2-10-50848/20 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Hageja esitas kohtule hagi VisionSystems OÜ (pankrotis) ja Mark Oil OÜ vastu VisionSystems OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses pandiõiguse tunnustamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 14.09.2010 VisionSystems OÜ pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõue summas 617 729,58 krooni tunnustati ilma kaitsmiseta vastavalt PankrS § 103 lg 4 sätestatule II järgus ja nõuet summas 23 381 krooni tunnustati II järgus, kokku tunnustati II järgus nõuet summas 641 110,58 krooni. Pankrotihalduri ja Mark Oil OÜ poolt vaidlustati hageja nõuet tagav pandiõigus. Viru Maakohtu 23.12.2008 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-87299 rahuldas kohus hageja avalduse 18.12.2008 hagiavalduse tagamiseks ning määras arestida võlgniku vallasvara. Kohtutäituri poolt on arestitud järgmine võlgnikule kuuluv vara: kultivaator, murutraktor, traktor triler T-150, kombain DON, traktor T-130, traktor MTZ-80, teraviljakuivati (240 hetoliitrit) Jaako-tüüpi, ahi J-450 (1988). Kohtumääruse VisionSystems OÜ vara arestimise kohta on täitnud kohtutäitur Kairi Laiõun. Viru Maakohtu 01.09.2009.a määruse alusel kohustus võlgnik võlgnevuse kogusummas 531 700 krooni tasuma hiljemalt 20.12.2009. Nimetatud kohtumäärus jõustus 30.09.2009.a. Võlgnik jättis Viru Maakohtu 01.09.2009.a määrusest tuleneva võlgnevuse tasumise kohustuse täies ulatuses täitmata. 30.12.2009.a esitas hageja kohtutäitur Kristel Maalmanile täitmisavalduse ja taotles võlgniku suhtes täitemenetluse algatamist ning võlgniku vallas-ja kinnisvara arestimist. Seoses 31.05.2010 Viru Maakohtu poolt välja kuulutatud võlgniku pankrotiga on TMS § 51 lg1 tulenevalt kohtutäitur Kristel Maalmani poolt algatatud täitemenetlus lõpetatud ning arestitud vara valitsemise õigus on antud üle pankrotihaldurile. Pankroti väljakuulutamise hetkel omas hageja võlgniku vastu Viru Maakohtu 01.09.2009 jõustunud kohtulahendist tulenevat nõudeõigust ning nimetatud kohtulahendi täitmise tagamiseks oli hageja kasuks arestitud võlgnikule kuuluv vallasvara. TsMS § 389 lg 1 kohaselt tekib muu vallasvara kui laevakinnistusraamatusse kantud laeva või tsiviilõhusõiduki registrisse kantud õhusõiduki arestimisega arestipandiõigus arestitud asjale. Arestipandiõiguse täpsema mõiste näeb ette TMS § 65 lg1: arestimise ajast tekib sissenõudjal arestipandiõigus arestitud asjale, lg 2 kohaselt annab arestipandiõigus sissenõudjale samad õigused nagu lepingu alusel seatud või seaduse alusel tekkinud pandiõigus, kui seadusest ei tulene teisti. Varasemal arestimisel tekkinud arestipandiõigus on hilisema arestimise alusel tekkinust eespool. Enne arestimist lepingu või seaduse alusel

tekkinud pandiõigus on sissenõudja arestipandiõigusest eespool. PankrS § 45 kohaselt enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest lõpeb pankroti väljakuulutamisega. Hageja on seisukohal, et aresti lõppemine ei tähenda automaatselt seda, et lõppeks võlausaldajal tekkinud arestipandiõigus. Hageja märgib, et arest ja arestipandiõigus on oma olemuselt erinevad ning üksteisest eraldiseisvad õigusmõisted. Kui täitemenetluse seadustiku mõttes on arestimiseks võlgniku valduses olevate asjade üleskirjutamine ja nende käsutamise keelamine (kohtutäituri poolt läbiviidav toimingute kogum), siis arestipandiõiguse puhul on tegu ühe pandiõiguse alamliigiga. Hagi tagamise käigus kostja vara arestimise puhul näeb arestipandiõiguse tekkimise siinjuures ette TsMS, mitte TMS. Isegi kui lugeda, et pankrotimenetluses ei tule kohaldamisele TMS sätestatud arestipandiõiguse regulatsioon, kuna täitemenetlus (arest) on pankroti väljakuulutamise hetkeks lõppenud, siis tuleneb hageja kehtiv arestipandiõigus tsiviilkohtumenetluse seadustikust ja pankrotiseadusest. