Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

ASJAOLUD

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 04.08.2008.a hageja ja kostja 1 laenulepingu nr. xx-xxxxxxxx (leping 1), mille kohaselt sai kostja 1 xxxxxxxxxxxx laenu summas 10 864,98 eurot, intressimääraga euro 6 kuu Euribor + 4.000% aastas, tagastamise lõpptähtajaga 04.08.2011.a. Hageja kandis laenusumma kostja 1 kontole 04.08.2008.a. Laenu tagastamise graafiku kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 04.kuupäeval. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada järgnevast päevast viivise arvestamist puudujäävalt summalt lepingu p. 2.15 alusel 0,150% päevas. Kostja 1 jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 04.12.2008.a. Alates 04.12.2008.a kuni 12.03.2010.a kostja 1 laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses täielikult 16 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. 04.08.2008 sõlmisid hageja ja kostja 2 käenduslepingu nr. xx-xxxxxx-xxx (leping 2), mille kohaselt võttis kostja 2 endale kohustuse vastutada kostja 1 ja hageja vahel sõlmitud lepingust

nr 1 ja selle kõigist lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt laenusaajaga summa, kuid mitte rohkem kui 170 000,00 krooni s.o 10 864,98 euro ulatuses. 04.08.2008.a sõlmisid hageja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (sihtasutus) käenduslepingu nr. xx-xxxxxx-xxx.

ja

Lepingu p.1.4. kohaselt vastutab sihtasutus laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest kui pank ei saa nõuet laenusaaja ja laenu tagavate kolmandate isikute vastu rahuldada. Lepingu p.4.1. kohaselt omandab sihtasutus käenduse alusel väljamaksete tegemisega väljamaksete ulatuses nõude laenusaaja ja laenu käendanud kolmandate isikute vastu. 23.02.2010.a saatis hageja kostjatele 1 ja 2 kirjad laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, tähtajaga tasuda võlgnevus hiljemalt 10.03.2010.a. Kirjas esitati ka trahvi nõue s.t. kui laenusaaja on viivitanud intressi graafikujärgsete maksetega rohkem kui kolmkümmend kalendripäeva , siis seoses sellega on pangal õigus nõuda trahvi summas 10 000,00 krooni vastavalt lepingu p 7.4. 12.03.2010.a saatis hageja kostjatele 1 ja 2 teatise, et laenuleping nr xx-xxxxxx-xx on lõpetatud ühepoolselt 11.03.2010.a ning anti täiendav tähtaeg võlgnevuse koos lisanduvate viivistega tasumiseks hiljemalt 27.03.2010.a. Kostjad ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust.

MENETLUSE KÄIK

Kohus loeb kostjatele hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 ja TsMS § 323 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteadetega (tl 43-44) . Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega: laenuleping nr. xx-xxxxxx-xx 04.08.2008.a (tl 8-14); laenu tagastamise graafik (tl 15); lepingu nr xxxxxxxx-xx andmed ja sooritatud operatsioonid (tl 16-19); käendusleping nr. xx-xxxxxx-xxx 04.08.2008.a (tl 20-21); käendusleping xx-xxxxxx-xxx 04.08.2008.a (tl 22-24); võlgnevusest teatamise ja kohustuste täitmise nõude kirjad 23.02.2010 ja 12.03.2010.a (tl 25-28). Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1, lg 2 ja § 113 lg 1; TsMS § 367. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ja lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1, lg 2 ja § 113 lg 1ning TsMS § 367 rahuldab kohus X AS hagi UÜ X ja J. N. vastu. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Menetluskulud TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud,

sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas TsMS § 1741 lg 3 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja on menetluskulu tõendava dokumendina kohtule esitanud koopia riigilõivu maksekorraldusest summas 1118,45 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1118,45 eurot, ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Hele Ilisson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.