AS Baltic Agro hagi VisionSystems OÜ (pankrotis) pankrotihalduri ja Mark Oil OÜ vastu pandiõiguse ja nõude esimese järgu nõudena tunnustamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
1 595 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Baltic Agro apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): AS Baltic Agro (registrikood: 10344249), esindaja Mario Rink
esindajad
Viru Maakohtu 4. juuli 2011 otsus
Vastustaja 1 (kostja 1): VisionSystems OÜ (pankrotis) pankrotihaldur T.K. , esindajad vandeadvokaat Paul Varul ja vandeadvokaat Peeter Viirsalu
RESOLUTSIOON
Vastustaja 2 (kostja 2): Mark Oil OÜ (registrikood: 10643397), esindaja Jaan Soomets Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 4. juuli 2011 otsus muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta AS Baltic Agro
kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS Baltic Agro esitas hagi VisionSystems OÜ (pankrotis) pankrotihalduri ja Mark Oil OÜ vastu pandiõiguse ja nõude esimese järgu nõudena tunnustamiseks. Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt tunnustati VisionSystems OÜ (pankrotis) 14.09.2010 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõuet summas kokku 641 110,58 krooni teise järgu nõudena. Pankrotihaldur ja Mark Oil OÜ vaidlustasid hageja nõuet tagava pandiõiguse. Viru Maakohtu 23.12.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-87299 rahuldati hageja poolt esitatud hagi tagamise avaldus ning määrati arestida võlgniku vallasvara. Kohtutäitur K.L. arestis võlgnikule kuuluva vallasvara. Viru Maakohtu 01.09.2009 määruse alusel kohustus võlgnik võlgnevuse summas 531 700 krooni tasuma hiljemalt 20.12.2009. Võlgnik ei ole võlgnevust ära maksnud. 30.12.2009 esitas hageja kohtutäitur K.M. täitmisavalduse ja taotles võlgniku suhtes täitemenetluse algatamist ning võlgniku vallas- ja kinnisvara arestimist. Seoses 31.05.2010 Viru Maakohtu poolt välja kuulutatud võlgniku pankrotiga on kohtutäitur K.M. i poolt algatatud täitemenetlus lõpetatud ning arestitud vara valitsemise õigus on antud üle pankrotihaldurile. Pankroti väljakuulutamise hetkel omas hageja võlgniku vastu Viru Maakohtu 01.09.2009 jõustunud kohtulahendist tulenevat nõudeõigust ning nimetatud kohtulahendi täitmise tagamiseks oli hageja kasuks arestitud võlgnikule kuuluv vallasvara. Seega oli hagejal arestipandiõigus kostjale kuuluvale varale. Hageja oli seisukohal, et aresti lõppemine ei tähenda automaatselt seda, et lõppeks võlausaldajal tekkinud arestipandiõigus pankrotiseaduse (PankrS) § 45 alusel. Arest ja arestipandiõigus on oma olemuselt erinevad ning üksteisest eraldiseisvad õigusmõisted. Kui täitemenetluse seadustiku (TMS) mõttes on arestimiseks võlgniku valduses olevate asjade üleskirjutamine ja nende käsutamise keelamine, siis arestipandiõiguse puhul on tegu ühe pandiõiguse alaliigiga. Hagi tagamise käigus kostja vara arestimise puhul näeb arestipandiõiguse tekkimise siinjuures ette tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS), mitte TMS. Isegi kui lugeda, et pankrotimenetluses ei tule kohaldamisele TMS sätestatud arestipandiõiguse regulatsioon, kuna täitemenetlus on pankroti väljakuulutamise hetkeks lõppenud, siis tuleneb hageja kehtiv arestipandiõigus TsMS-st ja PankrS-st. Kumbki neist ei näe ette, et pankroti väljakuulutamisega lõppeks hagejal tekkinud arestipandiõigus.