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut ning TsMS § 389 lg 1 tulenevalt tekib arestimisega arestipandiõigus arestitud asjale. Nii üld- kui eriseadus ei näe ette, et pankroti väljakuulutamisega lõppeks hagejal tekkinud arestipandiõigus. Hageja soovib rõhutada ja viidata pankrotimenetluses kohtuliku hüpoteegi regulatsioonile. Kuni 31.12.2005 kehtinud PankrS § 45 redaktsioon sätestas, et lisaks aresti lõppemisele lõpeb ka võlgniku kinnisasjale seatud kohtulik hüpoteek Alates 01.01.2006 kohtuliku hüpoteegi lõppemist pankrotiseadus ette ei näe. Seega jõustunud kohtulahendiga välja mõistetud ning kohtuliku hüpoteegiga tagatud võlausaldaja nõue eesõigusnõudeks PankrS § 153 lg1 p 1 kohaselt. Hageja on seisukohal, et kuivõrd seadusandja on lugenud, et pankrotimenetluses on kinnisasja osas kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõue eesõigusnõudeks, siis on igati põhjendatud ja mõistlikkuse põhimõttega kooskõlas lugeda eesõigusnõudeks ka vallasasjadele enne pankroti väljakuulutamist tekkinud arestipandiõigus. Oma olemuselt on nii kohtulik hüpoteek kui ka arestipandiõigus (vallasasjade arestimine) sarnased pandiõigused, st mõlemad nähakse ette kohtumääruse alusel tagamaks tulevikus tehtava kohtuotsuse täitmist. Nii nagu on pankrotimenetluses kohtuliku hüpoteegi kehtivuse eeltingimuseks jõustunud kohtuotsus, on jõustunud kohtuotsus eeltingimuseks ka arestipandiõiguse kehtivuse osas. Mõlemad pandiõigused tekivad enne võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist ning seadus ei näe ette nende automaatset lõppemist kostja suhtes pankroti väljakuulutamise järgselt. Nii pankrotiseaduse mõttega, eesmärgiga kui ka õiguse üldise mõttega on kooskõlas selle konkreetse võlausaldaja olukorra oluline mittehalvendamine, kes on enne pankroti väljakuulutamist esitanud pankrotivõlgniku vastu hagi, kandnud seeläbi olulises ulatuses kulusid ning taotlenud pankrotivõlgniku vara arestimist (taganud vara säilimise) ning kelle kasuks on jõustunud kohtulahendiga pankrotivõlgnikult välja mõistetud teatud rahasumma. Võlausaldaja (antud juhul hageja) õiguste olulise rikkumisega oleks samas tegu, juhul kui pankrotimenetluses tekkinud arestipandiõigust mitte tunnustada ning lugeda, et hageja nõue tuleb lugeda II järgu nõudeks PankrS § 153 lg1 p 2 tulenevalt ning see kuulub rahuldamisele koos tavavõlausaldajate nõuete rahuldamisega. Hageja on seisukohal, et täitemenetluse käigus on tehtud kõik vajalikud toimingud arestipandiõiguse tekkimiseks (23.12.2008 Viru Maakohtu määruse alusel võlgniku vara arestimine) ning hagi tagamise aluseks oleva nõude suhtes on olemas jõustunud kohtuotsus. Seega on hagejal tekkinud arestipandiõigus Viru Maakohtu 23.12.2008 määrusest tsiviilasjas nr 2-08-87299 ja vallasasja arestimise aktides 04.02.2009 ja 01.03. 2009 nimetatud varale ning hageja nõue on VisionSystems OÜ pankrotimenetluses I järgu eesõigusnõudeks vara müügist saadu ulatuses. Hageja palub tunnustada hageja arestipandiõigust kohtutäitur Kairi Laiõun poolt koostatud vallasvara arestimise 04.02.2009 ja 01.03.2009.a aktides märgitud ja käesoleval ajal VisionSystems OÜ (pankrotis) pankrotivara hulka kuuluva vara osas. Samuti palub hageja

