Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord

Kostjate Kostjatel tel on õigus otsusega mittenõustumisel mittenõustumisel otsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui nende tegevusetus, mis oli mõjuvast st põhjusest. Kajale tuleb lisada tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuva lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15,98 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 01.04.2011 laekus Viru Maakohtule AS-ilt SEB Liising hagiavaldus OÜ Hansanaaskel ja G K vastu solidaarselt 36 890.08 euro väljamõistmiseks.

Hagiavalduses esitatud asjaolud 1) 13.04.2006 sõlmisid hageja kui liisinguandja ja kostja 1 (Hansanaaskel OÜ) kui rentnik rendilepingu nr L06103764 (kasutusrent; edaspidi liisingleping nr 1), mille eesmärgiks oli anda kostja kasutusse xxxx registrimärgiga xxxx. Leping sõlmiti tähtajaga 24.04.2011 ning selle tähtaja jooksul kohustus kostja tasuma hagejale liisingueseme kasutamise eest vastavalt arvetele. 13.04.2006 sõlmiti kostjaga 2 – G K – käendusleping tagamaks liisinglepingust 1 tulenevate kohustuste täitmist solidaarselt kostjaga 1 summas 400 000 krooni (25 564.65 eurot). 13.04.2006 sõlmiti hageja kui ostja ja Silberauto Maardu AS-i kui müüja vahel liisingueseme 1 müügileping nr L06103764, millega hageja omandas liisingueseme ja tasus selle eest 444 860 krooni (28 431.74 eurot). Kostja 1 sai liisingueseme oma valdusesse 18.06.2006. 08.11.2008 hageja poolt liisingueseme 1 eest tasumiseks esitatud arve oli viimane, mille kostja täielikult tasus. 10.12.2008 esitatud arve tasus kostja 1 osaliselt ning järgnevad arved jättis täielikult tasumata. 11.03.2009 saatis hageja kostjale 1 teatise, et hageja loeb liisingulepingu 1 ühepoolselt ülesöelduks ja liisinguese tuleb koheselt tagastada. Samuti saatis hageja kostjale 2 teatise tekkinud võlgnevusest ja kohustusest võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 21.03.2009. 18.03.2009 sai hageja esindaja Balti Realiseerimiskeskus OÜ liisingueseme enda valdusesse; liisingueseme esialgsel ülevaatusel tuvastati mõrane esiklaas. 01.04.2009 esitas BRC OÜ arve liisingueseme müügiplatsile vastuvõtu tasu kohta (390 krooni + 18% (29.41 eurot), mille hageja tasus ning esitas 06.04.2009 kostjale 1 arve nimetatud summa tasumiseks. 05.08.2009 müüs hageja liisingueseme 1 Auktion ja Markti oksjonil 6558.82 euro eest. BRC OÜ esitas 18.08.2009 hagejale liisingueseme 1 parkimistasu arve - 287.60 eurot, mille hageja tasus ning esitas 25.08.2009 vastava arve kostjale 1tasumiseks. 21.09.2009 saatis hageja kostjale 1 ja 2 nõude liisingueseme 1 tasumata osa ja tehtud kulutuste tasumiseks. Seisuga 31.03.2011 ei oli kostjad võlgnevust kustutanud. 2) 18.08.2006 sõlmisid hageja kui liisinguandja ja kostja 1 (Hansanaaskel OÜ) kui rentnik rendilepingu nr L06109495 (kasutusrent; edaspidi liisingleping nr 2), mille eesmärgiks oli anda kostja kasutusse xxxx, registrimärgiga xxxx. Leping sõlmiti tähtajaga 18.08.2011 ning kostja kohustus tasuma hagejale liisingueseme kasutamise eest vastavalt arvetele.