Hageja viitas alates 01.01.2006 kehtivas pankrotiseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsioonile. PankrS § 153 lg 1 p 1 kohaselt jõustunud kohtulahendiga välja mõistetud ning kohtuliku hüpoteegiga tagatud võlausaldaja nõue on eesõigusnõudeks. Kuivõrd seadusandja on lugenud, et pankrotimenetluses on kinnisasja osas kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõue eesõigusnõudeks, siis on igati põhjendatud lugeda eesõigusnõudeks ka vallasasjadele enne pankroti väljakuulutamist tekkinud arestipandiõigus. Oma olemuselt on nii kohtulik hüpoteek kui ka arestipandiõigus (vallasasjade arestimine) sarnased pandiõigused. Hageja õiguste olulise rikkumisega oleks tegu juhul, kui pankrotimenetluses tekkinud arestipandiõigust mitte tunnustada ning lugeda, et hageja nõue tuleb lugeda II järgu nõudeks ning see kuulub rahuldamisele koos tavavõlausaldajate nõuete rahuldamisega. Hageja palus tunnustada hageja arestipandiõigust kohtutäitur K.L. poolt koostatud vallasvara arestimise 04.02.2009 ja 01.03.2009 aktides märgitud ning käesoleval ajal VisionSystems OÜ (pankrotis) pankrotivara hulka kuuluva vara osas. Samuti palus hageja tunnustada esimese järgu nõudena hageja poolt VisionSystems OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud Viru Maakohtu 01.09.2009 kohtumäärusest tulenevat nõuet summas 617 729,58 krooni.
2.Kostja I VisionSystems OÜ (pankrotis) pankrotihaldur T.K. vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt tekib arestipandiõigus ainult vara arestimisel täitemenetluse käigus. Täitetoimingu (arestimisakti) tulemusel tekib arestitud esemele sissenõudja kasuks seadusest tulenevalt pandiõigus, mis annab sissenõudjale samad õigused nagu lepingu alusel seatud pandiõigus. Seega on seadusandja andnud arestipandiõigusest tulenevad eesõigused sissenõudjale ainult täitemenetluse raames. Viru Maakohtu 31.05.2010 määrusega kuulutati välja VisionSystems OÜ (pankrotis) pankrot ning TMS § 51 alusel täitemenetlus lõppes. Kuna arestipandiõigus on käsitletav sissenõudja õigusena ainult täitemenetluses, siis pärast pankroti väljakuulutamist hageja arestipandiõigus võlgniku vallasvarale lõppes. Kostja 1 oli seisukohal, et hageja väide, et pankrotimenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, ei ole asjakohane. Pankotimenetlus on erimenetlus ning see toimub vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. TsMS § 389 lg l alusel vallasvara arestimisega tekkiv arestipandiõigus on kohaldatav ainult hagimenetluses ja arestipandiõigus täitemenetluses, mis ei kandu üle pankrotimenetlusse. Seadusandja mõte ei olnud seada arestipandiõigust ja kohtulikku hüpoteeki võrdsetele alustele. PankrS § 45 kohaselt lõpeb enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest pankroti väljakuulutamisega ja järelikult ei ole alust rääkida eesõigusnõudest kui pandiga tagatud nõudest.
