Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

ASJAOLUD

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostjate vastu hagi üürilepingust tulenevas nõudes. 05.09.2008.a sõlmis hageja kostjatega üürilepingu korteri xxxxxxxxxxx-xx, Valga linn üürimiseks. Uus üürileping sõlmiti 30.06.2009.a. Üürilepingu p 4.1 kohaselt kohustusid kostjad tasuma üürisumma igakuiselt hageja arveldusarvele ning üürilepingu p 4.2 alusel kohustusid tasuma kõik kommunaalkulud, vastavalt xxxxxxxxxxxxxx esitatud arvetele. Hageja sai teada xxxxxxxxxx ees tekkinud võlgnevusest, kui Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajast saabus makseettepanek maksekäsu kiirmenetluses nr 2-10-26000, summas 1242,71 eurot (võlgnevus KÜ ees 1194,78 eurotja kohtukulud 47,93 eurot). Selleks ajaks oli kostjatel hagejale tasumata jäänud üür summas 383,47 eurot. Kostjad kasutasid eluruumi kuni 01.07.2010.a, jättes tasumata kommunaalmakseid kokku summas 1346,29 eurot. Üürileping lõpetati 01.07.2010.a. Võlgnevuse tasumiseks koostas hageja kostjatele maksegraafiku, millest kostjad pidasid kinni esimesed kuus graafikujärgset makset. Graafiku alusel makstud summaga tasuti üüritasu võlgnevus summas 383,47 eurot, alates 25.11.2010.a ei ole kostjad graafikujärgseid makseid hagejale tasunud. Kostjad ei ole hagejaga ühendust võtnud ega lahendusi võlgnevuse likvideerimiseks esitanud. Hageja palub kostjatelt välja mõista võlgnevuse summas 1394,22 eurot ning menetluskulud.

MENETLUSE KÄIK

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. Kohus loeb kostjatele hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 ja § 322 lg 1alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega (tl 44, 45, 48, 49). Kostjad ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust esitanud ega hagile vastu vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Käesoleval juhul puuduvad kohtu hinnangul TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Hageja on kohtule tõenditena esitanud järgmised ärakirjad: üürileping 05.09.2008.a kuni 04.09.2009.a (tl 23-26); eluruumi üleandmise- vastuvõtmise akt 05.09.2008.a (tl 27); üürileping 29.06.2009.a kuni 28.06.2010.a (tl 28-30); eluruumi üleandmise- vastuvõtmise akt 01.07.2010.a (tl 31); xxxxxxxxxx kommunaalteenuste arve nr xxxxxxxxxx (tl 32); xxxxxxxxxx väljavõte kommunaalarvete tasumise/ tasumata jätmise kohta (tl 33); maksegraafik 01.07.2010.a (tl 34). Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1, VÕS § 271, VÕS § 292 lg 1, VÕS § 309 lg 1 ning TsMS § 367. VÕS § 595 kohaselt eeldatakse, et seltsingu poolt kolmanda isiku ees võetud kohustuste eest vastutavad seltsinglased solidaarselt. VÕS § 271 sätestab, et üürilepingu järgi on üürileandjal kohustus anda üürnikule kasutamiseks asi ja üürnikul kohustus kasutamise eest tasuda üüri. VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üürile on üürnikul kohustus tasuda kõrvalkulud, kui selles on lepingus kokku lepitud. Tähtajaline leping lõppeb VÕS § 309 lg 1 järgi tähtaja möödumisel, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja üürilepingu järgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega kokkulepitud võlasummat tasunud. VÕS § 82 lg 1, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. TsMS § 165 lg 3 kohaselt juhul, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 271,62 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega tuleb kostjatelt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv kogusummas 319,55 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Hele Ilisson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.