18.08.2006 sõlmiti kostjaga 2 – G K – käendusleping tagamaks liisinglepingust 2 tulenevate kohustuste täitmist solidaarselt kostjaga 1. 18.08.2006 sõlmiti hageja kui ostja ja Hansa Liising Eesti AS-i kui müüja vahel liisingueseme 2 müügileping nr L06109495, millega hageja omandas liisingueseme 2 ja tasus selle eest 410 000 krooni (26 203.78 eurot). Kostja 1 sai liisingueseme oma valdusesse 21.08.2006. 01.08.2008 jõustus perioodiks 25.08.2008 – 24.08.2009 liisingueseme 2 kaskokindlustuspoliis. Hageja tasus kindlustusmakse Salva Kindlustuse AS-ile; kostja kohustus igakuiste maksetena kindlustusmakse katteks tasuma hagejale. 04.11.2008 hageja poolt liisingueseme 2 eest tasumiseks esitatud arve oli viimane, mille kostja täielikult tasus. 04.12.2008 esitatud arve tasus kostja 1 osaliselt ning järgnevad arved jättis täielikult tasumata. 11.03.2009 saatis hageja kostjale 1 teatise, et loeb liisingulepingu 2 ühepoolselt ülesöelduks ja liisinguese 2 tuleb koheselt tagastada. Samuti saatis hageja kostjale 2 teatise tekkinud võlgnevusest ja kohustusest võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 20.03.2009. 11.03.2009 saatis hageja kostjale 1 arve liisinglepingu p 5.12 alusel leppetrahvi nõudes summas 319.56 eurot. 18.03.2009 sai hageja esindaja Autolink OÜ liisingueseme 2 enda valdusesse; liisingueseme esialgsel ülevaatusel tuvastati, et liisinguese vajab poleerimist ja remonti. 16.03.2009 saatis hageja kostjale 1 arve kindlustusteenuse eest summas 319.56 eurot, millest on tasumata 196.58 eurot.. 08.07.2009 müüs hageja liisingueseme 2 oksjonil hinnaga 7987.39 eurot. 08.07.2009 esitas Auktion ja Markt AG arve oksjonile registreerimise tasu ja müügiteenuse eest summas 200 eurot. 16.07.2009 esitas Autolink OÜ arve liisingueseme 2 hoiustamise ja pesu eest summas 267.15 eurot. 21.09.2009 saatis hageja kostjale 1 ja 2 nõude liisingueseme 2 tasumata osa ja tehtud kulutuste tasumiseks. Seisuga 31.03.2011 ei oli kostjad võlgnevust kustutanud. 3) 27.07.2007 sõlmisid hageja kui liisinguandja ja kostja 1 (Hansanaaskel OÜ) kui liisinguvõtja liisinglepingu nr L07109617 (kapitalirent; edaspidi liisingleping nr 3), mille eesmärgiks oli anda kostja kasutusse ratasekskavaator xxxx. Leping sõlmiti tähtajaga 25.07.2011. Kostja kohustus tasuma hagejale liisingueseme kasutamise eest vastavalt arvetele. 27.07.2007 sõlmiti hageja kui ostja ja ABM Ehitustehnika OÜ kui müüja vahel liisingueseme 3 müügileping nr L07109617, millega hageja omandas liisingueseme ja tasus selle eest 1 375 290 krooni (87 897.06 eurot). Kostja 1 sai liisingueseme 3 oma valdusesse 27.07.2007. 15.08.2008 jõustus perioodiks 11.08.2008 – 10.08.2009 liisingueseme 2 kaskokindlustuspoliis. Hageja tasus kindlustusmakse Ergo Kindlustuse AS-ile ning kostja kohustus igakuiste arvete alusel kindlustusmakse katteks tasuma hagejale. 11.11.2008 hageja poolt liisingueseme 3 eest tasumiseks esitatud arve oli viimane, mille kostja täielikult tasus. 11.03.2009 saatis hageja kostjale 1 teatise, et hageja loeb liisingulepingu ühepoolselt ülesöelduks ja liisinguese tuleb koheselt tagastada. Samuti saatis hageja kostjale 1 arve liisinglepingu p 5.12 alusel leppetrahvi nõudes summas 319.56 eurot. 29.04.2009 sõlmiti kostjaga 2 – G K – käendusleping tagamaks liisinglepingust 3 tulenevaid kostja kohustuste täitmist solidaarselt kostjaga 1. 12.06.2009 ei olnud veel liisingueset tagastatud, mistõttu hageja tellis Winterland Group OÜlt liisingueseme tagastusteenuse. 19.06.2009 sai hageja esindaja Balti Realiseerimiskeskus OÜ liisingueseme 3 enda valdusesse; liisingueseme esialgsel ülevaatusel tuvastati eseme rahuldav seisukord. 22.06.2009 saatis hageja kostjale 1 arve kindlustusteenuse eest summas 308.87 eurot, millest on tasumata 224.04 eurot. 29.06.2009 esitas BRC OÜ arve liisingueseme 3 müügiplatsile vastuvõtu tasu kohta (696.20 krooni (44.52 eurot), mille hageja ka tasus. 30.06.2009 esitas Winterland Group OÜ hagejale