3.Kostja 2 Mark Oil OÜ vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on hageja arestipandiõigus VisionSystems (pankrotis) OÜ vallasvarale seoses kostja 1 pankroti väljakuulutamisega lõppenud. Kostja 2 ei nõustunud hageja seisukohaga, et PankrS § 45 alusel aresti lõppemine pankroti väljakuulutamisega ei lõpeta arestipandiõigust, ning leidis, et PankrS § 45 regulatsiooni tuleb mõista kui täitemenetluses võlgniku varale tekkinud arestipandiõiguse lõppemise alust, aresti ja arestipandiõigus ei saa pankrotimenetluses vaadelda eraldiseisvana. Kostja sellist seisukohta toetab ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-38-08. Kostja 2 leidis, et hageja käsitlus, mille kohaselt tuleks õiguse analoogia alusel kohtuliku hüpoteegi kohta käivaid sätteid kohaldada pankrotimenetluses ka täitemenetluses tekkinud arestipandiõigusele, ei tulene seadusest. Kohtulik hüpoteek ei ole samastatav arestiga ega arestipandiõigusega. Arestipandiõigus annab ainult täitemenetluses TMS § 65 lg 1 alusel sissenõudjale samad õigused nagu lepingu või seaduse alusel tekkinud pandiõigus, kui seadusest
ei tulene teisti. Kuna regulatsioon PankrS § 45 alusel on arestipandiõiguse lõppemiseks olemas, puudub vajadus analoogia kasutamiseks. Kuna arestipandiõigus kostja 1 varale on alates 31.05.2010 lõppenud, siis puudub seadusest tulenev alus hageja nõude tunnustamiseks esimese järgu nõudena.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus AS Baltic Agro hagi VisionSystems OÜ (pankrotis) pankrotihalduri ja Mark Oil OÜ vastu pandiõiguse ja nõude esimese järgu nõudena tunnustamiseks rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud AS Baltic Agro kanda. Otsuses esitatud põhjenduste kohaselt on poolte vahel vaidlus selles, kas TsMS § 378 lg 1 p 2 ja § 389 lg l alusel kohtutäituri poolt teostatud vara arestimine (arestipandiõigus) jääb pankroti väljakuulutamise järgselt kehtima ning annab hagejale õiguse oma nõude tunnustamiseks I järgu nõudena PankrS § 153 lg l p l alusel. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et PankrS § 45 alusel aresti lõppemine pankroti väljakuulutamisega ei lõpeta arestipandiõigust. Maakohus leidis, et PankrS § 45 regulatsiooni tuleb mõista kui täitemenetluses võlgniku varale tekkinud arestipandiõiguse lõppemise alust, aresti ja arestipandiõigus ei saa pankrotimenetluses vaadelda eraldiseisvana. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-38-08. Arestipandiõigus tekib ainult vara arestimisel täitemenetluse käigus (TMS § 65). Täitetoimingu (arestimisakti) tulemusel tekib arestitud esemele sissenõudja kasuks seadusest tulenevalt pandiõigus, mis annab sissenõudjale samad õigused nagu lepingu alusel seatud pandiõigus. Seega on seadusandja andnud arestipandiõigusest tulenevad eesõigused sissenõudjale ainult täitemenetluse raames. Alates 01.01.2006 ei näe pankrotiseadus ette kohtuliku hüpoteegi lõppemist pankroti väljakuulutamisega. Seadusest ei tulene hageja käsitlus, mille kohaselt kuivõrd seadusandja on lugenud, et pankrotimenetluses on kinnisasja osas kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõue eesõigusnõudeks, siis on igati põhjendatud ja mõistlikkuse põhimõttega kooskõlas lugeda eesõigusnõudeks ka vallasasjadele enne pankroti väljakuulutamist tekkinud arestipandiõigus ning õiguse analoogia alusel tuleks kohtuliku hüpoteegi kohta käivaid sätteid kohaldada pankrotimenetluses ka täitemenetluses tekkinud arestipandiõigusele. Maakohus leidis, et kuigi oma olemuselt on nii kohtulik hüpoteek kui ka arestipant sarnased pandiõigused selles tähenduses, et