Kostja 1 esitas hagiavaldusele vastuse, milles ta hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt on hageja taotlenud pandiõiguse tunnustamist Viru Maakohtu 23.12.2008 määruse tsiviilasjas nr 2-08-87299 alusel, millega kohus rahuldas hageja avalduse hagiavalduse tagamiseks ning määras arestida võlgniku vallasvara. Kuna võlgnik ei täitnud kohtuotsust tasuda võlgnevus hiljemalt 20.12.2009, siis esitas hageja avalduse täitemenetluse algatamiseks ja vara arestimiseks. 04.02.2009 arestis kohtutäitur Kairi Laiõun võlgniku vallasvara. Hageja leiab, et täituri poolt vallasvara arestimisega tekkis tal arestipandiõigus, mida tuleb käsitleda pandiõigusena ka pankrotimenetluses. Kostja I on seisukohal, et arestipandiõigus tekib ainult vara arestimisel täitemenetluse käigus. Seadusandja on arestipandiõiguse (TMS § 65) mõiste selgitamisel leidnud, et „arestipant tekib vaid arestimisel täitemenetluse käigus“ Täitetoimingu (arestimisakt) tulemusel tekib arestitud esemele sissenõudja kasuks seadusest tulenevalt pandiõigus, mis annab sissenõudjale samad õigused nagu lepingu alusel seatud pandiõigus. Seega on seadusandja andnud arestipandiõigusest tulenevad eesõigused sissenõudjale ainult täitemenetluse raames. TMS § 51 lg1 kohaselt täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Viru Maakohtu 31.05.2010 määrusega kuulutati välja kostja I pankrot ning TMS § 51 alusel täitemenetlus lõppes. Kuna arestipandiõigus on käsitletav sissenõudja õigusena ainult täitemenetluses, siis pärast pankroti väljakuulutamist hageja arestipandiõigus võlgniku vallasvarale lõppes. Kostja I on seisukohal, et hageja poolt tehtud viide, et pankrotimenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, ei ole asjakohane. Hageja poolt tehtud viide TsMS § 389 lg1 on kohaldatav hagimenetluses. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisti. Kostja I on seisukohal, et pankotimenetlus on erimenetlus ning see toimub vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. Nõude või selle tunnustamine toimub küll hagimenetluse kohaselt ja TsMS menetlusnormide kohaselt, kuid materiaalõigusnormidena pankrotimenetluses tuleb aluseks võtta siiski pankrotiseaduse kui eriseaduse normid. Seega leiab kostja I, et TsMS § 389 lg1 alusel vallasvara arestimisega tekkiv arestipandiõigus on siiski kohaldatav ainult hagimenetluses ja arestipandiõigus täitemenetluses, mis ei kandu üle pankrotimenetlusse. PankrS 45 kohaselt enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest lõpeb pankroti väljakuulutamisega. Hageja on seisukohal, et kuna PankrS § 45 norm on muudetud 01.01.2006 kehtiva regulatsiooniga võrreldes ja normi kohaselt ei lõpe pärast pankroti väljakuulutamist kohtulik hüpoteek, siis võib kohtulikku hüpoteeki ja arestipandiõigust pidada sarnasteks pandiõigusteks ning aresti lõppemine ei tähenda arestipandiõiguse lõppemist. Seadusandja mõte PankrS § 45 muutmisel oli „... soodustada kohtuliku hüpoteeki, mis erinevalt arestimiskeelust ei keela asja võõrandamist ning seega ei takista majanduskäivet. Kohtulik hüpoteek võib teatud juhtudel muutuda ka nn tavaliseks hüpoteegiks ning eesmärk oli seega anda kõikidele hüpoteegipidajatele võrdne kaitse“. Seega eeltoodu kohaselt ei ole seadusandja