Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
6. juuli 2011.a kell 14.00 Pärnu Maakohtu Pärnu Paide kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-11-9731
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Võlgnik OÜ Ainari Varahaldus Rahuldada Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) pankrotiavaldus ning kuulutada välja OÜ Ainari Varahaldus, registrikood 11395929, asuk. Koidula 2, Türi linn, Türi vald, Järvamaa, pankrot.
Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) pankrotiavaldus OÜ Ainari Varahaldus suhtes
Määrata OÜ Ainari Varahaldus pankrotihalduriks Andres Hermet, isikukood xxxxxxxxxxx, tegutsemiskoha aadress Roseni 7, Tallinn, tel 66 45 141, 50 26 408. Avaldada pankrotiteade Ametlikes Teadaannetes. Määrata võlausaldajate esimene üldkoosolek 5. augustiks 2011.a kell 14.00 asukohaga Pärnu Maakohtus, Rüütli 19, Pärnu linnas, I korruse saalis nr 1.
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Kohustada OÜ Ainari Varahaldus seaduslikku esindajat Ainar Oja (isikukood xxxxxxxxxx) ilmuma nimetatud koosolekule võlgniku vande andmiseks, mitteilmumisel võib kohus tema suhtes kohaldada sundtoomist. Menetluskulud jätta võlgniku kanda. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste osas teeb kohus eraldi määruse. Määruse peale võib menetlusosaline esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes
Tsiviilasi nr 2-11-9731 määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
Sisulised asjaolud Võlausaldaja Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) poolt 08.03.2011.a esitatud pankrotiavalduse järgi sõlmiti võlausaldaja ja võlgniku OÜ Ainari Varahaldus vahel 12.03.2009.a 14 kasutusrendilepingut, millega võlausaldaja omandas võlgniku poolt määratud müüjalt 14 sõidukit ja mis anti võlgniku kasutusse. Võlgnik ei tasunud lepingute järgseid rendimakseid kohaselt ning lepingud öeldi üles kahes osas - 14.07.2010.a ja 17.09.2010.a (esitatud ülesütlemisavaldused). Senini on tasumata nii rendimaksed kui tagastamata sõidukid, politsei abiga on leitud vaid üks sõiduk. Pankrotiavalduse esitamise hetkel oli võlgniku võlgnevus 372 715.52 eurot (sh viivised), millele lisanduvad kahju hüvitisena võlgnevuse sissenõudmise kulutused. Võlausaldaja on võlgnikule 04.01.2011.a esitanud võlgniku juriidilisele aadressile pankrotihoiatuse, kuid mingit reaktsiooni sellele ei järgnenud. Võlgnik on avaldajale teadaolevalt maksuvõlglane ja tema suhtes on kohtutäiturite menetlustes mitmeid teisi nõudeid. Kohtu 21.03.2011.a määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse, 04.04.2011.a ja 02.05.2011.a kohtueelistungid lükati edasi võlgniku taotluste alusel. 23.05.2011.a kohtueelistung toimus, võlgnik sellele ei ilmunud, kuid esitas järjekordse taotluse istungi edasilükkamiseks, mida kohus sel korral ei rahuldanud. Vastuväidet pankrotiavaldusele võlgnik ei esitanud. Võlausaldaja jäi oma pankrotiavalduse juurde, selgitades, et tegelikult saab nõudele lisada ka kasutusrendilepingute p 10.4. alusel iga sõiduki mittetagastamise eest 300 eurot päevas, mis kasvataks võla 21 miljoni kroonini. Soovi võlgnevus tasuda või mingil muul moel võlausaldajaga kokkuleppele saada ei ole võlgnik üles näidanud ka pärast pankrotiavalduse esitamist. Kohtu 24.05.2011.a määrusega määrati võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermet (edaspidi haldur), kes esitas kohtu nõutud aruande (aruanne koos lisadega II kd tl 3-73) kohtule 19.06.2011.a. 20.06.2011.a toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja oma pankrotiavalduse juurde ja palus võlgniku pankrot välja kuulutada. Kohtuistungi toimumise päeva seisuga on võlgniku vastu olev nõue koos ülalmärgitud 300-eurose päevatasuga sõidukite tagastamata jätmise eest üle 1,5 miljoni euro, mis igapäevaselt suureneb. Olukorras, kus sõidukitest on leitud vaid üks, ei pea võlausaldaja võimalikuks kompromissist rääkida. Võlausaldaja nõustus halduri aruande toodud järeldusega, et võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja palus kohtul kohustada võlgniku juhatuse liiget võlausaldajate esimesel üldkoosolekul vannet andma. Võlgnik kinnitas, et ettevõte tegutseb metsamaterjali haldamise ja ostu-müügi alal. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja on suurim võlausaldaja, paraku ei saa äriühing mõistlikult tegutseda, sest sõidukid on politsei poolt tagaotsitavad. Võlgniku nõustus, et isegi kui võlausaldaja nõudest 300-eurone igapäevane leppetrahv maha arvata, ületavad tema kohustused selgelt vara ja pankrot tuleks välja kuulutada. Vastuväiteid Danske Bank A/S põhinõudele (ca 252 000 eurot) võlgnikul ei ole. Haldur jäi oma kirjalikus aruandes esitatu juurde. Selle kohaselt on võlgniku põhilisteks varadeks 14 kinnistut, mille väärtuseks on halduri hinnangul kokku ca 200 000 eurot. Samas on maade sihtotstarbed erinevad ja täpse turuväärtuse selgitamiseks oleks vaja kaasata eksperte. Nimetatud kinnistud on halduri aruande kohaselt kõik koormatud hüpoteekidega, kokku rohkem kui 17 miljoni krooni väärtuses. Muuks varaks on bilansi järgi väärtpaberid, lühiajalised nõuded ja ettemaksed tarnijaile (kokku üle 140 000 euro), kuid täpsemat infot ei 2 (3)
Tsiviilasi nr 2-11-9731 ole haldur nende kohta võlgnikult saanud ega saa seega nimetatud turuväärtuse osas seisukohta avaldada. Võlgniku kohustustest - tema suhtes on käimas 12 täitemenetlust kogunõuetega üle 50 000 euro, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue on 1 569 196.578 eurot (sellest põhivõlg 252 247.69 eurot), bilansis kajastatud laenukohustused 133 466.84 eurot ja maksuvõlg ligemale 25 000 eurot. Aruande järgi oli võlgniku majandustegevus kuni 2010.aastani rahuldav ja ettevõte oli kasumis, 2010.aastal tekkisid makseraskused ja arveldusarve arestiti. Danske Bank A/S ütles üles kasutusrendilepingud ja tänaseks on sama võlausaldaja initsiatiivil 10.03.2011.a algatatud võlgniku suhtes kriminaalmenetlus seoses kadunud sõidukitega. Haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja pankrot tuleb välja kuulutada, sest teadaolevatel andmetel on võlgniku kohustused vähemalt 9 korda ületamas varasid. See peatakse jõudsalt kasvavate kõrvalnõuete arvutamise ja annaks võimaluse selgitada nii tegelikke maksejõuetuse põhjuseid (mida info vähesuse tõttu haldur hetkel esile tuua ei oska) kui võimalusi tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks – võlgnik on 2010.a ja käesoleval aastal võõrandanud ja maha kandnud mitu sõidukit. Võlgnik on olukorras, kus majandustegevuse jätkumine ei ole võimalik, samuti ei esine võimalust ettevõtte tervendamiseks pankrotimenetluse raames. Kohtu seisukohad Kohus, kuulanud ära võlausaldaja, võlgniku esindaja ja halduri seletused ning vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada OÜ Ainari Varahaldus pankrot. Kohus on veendumusel, et võlgniku vara ei kata olemasolevaid kohustusi, kuivõrd kinnistud (sõltumata nende tegelikust väärtusest) on koormatud suuresummaliste hüpoteekidega. Muude võlgnike varade, eelkõige enam kui 100 000 euro väärtuses nõuete osas, ei ole võlgnik mingit selget infot ega tõendeid esitanud. Maksejõuetusele viitab ka asjaolu, et vastuväidet võlgnik pankrotimenetluses ei esitanud. Tema majandustegevus on tulenevalt algatatud kriminaalmenetlusele, milles otsitakse taga võlgniku valduses olevaid sõidukeid, ilmselgelt takistatud. Isegi kui kohus võtaks pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõudest maha arvestatud 300-eurose igapäevase leppetrahvi ja ka kõik teised selle võlausaldaja nõudega seotud kõrvalnõuded, on võlgnikul kohustusi enam kui 400 000 euro väärtuses (252 000 + maksuvõlg, täitemenetlused ja laenuvõlad). Kuivõrd igapäevaselt suurenevad olemasolevatel andmetel võlgniku kohustused juba üksnes kasutusrendilepingutest tulenevate nõuete viiviste (määr 0,3% päevas) arvel ca 800 eurot päevas, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada, hoides pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 6 kohaselt ära vähemalt nimetatud kõrvalnõuete kasvu. Pankrotimenetluse käigus tuleb selgitada, kas on võimalusi tehingute tagasivõitmiseks või –nõudmiseks, samuti selgitada võlgniku vara ja tema vastu suunatud nõuete tegelik väärtus. Kohus nõustub halduriga, et maksejõuetuse põhjuste täpsemaks selgitamiseks on vajalik rohkem aega ja infot võlgniku senise majandustegevuse kohta, millise info saamine on senini jäänud peaasjalikult võlgniku enda käitumise tõttu puudulikuks. Seda saab teha ka pankrotimenetluse kestel ning sellest aspektist on põhjendatud võlgniku juhatuse liikmelt Ainar Ojalt vande võtmine võlausaldajate esimesel üldkoosolekul PankrS § 86 sätetele. Pankrotihaldurina peaks jätkama ajutine pankrotihaldur Andres Hermet, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Pankrotimenetluse kulude osas teeb kohus eraldi määruse.
Toomas Talviste Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.