mõlemad nähakse ette kohtumääruse alusel tagamaks tulevikus tehtava kohtuotsuse täitmist, ei ole kohtulik hüpoteek samastatav arestiga ega arestipandiõigusega pankrotiseaduses sätestatu mõttes. Seadusandja on lugenud, et pankrotimenetluses on eesõigusnõudeks kinnisasja osas kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõue. Nii üld- kui eriseadus ei näe ette, et pankroti väljakuulutamisega jääks hagejal tekkinud arestipandiõigus kehtima. Kuna regulatsioon PankrS § 45 alusel on arestipandiõiguse lõppemiseks olemas, puudub vajadus laiendavaks õiguse analoogia kasutamiseks. Tulenevalt TMS § 51 lg-st 1 lõppes kostja 1 algatatud täitemenetlus 31.05.2010. Tulenevalt PankrS §-st 45 lõppes hageja kasuks kostja 1 varale kohaldatud arest 31.05.2010 kostja 1 pankroti väljakuulutamisega. Pankrotimenetluse eesmärk ja mõte on kohelda võlausaldajaid võrdselt ning eelis nõude tunnustamisel eesõigusnõudena on ainult kohtuliku hüpoteegi pidajal. Seadusest tulenevalt arestipandiõigus hagejale eelist nõude tunnustamisel eesõigusnõudena ei anna, mistõttu nõude esimese järgu nõudena tunnustamata jätmine ei kitsenda ebaõiglaselt hageja kui võlausaldaja õigusi. Hageja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-143-10, ei ole antud juhul asjakohane, kuna käesolevas vaidluses ei põhine hageja pandiõigus sellel, et pankroti väljakuulutamisel jäeti hagi läbi vaatamata. Ka käsitleb nimetatud kohtulahend kohtulikku hüpoteeki. mitte aga arestipanti (arestipandiõigust).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.AS Baltic Agro esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 4. juuli 2011 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse. AS Baltic Agro palub jätta menetluskulud kostjate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et PankrS §-is 45 sätestatud regulatsiooni tuleb mõista kui täitemenetluses võlgniku varale tekkinud arestipandiõiguse lõppemise alust ning, et aresti ja arestipandiõigust ei saa vaadelda pankrotimenetluses eraldiseisvana. PankrS ei sätesta üheselt ja selgelt, et pankroti väljakuulutamisega lõpeb võlausaldaja arestipandiõigus. Arest ja arestipandiõigus on oma olemuselt erinevad ning üksteisest eraldiseisvad õigusmõisted. Kui täitemenetluse seadustiku mõttes on arestimiseks võlgniku valduses olevate asjade üleskirjutamine ja nende käsutamise keelamine, siis arestipandiõiguse puhul on tegu pandiõigusele sarnase võlausaldajale omistatud õigusega. Antud pandiõigus tekib vara arestimise käigus. Hagi tagamise korras ning tagajärjena näeb arestipandiõiguse tekkimise ette TsMS § 389 lg 1, mitte TMS. Seevastu arestipandiõiguse lõppemist võlgniku pankroti väljakuulutamisega ei näe ette TsMS ega mõni muu seadus. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 281 lg 2 kohaselt kohaldatakse käsipandi kohta sätestatut vastavalt ka seaduse alusel tekkinud vallaspandiõigusele, kui asjaomane seadus ei näe ette teisiti. Käsipandi lõppemise alused on sätestatud ammendavalt AÕS §-des 284-286 ning PankrS ei näe ette täiendavaid vallaspandiõiguse (arestipandiõiguse) lõppemise aluseid. Kuivõrd pankroti väljakuulutamine ei ole üheks TsMS § 389 lg 1 alusel tekkinud arestipandiõiguse (käsipandi) lõppemise aluseks, siis tuleb lähtuda AÕS §-des 284-286 sätestatust ning lugeda, et apellandi kasuks tekkinud arestipandiõigus ei lõppenud vastustaja 1 pankroti väljakuulutamisega. Arestipandiõiguse mittelõppemine pankroti väljakuulutamisega on kooskõlas võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega, vastupidine seisukoht oleks aga ebaõiglane võlausaldaja