mõte seada arestipandiõigust ja kohtulikku hüpoteeki võrdsetele alustele, mistõttu puudub alus hageja väidetele, et PankrS § 45 tulenev enne pankroti väljakuulutamist seatud aresti lõppemisele pärast pankroti väljakuulutamist, ei kohaldu arestipandiõigusele. PankrS § 45 kohaselt lõpeb enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest pankroti väljakuulutamisega ja järelikult ei ole alust rääkida ka eesõigusnõudest kui pandiga tagatud nõudest. Eeltoodust lähtudes on kostja 1 seisukohal, et hageja poolt esitatud alustel ei ole võimalik hageja nõuet OÜ VisionSystems pankrotimenetluses tunnustada pandiga tagatud nõudena ning pankrotiseaduses sisalduva normi (§ 45) kohaselt ei ole võimalik arestipandiõigust tunnustada pandiõigusena pankrotimenetluses. Pankrotimenetluse eesmärk ja mõte on

kohelda võlausaldajaid võrdselt ning eelis nõude tunnustamisel eesõigusnõudena on antud vaid hüpoteegipidajale. Kostja 1 palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja 2 esitas vastuse hagiavaldusele, milles ta hagi ei tunnista, kuna hageja arestipandiõigus kostja 1 vallasvarale on seoses kostja 1 pankroti väljakuulutamisega lõppenud. Poolte ei ole vaidlust selles, et hageja on kostja 1 vastu hagiga enne kostja 1 pankroti väljakuulutamist kohtu poole pöördunud, kohus on hagi määrusega taganud ning kohtutäitur on nimetatud määruse alusel arestinud kostjale 1 kuuluva vallasvara. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kohus on välja kuulutanud kostja 1 pankroti. Hageja ja kostjad on eriarvamusel, kas TsMS § 378 lg1 p 2 ja 389 lg1 alusel kohtutäituri poolt teostatud vara arestimine (arestipandiõigus) jääb pankroti väljakuulutamise järgselt kehtima ning annab hagejale õiguse oma nõude tunnustamiseks I järgu nõudena PanrkS § 153 lg1 p 1 alusel . Tulenevalt TMS § 51 lg 1 lõppes kostja 1 algatatud täitemenetlus 31.05.2010. Tulenevalt PankrS § 45 lõppes hagejal kasuks kostja 1 varale kohaldatud arest 31.05.2010 kostja 1 pankroti väljakuulutamisega. Hageja on asunud seisukohale, et PankrS § 45 alusel aresti lõppemine pankroti väljakuulutamisega ei lõpeta arestipandiõigust. Kostja 2 sellise seisukohaga ei nõustu, ning leiab, et PankrS § 45 regulatsiooni tuleb mõista kui täitemenetluses võlgniku varale tekkinud arestipandiõiguse lõppemise alust, aresti ja arestipandiõigus ei saa pankrotimenetluses vaadelda eraldiseisvana. Kostja sellist seisukohta toetab ka Riigikohtu 21.05.2008 määrus tsiviilasjas 3-2-1-38-08. Hageja on asunud täiendavalt seisukohale, et õiguse analoogia alusel tuleks kohtuliku hüpoteegi kohta käivaid sätteid kohaldada pankrotimenetluses ka täitemenetluses tekkinud arestipandiõigusele. Kostja 2 leiab, et hageja selline käsitlus ei tulene seadusest. Kohtulik hüpoteek ei ole samastatav arestiga ega arestipandiõigusega. Arestipandiõigus annab ainult täitemenetluses TMS § 65 lg 1 alusel sissenõudjale samad õigused nagu lepingu või seaduse alusel tekkinud pandiõigus, kui seadusest ei tulene teisti. Kuna regulatsioon PankrS § 45 alusel on arestipandiõiguse lõppemiseks olemas, puudub vajadus analoogia kasutamiseks. PankrS § 153 lg1 p 1 järgi rahuldatakse pärast PankrS § 146 lg1 nimetatud väljamaksete tegemist esimeses järjekorras pandiga tagatud tunnustatud nõuded. Kuna (aresti)pandiõigus kostja 1 varale on alates 31.05.2010 lõppenud, siis puudub seadusest tulenev alus hageja nõude tunnustamiseks esimese järgu nõudena ja hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

