Muud › Muud hagiasjad

Määruses märkis kohus, et hageja nõue ei ole selge. Kohus selgitas hagejale, et kohtule jääb selgusetuks, millise konkreetse tehingu tühisuse tuvastamist hageja soovib. Esitatud nõude tõendamiseks ei ole kohtule esitatud ka ühtegi dokumenti (nt. lepingut), millest nähtuks tehing, mille poolteks oleksid hageja ja kostja ning millega tekitataks, muudetaks või lõpetataks tsiviilõigusi ja/või -kohustusi. Tehingu tühistamise õigus on lahutamatult seotud tehinguga ning seda saab teostada üksnes tehingupool. Hageja viitas tehingu tühistamisel TSÜS §-le 94, mis sätestab pettuse mõjul tehtud tehingu tühistamise materiaalsed eeldused. TsÜS § 99 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral kuue kuu jooksul arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei või tehingut tühistada hoolimata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tehingu tegemisest on möödunud kolm aastat. Seega tuli hagejal märkida hagiavalduses ka pettusest teadasaamise aeg. Kohtule jäi ka arusaamatuks hageja nõue piiriprotokolli kehtetuks tunnistamiseks, kuivõrd piiriprotokolli puhul ei ole tegemist tehinguga vaid haldustoiminguga, mille vaidlustamine ei allu maakohtule. Kohus selgitas, et haldusaktide ja -toimingute tühistamine kuulub halduskohtu pädevusse. Samuti pidas kohus vajalikuks selgitada, et vaatamata asjaolule, et tehingu kehtetuks tunnistamise tagajärjed on üldjuhul sarnased tehingu tühistamisega, ei saa tehingu kehtetuks tunnistamise korral kohaldada tehingu tühistamist puudutavaid sätteid. Samuti ei selgunud hagiavaldusest, miks ei saa hageja kasutada talle seaduse alusel eraldatud maad ja kas hageja peab silmas osa maast või kogu Otsa maaüksust ning kuidas maamõõtja poolne asjaolude selgitamata jätmine takistab hagejal oma maa kasutamist. Lisaks eeltoodule oli hagiavalduses märkimata esitatud hagi hind. Eelnimetatu oli oluline ka tasutud riigilõivu kontrollimiseks, kuivõrd nõude ebaselgusest tulenevalt ei olnud kohtul võimalik seda teha. Hagejal tuli esitada kohtule ka allkirjastatud hagiavalduse teine eksemplar. Kohus hoiatas määruses hagejat, et juhul kui hageja kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvalda, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab avaldajale. Hageja esindaja Sirje Veiman kinnitas kohtumääruse kättesaamist 21.05.2011, seega oli hagiavalduses puuduste kõrvaldamise viimane tähtaeg 10.06.2011. Hageja kohtu poolt antud tähtaja jooksul hagiavalduses esinenud puuduseid ei kõrvaldanud. Peale tähtaja möödumist 20.06.2011 (kohtuniku puhkuse ajal) saabusid kohtule posti teel hagejalt ilma selgitusteta erinevad lisadokumendid (väljavõte 2007.a. hagiavaldusest, koopia 21.12.2007 avaldusest maavanemale, 23.10.2008 järelepärimine Lääne-Viru Katastribüroole, Laekvere Vallavalitsuse 20.02.2002 korraldus, selgitused aegumisele, väljavõtted erinevatest kaartidest ja väljavõte võimalikust hagiavalduse mustandist), kuid dokumentidest ei selgu, mida hageja esitatud lisadokumentidega tõendada soovib. Nõuetekohast puuduste kõrvaldamise avaldust hageja kuni käesoleva ajani kohtule esitanud ei ole. Samuti ei ole hageja palunud kohtult puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist ega teatanud kohtule takistavatest asjaoludest. TsMS § 372 lg 1 alusel lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise määrusega mõistliku aja jooksul. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kuna hageja poolt on jäetud kohtu nõue hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaegselt täitmata, siis keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 alusel.

TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus juhindus määruse tegemisel TsMS §-de 372; 3401 lg 2; 464; 465; 661 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 13. augustil 2011. a. Nooremreferent

/allkiri/

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.