suhtes, kelle kasuks on arestitud enne pankrotimenetluse algatamist hagi tagamise korras pankrotivõlgniku vara ning kelle kasuks on jõustunud kohtulahendiga pankrotivõlgnikult välja mõistetud võlgnevus. Isegi kui eeldada, et pankrotimenetluses ei tule kohaldamisele TMS sätestatud arestipandiõiguse regulatsioon, kuna täitemenetlus ja arest on pankroti väljakuulutamise hetkest lõppenud, siis tuleneb hageja kehtiv arestipandiõigus TsMS-st ning PankrS-st. Nii üld- kui eriseadus ei näe ette, et pankroti väljakuulutamisega lõppeks hagejal tekkinud arestipandiõigus. Käesoleva tsiviilasja lahendamisel tuleb silmas pidada võlausaldajate (pandipidajate) võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuivõrd seadusandja on lugenud, et pankrotimenetluses on kinnisasja osas kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõue eesõigusnõue, siis on igati põhjendatud ning PankrS mõttega kooskõlas lugeda eesõigusnõudeks ka vallasasjadele enne pankroti väljakuulutamist tekkinud arestipandiõigus. Vastupidine tõlgendus kitsendaks ebaõiglaselt selle võlausaldaja õigusi, kelle nõue on tagatud arestipandiõigusega vallasasjadele. Seega, kuna PankrS §-s 45 puudub selge regulatsioon, mis sätestaks, et pankroti väljakuulutamisel lõppeb arestipandiõigus, tuleb seaduse tõlgendamisel lähtuda tõlgendusest, mis ei kahjustaks hagi tagamise korras vallasasja osas pandipidajat (arestipandiõigus) oluliselt enam, kui kinnisasja osas pandipidajat (kohtulik hüpoteek); 2) ei ole asjakohane maakohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-38-08. Antud lahendis sisalduv viide arestipandiõiguse lõppemisele ei ole kohaldatav käesolevas vaidluses, kuna hagi ese oli oluliselt erinev käesoleva vaidluse esemest. Nimetatud lahendis lahendas Riigikohus õiguslikku probleemi, mis puudutas küsimust, kas võlgniku pankroti väljakuulutamata jätmisel (nt raugemise või avalduse rahuldamata jätmise tõttu) võib võlgniku suhtes jätkuda enne pankrotimenetluse algatamist alustatud pankrotimenetlus. Lahendi punktis 11 sisalduvat märkust
Riigikohus kuidagi ei põhjenda ning ei selgita ning selleks puudus ka vajadus, kuna lahendati erineva sisuga õiguslikku küsimust võrreldes praegusega; 3) ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-143-10 ei ole käesolevas vaidluses asjakohane. Kuna Riigikohus pidas kohtupraktika ühtlustamise eesmärgil vajalikuks anda eelnimetatud lahendis üldine hinnang kohtuliku hüpoteegi instituudile pankrotimenetluses (kohtuliku hüpoteegi tagajärjed võlgniku pankroti väljakuulutamisel), siis kõnealuse lahendi põhimõtted on kohaldatavad ka käesolevas vaidluses. Seda põhjusel, et hagi tagamise käigus seatud kohtulik hüpoteek ning vallasasjadele tekkinud arestipandiõigus on sarnased pandiõigused. Täiendav pandipidaja õiguste kaitse ehk arestipandiõiguse mittelõppenuks lugemine on kohaldatav pandipidajale käesolevas tsiviilasjas, kellel on tekkinud läbi hagi tagamise toimingu pandiõigus kostja vallasasjadele; 4) on täitemenetluse käigus tehtud kõik vajalikud toimingud arestipandiõiguse tekkimiseks (23.12.2008 Viru Maakohtu määruse alusel võlgniku vara arestimine) ning hagi tagamise aluseks oleva nõude suhtes on olemas jõustunud kohtuotsus (Viru Maakohtu 01.09.2009 kohtumäärus). Seega on hagejal tekkinud arestipandiõigus Viru Maakohtu 23.12.2008 määrusest tsiviilasjas nr 2-08-87299 ja valllasvara arestimise aktides 04.02.2009 ja 01.03.2009 nimetatud varale ning hageja nõue on VisionSystems OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esimese järgu nõudeks vara müügist saadu ulatuses.