OÜ VisionSystems pankrot kuulutati välja Viru Maakohtu 31.05.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr2-10-4766. 14.09.2010 toimus VisionSystems OÜ pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõue summas 617 729,58 krooni tunnustati ilma kaitsmiseta vastavalt PankrS § 103 lg 4 sätestatule II järgus ja nõuet summas 23 381 krooni tunnustati II järgus, kokku tunnustati II järgus nõuet summas 641 110,58 krooni. Pankrotihalduri ja Mark Oil OÜ poolt vaidlustati hageja nõuet tagav pandiõigus (tl 7-9). Hageja palub tunnustada hageja arestipandiõigust kohtutäitur Kairi Laiõun poolt koostatud vallasvara arestimise 04.02.2009 ja 01.03.2009.a aktides märgitud ja käesoleval ajal VisionSystems OÜ (pankrotis) pankrotivara hulka kuuluva vara osas. Samuti palub hageja tunnustada PankrS § 153 lg 1 p 1 kohaselt esimese järgu nõudena AS Baltic Agro poolt VisionSystems OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud Viru Maakohtu 01.09.2009.a kohtumäärusest tulenevat nõuet summas 617 729,58 krooni. Kostjad hagi ei tunnista põhjendusel, et hageja arestipandiõigus kostja 1 vallasvarale on seoses kostja 1 pankroti väljakuulutamisega lõppenud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas TsMS § 378 lg 1 p 2 ja 389 lg1 alusel kohtutäituri poolt teostatud vara arestimine (arestipandiõigus) jääb pankroti väljakuulutamise järgselt kehtima ning annab hagejale õiguse oma nõude tunnustamiseks I järgu nõudena PankrS § 153 lg1 p 1 alusel. TsMS § 389 lg1 kohaselt vara arestimisel ei või kostja arestitud vara käsutada. Muu vallasvara kui laevakinnistusraamatusse kantud laeva või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki arestimisega tekib lisaks arestipandiõigus. TMS § 65 lg 1 kohaselt arestimise ajast tekib sissenõudjal arestipandiõigus arestitud asjale ning lg 2 kohaselt arestipandiõigus annab sissenõudjale samad õigused nagu lepingu alusel seatud või seaduse alusel tekkinud pandiõigus, kui seadusest ei tulene teisti. Varasemal arestimisel tekkinud arestipandiõigus on hilisema arestimise alusel tekkinust eespool. Enne arestimist lepingu või seaduse alusel tekkinud pandiõigus on sissenõudja arestipandiõigusest eespool (TMS § 65 lg 3). TMS § 51 lg1 kohaselt täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. PankrS § 45 kohaselt enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest lõpeb pankroti väljakuulutamisega. PankrS § 153 lg 1 p 1 kohaselt pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses. Hageja on asunud seisukohale, et PankrS § 45 alusel aresti lõppemine pankroti väljakuulutamisega ei lõpeta arestipandiõigust. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu ning leiab, et PankrS § 45 regulatsiooni tuleb mõista kui täitemenetluses võlgniku varale tekkinud arestipandiõiguse lõppemise alust, aresti ja arestipandiõigus ei saa pankrotimenetluses vaadelda eraldiseisvana. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 21.05.2008 määruses tsiviilasjas 3-2-1-38-08. Arestipandiõigus tekib ainult vara arestimisel täitemenetluse käigus (TMS § 65). Täitetoimingu (arestimisakt) tulemusel tekib arestitud esemele sissenõudja kasuks seadusest tulenevalt pandiõigus, mis annab sissenõudjale samad õigused nagu lepingu alusel seatud pandiõigus. Seega on seadusandja andnud arestipandiõigusest tulenevad eesõigused sissenõudjale ainult täitemenetluse raames.

