Kohtuasja number
2-09-33930
Otsuse kuupäev
06.juuli 2011
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
LP hagi JK vastu võla nõudes
Hagihind
956,88 eurot (14 971,93 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: LP(isikukood XXX, XXX; Hageja esindajad: Igor Grjäzin (e-post: [email protected]),
Kostja: JK (isikukood XXX, XXX)
Asja läbivaatamise kuupäev
13.juuni 2011
Istungil osalenud isikud
hageja esindajad KP ja Igor Grjäzin ning kostja JK
Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt Välja mõista JK LP kasuks 17,06 eurot. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue LP on elamu XXX, Tallinn omanik. JK kasutab eluruumi XXX üürilepingu alusel. Hageja esitas kostja vastu hagi üürivõla sissenõudmiseks ja eluruumi vabastamiseks.
Poolte vahel oli algselt sõlmitud tähtajaline üürileping (kuni 1.07.1997), mis on muutunud faktilise pikendamise tõttu tähtajatuks. Hageja on üürilepingu erakorraliselt ülesütelnud alates 23.juulist 2009. Kostja vaidlustas üürilepingu ülesütlemise ning Harju Maakohtu 30.06.2010 kohtuotsusega tunnistati 22.04.2009 esitatud üürilepingu ülesütlemine alates 23.07.2009 hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 24.01.2011 otsusega Harju Maakohtu 30.06.2010 otsuse muutmata. Seoses eelnevaga loobus hageja kohtuistungil eluruumi vabastamise nõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista üürivõlg summas 1 095,29 eurot. Kostja vastuväited Kostja ei nõustu hagiga, väidab, et maksab üüri vastavalt üürilepingus kokkulepitule. Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et üürivõla nõudes kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Vaidlus puudub selles, et kostja üürib tähtajatu üürilepingu alusel korteriomandit asukohaga XXX, Tallinn, mille eest tasub kostja üüri. Hageja on 04.06.2010 esitanud kostjale üürimäära muutmise teatise, mille kohaselt on alates 04.07.2010 üüri suurus kokku 1 980 krooni (t. lk 44). Kohus leiab, et hageja poolne üüri suuruse muutmine on tühine. Üürimäära tõstmisel tuleb üürileandjal juhinduda VÕS § 299 sätestatust. VÕS § 299 lg 2 kohaselt peab eluruumi üürileandja teatama üürnikule üüri tõstmisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 päeva enne üüri tõstmist ja seda põhjendama. Teates tuleb selgelt märkida 1) üüri tõstmise ulatus ja üüri uus suurus; 2) mis ajast üür suureneb; 3) üüri tõstmise põhjendus ja arvestus; 4) üüri tõstmise vaidlustamise kord. VÕS § 299 lg 3 järgi on üüri tõstmine tühine, kui üürileandja ei teata sellest käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud viisil ja vormis. Hageja on 04.06.2010 üürimäära tõstmise teates küll märkinud uue üüri suuruse ning selle kehtima hakkamise aja, kuid jätnud põhjendamata, miks ta üüri tõstab. Seadusandja on teates üüri tõstmise põhjenduse ja arvestuse äranäitamise nõude kehtestanud selleks, et üürnikul oleks võimalik hinnata, kas eluruumi üüri suuruse tõstmine on VÕS § 301 tähenduses ülemäärane või mitte. Samuti ei ole üüri tõstmise teates märgitud vaidlustamise korda. Kuna hageja teates üüri tõstmise põhjust ja vaidlustamise korda ei märkinud, siis on üüri tõstmine VÕS § 299 lg 3 alusel tühine. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendites 3-2-176-05 ja 3-2-1-109-05. Seega tuleb lähtuda seni kehtivast üürimäärast, mille järgi on kostja väidetavalt hagejale ka tasunud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid üüri suuruse kohta enne selle väidetavat tõstmist. Tsiviilasjas 2-0929382, milles oli vaidlus samade poolte vahel üüri suuruse muutmise osas, oli üüri suuruseks märgitud 715,75 krooni. Kuna nimetatud tsiviilasjas puudus vaidlus üüri suuruses 715,75 krooni enne selle väidetavat muutmist, siis loeb kohus tõendatuks poolte vahel kokkulepitud üüri suuruseks 715,75 krooni, ehk 45,74 eurot. Kohtuistungil kinnitas hageja, et üüri suurus oli varem 760 krooni, kuid tõendid selle kohta puuduvad ning selles summas ei ole ka kostja üüri kunagi tasunud.
Tulenevalt hageja arvestusest (t. lk 45) on kostja tasunud ajavahemikus 07.2010 kuni 05.2011 kokku 486,08 eurot. Kui arvestada üüri suuruseks 45,74 eurot, siis oleks kostja nimetatud aja eest tasuma 503,14 eurot. Kostja võlg nimetatud perioodi eest moodustab 17,06 eurot, mis kuulub kostjalt välja mõistmisele. Hageja on kohtuistungil väitnud, et kostjal on võlg ka vee tarbimise eest, millele kostja esitas vastuväite, et sellises ulatuses ca 3,6 kanti ühes kuus tema kindlasti ei tarbinud. Kuna aga hageja põhjendatud haginõuet seaduses ettenähtud korras vee kulude hüvitamiseks ei ole esitanud, siis kohus ei saa nimetatu osas seisukohta võtta. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud mõlema poole enda kanda.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.