6.VisionSystems OÜ (pankrotis) pankrotihaldur T.K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja 1 palub jätta menetluskulud AS Baltic Agro kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei nõustu kostja 1 hageja seisukohaga nagu ei näeks kehtiv õigus ette arestipandiõiguse lõppemist pankroti väljakuulutamisel. PankrS § 45 sätestab võlgniku varale tekkinud arestipandiõiguse lõppemise aluse. Arestipandiõigus on täitemenetluses arestimisega tekkiv seaduslik pandiõigus. Hageja peamine viga seisneb selles, et hageja püüab ekslikult eristada aresti ja arestipandiõigust. Seadusandja on täitemenetluses sidunud aresti ja arestipandiõiguse. Seega, kui lõpeb täitemenetlus, lõpeb ka arestipandiõigus. Seda seisukohta kinnitab ka Riigikohus oma lahendi nr 3-2-1-38-08 p-s 11, märkides, et PankrS § 45 kohaselt lõpeb enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest ja seega ka arestipandiõigus. Maakohus on õigesti ja põhjendatult leidnud, et PankrS § 45 kohaselt lõpeb arestipandiõigus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Seega on arestipandiõigusest tulenev pandipidaja eesõigus sissenõudjal ainult täitemenetluses ja mitte pankrotimenetluses, nagu ekslikult väidab hageja; 2) ei nõustus kostja 1 hageja väitega nagu rikuks arestipandi lõppemine pankroti väljakuulutamise korral võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet pankrotimenetluses. Vastupidi – igasugune pandiõigus rikub võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet pankrotimenetluses. Võlgniku pankrotistumisel saab võlausaldajate nõuete rahuldamine toimuda üksnes pankrotimenetluses sätestatud regulatsiooni kohaselt. PankrS § 153 sätestab nõuete rahuldamisjärgud. PankrS § 153 lg 1 p 1 kohaselt saab pandiga tagatud tunnustatud nõudeid käsitleda eesõigusnõuetena teiste pankrotimenetluse võlausaldajate nõuete ees. Lisaks teeb pankrotiseadus nõuete rahuldamise järkude seisukohast vahet veel ka tähtaegselt esitatud ja tähtaegselt esitamata nõuetel (PankrS § 153 lg 1 p-d 2 ja 3). Seega ei ole võlausaldajate võrdsuspõhimõte pankrotimenetluses sugugi kõikehõlmav. On õiguspoliitiline otsus, kui kaugele on võimalik erinevate pandiõigustega tagatud nõuetele eelisõiguste andmisel pankrotimenetluses minna. Seadusandaja on otsustanud, et pankroti väljakuulutamisega arestipandiõigus lõpeb. Hageja soovi anda arestipandiõigusega tagatud nõudele pankrotimenetluses eelisõigusnõude staatus ei ole võimalik võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega põhjendada.
Arestipandiõigusega tagatud nõudele eelisõigusnõude staatuse andmine rikuks võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet; 3) ei ole asjakohane hageja viide TsMS § 389 lg-le 1, sest selline säte reguleerib situatsiooni, kui arestipandiõigus on tekkinud tulenevalt hagi tagamisest. Nimelt võimaldab TsMS § 378 lg 1 p 2 kostjale kuuluva vara arestimist. Antud juhul ei tulenenud hageja arestipandiõigus mitte sellest, et hageja oleks hagi tagamise raames taotlenud kostja 1 vara arestimist, vaid hageja arestipandiõigus tulenes TMS § 65 lg-st 1; 4) ei nõustu kostja 1 hageja seisukohaga, et käesolevas asjas kuuluvad kohaldamisele Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-143-10 väljendatud seisukohad. Hagi tagamise raames seatud kohtulikku hüpoteeki ning täitemenetluses TMS § 65 lg 1 kohaselt tekkinud arestipanti ei saa PankrS § 45 tähenduses samastada, nagu seda püüab teha hageja. Seadusandja on PankrS § 45 näol näinud ette regulatsiooni TMS § 65 lg 1 alusel tekkinud arestipandi saatusest pankroti väljakuulutamise korral – see lõpeb. PankrS § 45 regulatsioon ei kohaldu kehtiva õiguse kohaselt kohtulikule hüpoteegile, mida kinnitab üheselt ka asjaolu, et enne 01.01.2006 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni järgi lõppes pankroti väljakuulutamisega ka kohtulik hüpoteek. Muudatuse kohta on eelnõu (273 SE) seletuskirjas märgitud, et selle eesmärk on anda kõikidele hüpoteegipidajatele võrdne kaitse. Riigikohtu lahend nr 3-2-1-143-10 käsitleb kitsalt just kohtulikku hüpoteeki – veelgi täpsemalt, kohtliku hüpoteegi saatust pankrotimenetluses, olukorras, kui kohtuliku hüpoteegiga tagatud hagi jäetakse PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. Käesoleval juhul ei ole hageja nõue kostja 1 vastu tagatud hagi tagamise raames kohtuliku hüpoteegiga. Samuti ei ole hageja hagi kostja 1 vastu jäetud PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. Asjaolu, et Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-143-10 kohtuliku hüpoteegi kohta väljendatud seisukoht ei ole kohaldatav TMS § 65 lg 1 alusel tekkinud arestipandiõiguse osas, kinnitab ka Riigikohtu enda seisukoht viidatud otsuse punktis 21, kus Riigikohus viitab üheselt PankrS § 45 regulatsioonile ning märgib, et viidatud sätte alusel lõpeb pankroti väljakuulutamisega enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest. Riigikohus ei viita, et tema kõnealuses otsuses kohtuliku hüpoteegi kohta väljendatud seisukoht oleks kohaldatav ka TMS § 65 lg 1 alusel tekkinud arestipandi suhtes. Samuti ei viita Riigikohus, et oma lahendiga asjas nr 3-2-1-143-10 oleks Riigikohus muutnud oma seisukohta, mida Riigikohus väljendas lahendis nr 3-2-1-38-08; 5) on maakohus õigesti tuvastanud, et asjas ei saa kohaldada analoogiat, kuna PankrS § 45 näol on olemas regulatsioon arestipandiõiguse lõppemiseks.
