu 2 tunni võrra. Seega oleks arve nr 745 alusel väljamõistetavaks maksimaalseks summaks 66 eurot (summale ei ole arvestatud juurde käibemaksu). Võlgnik leiab, et arve nr 741 selgitusse märgitud võlanõude analüüs (3 tundi) peaks olema hõlmatud pankrotiavalduse koostamise mahus (4 tundi) ja võttes arvesse, et pankrotiavaldus on ise mahuliselt 3,5 lehel, millest suur osa moodustab faktiliste asjaolude ning menetluse kirjeldus, siis võib arvata, et pankrotiavalduse koostamisele koos võlanõude analüüsiga võis kokku kuluda mitte üle 4 töötunni. Sellisel juhul on arvel nr 741 märgitud 3 tunni pikkune võlanõude analüüs ilmselgelt põhjendamatu ja ebavajalik kohtukulu. Võlgnik palub igal juhul vähendada arve nr 741 alusel väljamõistetavat õigusabikulu 3 tunni võrra võlanõude analüüsi arvelt. Seega oleks arve nr 745 alusel väljamõistetavaks maksimaalseks summaks 639,46 eurot (ilma käibemaksuta) Seega juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 on arve nr 745 ja 741 alusel esitatud menetluskulu maksimaalseks summaarseks põhjendatud ja vajalikuks suuruseks 705,46 eurot. Arvestades eeltoodut on võlausaldaja nõudnud põhjendamatult suure menetluskulu väljamõistmist ja summaarselt ei saa väljamõistetava menetluskulu suurus ületada 639,46 eurot. Võlgnik taotleb kohtult, et kohus nõuaks sideteenuse osutajalt sissetulnud kõnede eristuse esitamist, et teha kindlaks, kes ja millisel kuupäeval ja kellaajal helistas Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja ja küsis informatsiooni AS Werol Tehased kohta esitatud pankrotiavalduse asjus. Kohtuistung Kohtuistungil 18.juulil kinnitas võlausaldaja, et võlgnik on 04.juulil tasunud Pxxxx Pxxxxx ära võla summas 25 277.41 eurot. Võlgnik on võla tasunud peale seda, kui sai teada tema

vastu esitatud pankrotiavaldusest. Võlgniku võlgnevus võlausaldajale ei ületa enam seda künnist, mis on vajalik pankrotiavalduse esitamiseks aktsiaseltsi vastu. Seetõttu ei ole enam vajadust ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Lähtudes õiglusest, kuna pankrotiavalduse esitamise on põhjustanud võlgnik, palub võlausaldaja mitte jätta võlgniku menetluskulusid võlausaldaja kanda ja palub võlgnikult välja mõista võlausaldaja menetluskulud kooskõlas TsMS § 172 lg.1. Võlausaldaja esitas pankrotihoiatuse kätteandmist tõendava originaaldokumendi (koopia tl.10). Võlgnik jäi kirjalikes vastuväidetes esitatu juurde. Võlgnik on võla tasunud enne pankrotiavalduse esitamisest teadasaamist, tasumine on toimunud heas usus. Weroli 2010 majandusaasta aruanne näitab, et maksejõuetusest ei saa juttugi olla, puhaskasum on 14 miljonit krooni. Majandusaasta aruanne on kinnitatud 12.juulil. Avaldaja on kuritarvitanud oma menetlusõigusi, esitades pankrotiavalduse aga mitte hagiavalduse. Avaldaja on jätnud eelnevalt kontrollimata, kas maksejõuetus esineb. Võlgniku esindaja ei oska vastata kohtu küsimusele selle kohta, miks arveid õigeaegselt ei tasutud ja võlausaldaja küsimusele selle kohta, miks pankrotihoiatusele ei reageeritud. Võlgniku esindaja väljendab arvamust, et pankrotihoiatus on pehmem vahend ja see lahendati majasiseselt, advokaadi poole pöördumata. Võlgniku arvates on võlausaldaja taotlenud teadvalt eesmärki, mida pankrotiavaldusega ei ole võimalik saavutada. Pankrotiavaldus on esitatud pahatahtlikult, tuleb jätta rahuldamata ja panna kõik kulud avaldaja kanda. Võlgnik jääb selle juurde, et on väga oluline, kes ja millal helistas selle pankrotiavalduse asjus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja. Võlgnik esitas kohtumaja juhiga peetud kirjavahetuse, maksekorralduse võla tasumise kohta 04.07.2011 ja võlgniku majandusaasta aruande 2010. Kohtu seisukohad: Kohus, kuulanud ära võlgniku ja võlausaldaja seisukohad ja tutvunud asjas olemasolevate kirjalike materjalidega leiab, et esinevad alused ajutise halduri nimetamata jätmiseks AS Werol Tehased pankrotimenetluseks. Kohus pankrotiavalduse menetlemisel lähtub järgmistest Pankrotiseaduse sätetest: § 2: Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. § 10 lg.1: Võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. (2) Võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul; § 15 lg.3: Kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui: 6) võlgnik või kolmas isik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks;