arve liisingueseme tagastusteenuse ja transporditeenuse kohta summas 9827.04 krooni (628,06 eurot). Hageja esitas kostjale 1 arved vara tagastamise ja puksiirteenuse eest, samuti liisingueseme hoiustamise teenuse eest. BRC OÜ esitas 18.08.2009 hagejale liisingueseme parkimistasu arve summas 112.74 eurot, mille hageja on tasunud ning 25.08.2009 esitanud oma arve kostjale 1 tasumiseks. 23.09.2009 müüs hageja liisingueseme 3 hinnaga 26 000 eurot, millest on maha arvatud oksjoniga kaasnenud kulud ostu-müügisummalt 10,30323%. 15.03.2011 saatis hageja kostjatele nõude liisingueseme 3 tasumata osa ja tehtud kulutuste eest hagejale viivitamatuks tasumiseks.Seisuga 31.03.2011 ei oli kostjad võlgnevust kustutanud. Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt kolme liisingulepingu alusel kokku summas summas 36 890.08 eurot eurot väljamõistmist, sellest: sellest liisingulepingu 1 alusel koguummas koguummas 7 953.93 eurot (tasumata arved - 1607.90 euro ulatuses, viivis arvetelt – 815.07 eurot, liisingueseme hüvitamata osa – 5207.56 eurot, teenustasu teatiste eest – 6.39 eurot, lisakulud (vara hoiustamine ja müügiteenus) – 317.01 eurot), liisingulepingu nr 2 alusel kogusummas kogusummas 8407.63 eurot (tasumata arved - 1730.59 euro ulatuses, viivis tasumata arvetelt – 892.61 eurot, liisingueseme hüvitamata osa – 4441.10 eurot, leppetrahv – 319.56 eurot, lisakulud (vara hoiustamine ja müügiteenus) – 663.77 eurot), liisingulepingu nr 3 alusel kogusummas kogusummas 20 888.52 eurot (tasumata arved summas 4120.05 eurot, viivis arvetelt – 3373.61 eurot, liisingueseme hüvitamata osa – 12 065.96 eurot, leppetrahv – 319.56 eurot, lisakulud (vara hoiustamine ja müügiteenus) – 1009.34 eurot). Hageja tugineb oma rahalises nõudes Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 ja 4 ja § 113 sätestatule ja taotleb kostjatelt kolme liisingulepingu alusel kokku seega solidaarselt summas 36 890.08 eurot väljamõistmist, samuti menetluskulude hüvitamist. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad poolte vahel sõlmitud liisinglepingutest ja käenduslepingutest, samuti müügilepingutest, kostjale 1 väljastatud arvetest, üleandmise-vastuvõtmise aktidest, kindlustuspoliisidest, viivise arvestustest, laenu võlateatistest ja lepingu erakorralise ülesütlemise teadetest, hageja esindaja esindusõigust tõendav volikiri, maksekorraldus riigilõivu tasumisest.

II Kostjate Kostjate vastuväited Kostjad ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

III Maakohtu tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjatele allkirja vastu hagimaterjalid kostjate registrijärgsele aadressile. Äriregistri elektroonilisest teabesüsteemist nähtuvalt on kostja 1 (OÜ Hansanaaskel) registreeritud aadressil Energia pst 14-4, Lepna, Rakvere vald. Samal aadressil on kostja 2, s.o. G K, kes on ühtlasi ka OÜ Hansanaaskel juhatuse liikmena kostja 1 seaduslikuks esindajaks, registreeritud elukoht. Hagimaterjalid on nimetatud aadressil 17.05.2011 allkirja vastu kätte antud kostja G K emale edasiandmiseks kostjatele. TsMS § 313 lg 1 järgi tuleb vastavat

dokumendi üleandmise kohustust isikule selgitada. Kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu. Kohus kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastust esitama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjatel 07.06.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning hagimaterjalide välismaal kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva materjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati neid TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostjad hagile käesoleva ajani vastust esitanud. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostjate poolt tähtajaks vastuse mitteesitamisel TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjatelt väljamõistmiseks. Eelnimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kostja OÜ Hansanaaskel rikkus temaga sõlmitud liisinglepingute tingimusi, mistõttu hageja oli õigustatud tema sõlmitud liisingulepingud erakorraliselt üles ütlema ning hagiavalduses toodud asjaoludel on kostja kohustatud hüvitama VÕS § 367 tulenevalt liisinguesemetega seotud kulud. Põhivõlgniku poolt lepingu rikkumise korral on käendaja kohustatud VÕS § 142 lg 1 kohaselt tasuma hagejale võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostjate poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kolme liisingulepingu järgi solidaarselt kogusummas 36 890.08 eurot.

Kohtukulude jaotusest

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 3 tulenevalt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt moodustab hageja menetluskulu hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 3195.58 eurot (maksekorraldus nr 5366, 30.03.2011), millise summa on kostjad kohustatud TsMS § 163 lg 3 alusel ka solidaarselt hagejale hüvitama. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 25. augustil 2011.a Nooremreferent

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.