7.OÜ Mark Oil vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. OÜ Mark Oli palub jätta menetluskulud AS Baltic Agro kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus õigesti kohaldanud PankrS §-i 45. Maakohus on asunud asja lahendades õigele seisukohale, et aresti ja arestipandiõigust ei saa pankrotimenetluses vaadelda eraldiseisvana. Võlausaldaja arestipandiõigus lõpeb pankroti väljakuulutamisega; 2) tekib TsMS § 389 lg 1 ja lg 6 alusel vara arestimisega kohtutäituri poolt arestitud varale arestipandiõigus. Muud regulatsiooni arestipandiõiguse sisu ja kehtivuse kohta TsMS-is ei ole. TMS § 65 kohaselt tekib sissenõudjal täitemenetluses arestimise akti alusel arestipandiõigus. TSM § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. OÜ VisionSystems (pankrotis) pankrot kuulutati välja Viru Maakohtu 31.05.2010 määrusega. Seega lõppes pankroti väljakuulutamisega OÜ VisionSystems (pankrotis) suhtes algatatud täitemenetlus ning lõppes TMS § 45 alusel ka hageja kasuks OÜ VisionSystems (pankrotis) varale kohaldatud arest. PankrS § 45 regulatsiooni tuleb mõista kui täitemenetluses võlgniku
varale tekkinud arestipandiõiguse lõppemise alust, aresti ja arestipandiõigust ei saa pankrotimenetluses vaadelda eraldiseisvana; 3) ei ole kohtulik hüpoteek samastatav arestiga ega arestipandiõigusega. TsMS § 389 lg 1, mis sätestab regulatsiooni arestipandiõigusele, sellist õiguste samastamist teiste pandiõigustega ette ei näe ning seadusandja on PankrS §-ga 45 üheselt ette näinud aresti, seega ka arestipandiõiguse, lõppemise. Arestipandiõigus annab ainult täitemenetluses TMS § 65 lg 1 alusel sissenõudjale samad õigused nagu lepingu alusel seatud või seaduse alusel tekkinud pandiõigus, kui seadusest ei tulene teisti. Kuna regulatsioon PankrS § 45 alusel on arestipandiõiguse lõppemiseks olemas, puudub vajadus analoogia kasutamiseks. Kuna hageja arestipandiõigus OÜ VisionSystems (pankrotis) varale on alates 31.05.2010 lõppenud, siis puudub seadusest tulenev alusel hageja nõude tunnustamiseks esimese järgu nõudena.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 4. juuli 2011 otsus muutmata. Kuna Viru Maakohtu 4. juuli 2011 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti kohaldanud menetlusõiguse- ja materiaalõiguse norme ning ükski apellandi väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
9.Ebaõige on apellandi väide, et arest ja arestipandiõigus on vaadeldavad eraldiseisvana ning seetõttu PankrS §-is 45 sätestatud regulatsioon ei kohaldu täitemenetluses võlgniku varale tekkinud arestipandiõigusele, s.o enne pankroti väljakuulutamist täitemenetluses tekkinud arestipandiõigus ei lõpe. Vastavalt PankrS §-le 45 enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest lõpeb pankroti väljakuulutamisega. TMS § 65 lg 1 kohaselt arestimise ajast tekib sissenõudjal arestipandiõigus arestitud asjale. TSMS § 389 lg 1 järgi vara arestimisel ei või kostja arestitud vara käsutada; muu vallasvara kui laevakinnistusraamatusse kantud laeva või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki arestimisega tekib lisaks arestipandiõigus. TMS § 65 lg-st 1 ja TsMS § 389 lg-st 1 tuleneb, et