Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord

Kostjatel on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui nende tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 01.02.2011 laekus Swedbank Liising AS-ilt Viru Maakohtusse hagiavaldus Liverpol OÜ ja A S`i vastu võlgnevuse summas 2 893.55 eurot ja lisanduva viivise solidaarses nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud 19.12.2006 sõlmiti Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) ja kostja Liverpol OÜ vahel liisinguleping nr 0148143L, mille esemeks oli maastur Land Rover Range Rover, 2,5, ehitusaasta 1995. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara kostja valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud maksed vastavalt maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud lepingu punktis 2.1. Lepingu p 11.1 kohaselt kohustus kostja sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Üldtingimuste p 6.3 kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult kostja. Punkti 6.3.1 kohaselt kohustus kostja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti 6.3.2 kohaselt kohustub kostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud (sh kindlustusandjate regressnõuded). Kui vastavad kulud on kandnud hageja, kohustus kostja need summad hagejale hüvitama hageja nimetatud tähtajaks ja korras. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata põhiosa- ja intressimaksed ning kohustusliku kaskokindlustusmaksed: kokku on tasumata hageja esitatud arved summas 918.91 eurot. Hagejal on kostja vastu nõue ka tasumata liikluskindlustusmaksete summa 108.07 ulatuses, millise summa on hageja kostja eest tasunud. Seoses võlgnevusega saatis hageja kostjale 08.10.2008 teatise lepingu ülesütlemise kohta: hageja informeeris kostjat tekkinud võlgnevusest, paludes võlgnevuse tasuda täiendava tähtaja jooksul. Samuti palus hageja kostjat võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult võtta hagejaga ühendust. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga ühendust ei võtnud, mistõttu hageja luges lepingu üldtingimuste p 7.1.2 tulenevalt erakorraliselt üles öelduks. Seoses lepingu ennetähtaegse lõpetamisega oli kostja kohustatud lepingu üldtingimuste p 7.5 alusel andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna kostja vara ei tagastanud, siis oli hageja sunnitud pöörduma tagastusteenust pakkuva koostööpartneri Reeborn OÜ poole. Vara valdus taastati ning hageja andis vara võõrandamiseks üle Saksa Auto AS-ile.. Reeborn OÜ ja Saksa Auto AS esitasid hagejale nende poolt osutatud teenuste eest arved kokku summas 450.476 eurot, mis on hageja poolt tasutud.