Lg.5: Ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse. (6) Kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. (7) Kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb.

Vaidlustamata asjaoluna on poolte seisukohtadega ja kirjalike tõenditega kindlaks tehtud, et AS WErol Tehased võlgnevus FIE Pxxxx Pxxx ees seisuga 28.06.2011 (pankrotiavalduse vormistamise kuupäev) oli 25 278.76 eurot. Võlgnevus oli kujunenud müügilepingute põhjal esitatud nelja arve alusel, millest viimane tasumise kuupäev oli 12.12.2010 (tl.16). Seega on võlgnevus püsinud kauem kui kuus kuud. Võlasumma suurus ületab Pankrotiseaduse § 15 lg.3 p.3 tuleneva nõude suuruse- 12500 eurot, mis on vajalik pankrotiavalduse esitamiseks aktsiaseltsi vastu. Võlausaldaja on tõendanud, et ta on esitanud pankrotihoiatuse (tl.9), see on võlgniku poolt vastu võetud (tl.10) 02.juunil 2011. Võlgnik ei ole kohustust täitnud pankrotihoiatuse saamisele järgneva 10 päeva jooksul. Seega on olemas PankrS § 10 lg.2 p.1 nimetatud asjaolu, millele võib tugineda võlgniku maksejõuetuse põhistamisel. Võlausaldaja on tõendanud seega AS Werol Tehased vastu pankrotiavalduse esitamiseks ja ajutise halduri nimetamiseks vajalike formaalsete eelduste olemasolu. Kohus tegi kindlaks, et pankrotiavaldus on võlausaldaja poolt edastatud kohtule 28.06.2011 kell 16.43 (tl.3) ja kohtumajas registreeritud 29.06.2011 (tl.3). Pooled kinnitavad ja on tõendatud, et võla katteks on AS WErol Tehased teinud FIE Pxxxx Pxxxxx makse 04.07.2011 kell 15.21 summas 25 277.41 eurot. Võlausaldaja loeb, et sellega on võlg ajutise halduri nimetamist välistavas ulatuses tasutud. Ühetaolisel seisukohal, et ajutist haldurit ei tule nimetada, on kohtuistungil ka pooled. Kohus leiab, et sellega on olemas PankrS § 15 lg.3 p.6 märgitud asjaolu, mille tõttu jätab kohus ajutise halduri nimetamata- võlgnik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb. Pärast pankrotiavalduse kohtule laekumist on pooltevaheline vaidlus toimunud selle üle, millisel viisil ja millal sai võlgnik teada tema vastu kohtusse esitatud pankrotiavaldusest ja kellel tuleb kanda menetluskulud. Kohus on seisukohal, et poolte suuremahulised väited ja taotlused teemal, millal ja kuidas sai võlgnik teada tema vastu kohtusse esitatud pankrotiavaldusest, ei oma ajutise halduri nimetamise seisukohalt tähtsust. Kohus ei pea neid väiteid olulisteks ka menetluskulude jaotamise otsustamise aspektist. Võlgniku taotlus sideteenuste osutajalt kõnede eristuse nõudmise kohta ei ole suunatud käsitletava pankrotiavalduse alusesse ega esemesse kuuluvate asjaolude väljaselgitamisele, mistõttu taotlus ei kuulu selles menetluses rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Pankrotimenetlus on hagita menetlus. TsMS § 172 lg.1 sätestab: hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. PankrS § 15 lg.6 sätestab: Kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja.

Pankrotiseadus on eriseadus, mistõttu kohus võtab PankrS § 15 lg.6 sätestatu aluseks pankrotimenetluse spetsiifiliste kulude- pankrotiavalduse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv- jaotamisel ja jätab selle kulu pankrotiavalduse esitaja kanda. Kohus leiab, et kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud- TsMS § 144 p.1) tuleb jätta menetlusosaliste endi ehk poolte kanda. Asjas on tõendamist leidnud, et võlgniku võlg võlausaldaja ees püsis kauem kui kuus kuud vaatamata sellele, et võlgnik võlga tunnistas. Võlgnik ei osanud ka kohtumenetluses esitada võla tasumatajätmise põhjendusi. Võlgnik ei reageerinud pankrotihoiatusele ega tasunud ka sellele järgneva 10 päeva kestel võlga. Selline käitumine osutab, et võlgnik andis oma käitumisega kindla põhjuse nõude esitamiseks kohtule tema vastu. Võlausaldaja avalduse alusel jääb ajutine haldur nimetamata põhjusel, et võlgnik on täitnud kohustuse pärast PankrS § 10 lg.2 p.1 märgitud tähtaja möödumist ehk pärast selle tähtaja möödumist, mille seadusandja on näinud ette võlgnikule oma maksevõime ja kohustuse täitmise soovi tõendamiseks. Fakt, et võlgnik täitis kohustuse kuus kuud hiljem ja pärast Pankrotiseaduses sätestatud tähtaja (10 päeva) möödumist, välistab võimaluse rääkida kohustuse täitmisest võlgniku poolt heas usus, seda eriti olukorras, kus võlgnik teatab oma headest majandustulemustest ja suurest bilansimahust. Kuna võlgnikule oli pankrotihoiatus esitatud, tuli tal eeldada, et kohustuse täitmatajätmise puhul hoiatus realiseerub ehk esitatakse pankrotiavaldus. Seetõttu on tarbetu ka arutlus teemal, kas võlgnik sai pankrotiavalduse kohtule laekumisest teada pankrotiavalduse kättetoimetamisel kohtu poolt või muul viisil. Võlausaldajale on olnud põhjendatult vajalik õigusabi kasutamine ja vastavate kulude kandmine. Kuna võlausaldajal oli oma nõude maksmapanekuks ka muid menetlusviise, kuid valiti viis, milles menetluslik nõue (nimetada ajutine haldur) jääb rahuldamata, siis PankrS § 15 lg.6 ja TsMS § 172 lg.1 koostoimes jätab kohus võlausaldaja menetlusvälised kulud (kulud õigusabile) võlausaldaja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega Pankotiseadus ei anna juhiseid menetluskulude jaotuseks juhul kui avalduses sisalduv nõue on enne sisulise otsuse tegemist rahuldatud. TsMS § 172 lg.1 esimene lause ütleb, et menetluskulud kannab isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesolevas asjas tehakse lahend AS Werol Tehased huvides. TsMS § 168 lg.5, lg.6 annab juhised menetluskulude jaotuseks olukorras, kui isik, kelle vastu on nõue esitatud, on nõude rahuldanud, kuid ta on oma käitumisega andnud põhjuse nõude esitamiseks. Kuna oma lepingulist kohustust FIE Pxxxx Pxxx ees rikkunud võlgnik on andnud põhjuse tema vastu kohtule nõude esitamiseks, siis on tuginedes TsMS § 172 lg.1 õiglane jätta võlgniku kohtuvälised kulud (kulud esindaja õigusabile) võlgniku kanda.

Kohtunik Ü.Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.