arestipandiõiguse tekkimise aluseks on aresti kohaldamine ning juhul, kui arest lõpeb, siis lõpeb ka selle aresti kohaldamise tulemusena tekkinud arestipandiõigus. Arestipandiõigus on täitemenetluses arestimisega tekkiv seaduslik pandiõigus. Lähtudes eeltoodust on ebaõige apellandi seisukoht, et kuigi pankroti väljakuulutamisega võlgniku varale kohaldatud arest lõpeb pankroti väljakuulutamisega, siiski ei lõpe arestimisega tekkinud arestipandiõigus. Siinkohal on maakohus õigesti viidanud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-38-08 p-le 11, milles märgitu kohaselt „PankrS § 45 kohaselt lõpeb enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest (seega ka arestipandiõigus).“ Eeltoodu alusel on maakohus põhjendatult leidnud, et PankrS § 45 kohaselt lõpeb arestipandiõigus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Arestipandiõigusest tulenev pandipidaja eesõigus on sissenõudjal ainult täitemenetluses ja mitte pankrotimenetluses.
10.Arestipandiõiguse lõppemine pankroti väljakuulutamise korral ei riku võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet pankrotimenetluses ning apellandi vastupidine väide on alusetu. Võlausaldajate võrdne kohtlemine pankrotimenetluses peaks olema tagatud sellega, et nõuete
rahuldamine pankrotimenetluses toimub seaduses sätestatud regulatsiooni kohaselt. Seadusandaja on otsustanud, et pankroti väljakuulutamisega arestipandiõigus lõpeb ning seetõttu just arestipandiõigusega tagatud nõudele eelisõigusnõude staatuse andmine võib rikkuda võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet.
11.Õige on maakohtu seisukoht, et asjakohane ei ole hageja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-143-10, sest selles väljendatud seisukohad ei ole kohaldatavad käesolevas asjas. Hagi tagamiseks seatud kohtulikku hüpoteeki ning täitemenetluses TMS § 65 lg 1 kohaselt tekkinud arestipandiõigust ei saa PankrS § 45 tähenduses samastada. Riigikohtu lahend nr 3-2-1-143-10 käsitleb kitsalt kohtuliku hüpoteegi saatust pankrotimenetluses ja seda olukorras, kui kohtuliku hüpoteegiga tagatud hagi jäetakse PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. Käesoleval juhul ei ole hageja nõue kostja 1 vastu tagatud hagi tagamise raames kohtuliku hüpoteegiga. Samuti ei ole hageja hagi kostja 1 vastu jäetud PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. Asjaolu, et Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-143-10 kohtuliku hüpoteegi kohta väljendatud seisukoht ei ole kohaldatav TMS § 65 lg 1 alusel tekkinud arestipandiõiguse osas, kinnitab viidatud lahendi p 21, milles märgitakse, et PankrS § 45 kehtiva redaktsiooni järgi lõpeb pankroti väljakuulutamisega üksnes enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest. Riigikohtu lahendist ei tulene, et kohtuliku hüpoteegi kohta väljendatud seisukoht oleks kohaldatav ka TMS § 65 lg 1 alusel tekkinud arestipandiõiguse suhtes. Kuna aresti (seega ka arestipandiõiguse) lõppemist reguleerib PankrS § 45, siis on õige maakohtu seisukoht, et asjas puudub alus analoogia korras kohtuliku hüpoteegi kohta käivate sätete kohaldamiseks.
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.