Vara realiseerimisest saadu ei kata lepingust tulenevat nõuet. Kahju koosneb hageja lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa käibemaksuta. Hageja nõue kostja vastu oli 5261.47 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 3783.73 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 918.91 eurot, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku - 450.78 eurot (käibemaksuta), kindlustusmaksete võlgnevusest - 108.07 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 2 367.92 eurot (käibemaksuta). Kahju on seega 5261.47 – 2 367.92 = 2 893.55 eurot 27.03.2009 saadetud kirjas teatas hageja kostjale lepingu ülesütlemisest ja palus tasuda kõik lepingust ja ülesütlemisest tulenevad võlgnevused. Hagi esitamise ajaks ei ole kostja võlgnevusi tasuma asunud. 19.12.2006 sõlmisid hageja ja kostja A S liisinglepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr 0148143L, mille alusel kohustus A S käendajana vastutama solidaarselt kostja Liverpol OÜ sõlmitud lepingu kohustuste kohase ja täieliku täitmise eest, kuid mitte rohkem kui 9 702.56 euro ulatuses. 08.10.2008 ja 27.03.2009 saatis hageja kostjale 2 , s.o. käendajale, teatised lepingust tuleneva võlgnevuse olemasolust ning teatas, et kuivõrd Liverpol OÜ ei ole oma kohustusi tähtaegselt täitnud, nõuab hageja nende kohustuste täitmist käendajalt. Hageja andis käendajale tasumiseks täiendava tähtaja, kuid hagi esitamise seisuga ei ole ka käendaja võlgnevust tasuma asunud ega hagejaga ühendust võtnud, mistõttu käendajal on hageja ees põhivõlgnikuga solidaarne kohustus tasuda 2 893.55 eurot. Hagi esitamise ajaks ei ole käendaja võlgnevusi tasuma asunud. Hageja esitas kostjate vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse nõudes. 22.12.2010 lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse põhjusel, et makseettepanekut ei õnnestunud kostjatele kätte toimetada. Hageja sai nimetatud määruse kätte 03.01.2011. Maksekäsu kiirmenetluses kandis hageja kulusid seoses riigilõivu tasumisega summas 1 358.23 krooni (s.o. 86.81 eurot), milline kulu kuulub kostjate poolt TsMS § 144 p 7 alusel hüvitamisele kohtuvälise kuluna.. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 76 lg 1; 101 lg 1 p 6; 142 lg 1; 145 lg 1; 367 lg 1; 455 lg 1, ning TsMS § 367 sätetele ja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 2 893.55 eurot ning alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivise protsendina põhinõudelt järelmaksuga müügilepingu p 5.1 sätestatud määras (7% aastas). Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – liisinguleping koos üldtingimuste ja maksegraafikuga, vara liisinguvõtjale üleandmise-vastuvõtmise akt, arved liikluskindlustusmakse tasumise kohta koos maksekorraldusega, hageja esitatud tasumata arved, lepingu ülesütlemise teatis, vara üleandmise-vastuvõtmise aktid ja vara tagastusteenuse ja vahendamisega seotud arved koos vastavate maksekorraldustega arvete tasumise kohta, vara müügiakt, õiend nõude arvestuse kohta, käendusleping, käendajale saadetud teatised, hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid, maksekorraldused riigilõivu tasumisest. II Kostjate vastuväited Kostjad ei ole hageja esitatud põhjendatud nõudega hagiavaldusele tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid nõudele esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjatele allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile – xxxx, samuti kostja Liverpol OÜ juriidilisel aadressil – Veltsi 14-10, Rakvere vald. Kohus kohustas kostjaid hagile kirjalikku vastust esitama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kuna materjalid tagastati korduvalt märkusega „hoiutähtaja möödumisel“, siis palus kohus politsei abi kostjatele materjalide kättetoimetamiseks või nende tegeliku asukoha kindlakstegemiseks. Hagimaterjalid on Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseiniku poolt 18.05.2011 kätte antud xxxx kostja A S` emale S S üleandmiseks kostjatele. Kättetoimetamisel on lisatud märkus, et Liverpol OÜ juhatuse liige M.R. on S S poeg ja viibib hetkel koos A S`aga Soomes. TsMS § 313 lg 1 järgi tuleb vastavat dokumendi üleandmise kohustust isikule selgitada. Kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjatel 08.06.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva (välismaale kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva) hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjaid TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostjad hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjatelt väljamõistmiseks. Eelnimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 455 lg 1 tulenevalt võib kindlustusvõtja asemele sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikutelt makse vastuvõtmisest keelduda. Kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle (VÕS § 455 lg 2). VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt hagiavalduses esitatud asjaoludele on kostja Liverpol OÜ rikkunud temaga sõlmitud liisingulepingut, mistõttu hageja oli õigustatud liisingulepingu erakorraliselt üles ütlema. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt

kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja. Hagiavaldusest ja lisatud dokumentidest nähtuvalt on hageja lepingu ühepoolsel ülesütlemisel ettenähtud nõudeid järginud. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. Põhivõlgniku poolt lepingu rikkumise korral on käendaja kohustatud VÕS § 142 lg 1 kohaselt tasuma hagejale võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kostjate poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi seega tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, kokku summas 2 893.55 eurot (põhivõlg). Hageja kinnitusel ei ole hagis nõutud võlgnevust kostjad tasuma asunud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest (2 893.55 eurot) kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt kuulub rahuldamisele ka hageja nõue täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt hagiavalduses märgitud tähtajast, s.o. hagi esitamisest 01.02.2011.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. TsMS § 163 lg 3 tulenevalt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorralduse nr 51109, 31.01. 2011 riigilõivu tasumisest hagi esitamisel summas 479.33 eurot, samuti maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel tasutud maksekorralduse nr 27739, 08.06.2010 riigilõivu tasumisest summas 1358.23 krooni (86.81 eurot). Maksekäsu kiirmenetluse esitamisel samas nõudes tasutud riigilõiv on TsMS § 144 lg 7 tulenevalt kohtuväliseks kuluks, mis kuulub kostja poolt samuti hüvitamisele. Kokku moodustavad hageja kantud menetluskulud seega 479.33 + 86.81 = 566.14 eurot ning TsMS § 163 lg 3 ja § 174-1 tulenevalt tuleb nimetatud kulud kostjatelt solidaarselt hageja kasuks ka välja mõista. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige

/allkiri/

Irma Külavee

Kantselei juhataja Kohtuotsus jõustus 21. jaanuar 2012. a. Kantselei juhataja

/allkirjastatud digitaalselt/

Monica Siim

Monica Siim

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.