Kuni 31.12.2005 kehtinud PankrS § 45 redaktsioon sätestas, et pankroti väljakuulutamisega lõpeb lisaks arestile ka võlgniku kinnisasjale seatud kohtulik hüpoteek Alates 01.01.2006 pankrotiseadus kohtuliku hüpoteegi lõppemist ette ei näe. Seega jõustunud kohtulahendiga välja mõistetud ning kohtuliku hüpoteegiga tagatud võlausaldaja nõue eesõigusnõudeks PankrS § 153 lg1 p 1 kohaselt. Hageja on seisukohal, et kuivõrd seadusandja on lugenud, et pankrotimenetluses on kinnisasja osas kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõue eesõigusnõudeks, siis on igati põhjendatud ja mõistlikkuse põhimõttega kooskõlas lugeda eesõigusnõudeks ka vallasasjadele enne pankroti väljakuulutamist tekkinud arestipandiõigus ning õiguse analoogia alusel tuleks kohtuliku hüpoteegi kohta käivaid sätteid kohaldada pankrotimenetluses ka täitemenetluses tekkinud arestipandiõigusele. Kohus leiab, et hageja selline käsitlus ei tulene seadusest. Kuigi oma olemuselt on nii kohtulik hüpoteek kui ka arestipant (vallasasjade arestimine) sarnased pandiõigused selles tähenduses, et st mõlemad nähakse ette kohtumääruse alusel tagamaks tulevikus tehtava kohtuotsuse täitmist, ei ole kohtulik hüpoteek samastatav arestiga ega arestipandiõigusega pankrotiseaduses sätestatu mõttes. Seadusandja on lugenud, et pankrotimenetluses on eesõigusnõudeks kinnisasja osas kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõue. Nii üld- kui eriseadus ei näe ette, et pankroti väljakuulutamisega jääks hagejal tekkinud arestipandiõigus kehtima. Arestipandiõigus annab ainult täitemenetluses TMS § 65 lg 1 alusel sissenõudjale samad õigused nagu lepingu või seaduse alusel tekkinud pandiõigus, kui seadusest ei tulene teisti. Kuna regulatsioon PankrS § 45 alusel on arestipandiõiguse lõppemiseks olemas, puudub vajadus laiendavaks õiguse analoogia kasutamiseks. Tulenevalt TMS § 51 lg 1 lõppes kostja 1 algatatud täitemenetlus 31.05.2010. Tulenevalt PankrS § 45 lõppes hagejal kasuks kostja 1 varale kohaldatud arest 31.05.2010 kostja 1 pankroti väljakuulutamisega. Pankrotimenetluse eesmärk ja mõte on kohelda võlausaldajaid võrdselt ning eelis nõude tunnustamisel eesõigusnõudena on ainult kohtuliku hüpoteegi pidajal. Seadusest tulenevalt arestipandiõigus hagejale eelist nõude tunnustamisel eesõigusnõudena ei anna, mistõttu nõude esimese järgu nõudena tunnustamata jätmine ei kitsenda ebaõiglaselt hageja kui võlausaldaja õigusi. Hageja viide Riigikohtu 09.02.2001 tsiviilasjale 3-2-1-143-10, ei ole antud juhul asjakohane, kuna käesoleva vaidluses ei põhine hageja pandiõigus sellel, et pankroti väljakuulutamisel jäeti hagi läbi vaatamata. Ka käsitleb nimetatud kohtulahend kohtulikku hüpoteeki mitte aga arestipanti (arestipandiõigust). Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et TsMS § 378 lg 1 p 2 ja 389 lg1 alusel kohtutäituri poolt hagimenetluses teostatud vara arestimine (arestipandiõigus) ei jää pankroti väljakuulutamise järgselt kehtima ning ei anna hagejale õigust oma nõude tunnustamiseks I järgu nõudena PankrS § 153 lg1 p 1 alusel. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt.