Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
01. juuli 2011a Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-49736
Tsiviilasi
OÜ DI(registrikood XXX, asukoht XXX) hagi V Ž (Ž , isikukood XXX, elukoht XXX) vastu 4 699,77 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
2 350 krooni (150,19 eurot)
Kohtuistungi toimumise aeg
07. juuni 2011a
Kohtuistungil osalenud
Hageja lepinguline esindaja Külliki Tammik Kostja V Ž Tõlk Jelena Kremez
isikud
Hageja nõue ja selle põhjendused 19.11.2010 esitas hageja kostja vastu maksekäsukiirmenetluses avalduse 2 350 krooni ja viiviste 2 345,96 krooni saamiseks. Nõue tulenes 29.10.2007 sõlmitud laenulepingust SMS Kiirlaen OÜ-ga, mis on loovutatud hagejale. Seoses vastuväite esitamisega anti asi arutamiseks hagimenetluse korras.
02.12.2010 esitas hageja hagi. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja OÜ SMS Kiirlaen sõlminud 29.10.2007 laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist XXX laenu summas 2 000 krooni lepingu sõlmimise tasuga 350 krooni. Laenu pidi kostja tagastama hiljemalt 13.11.2007. Kostja autentis ennast laenulepingu sõlmimisel pangalingi kaudu. Samuti saatis kostja tema poolt andmetes esitatud mobiiltelefonilt konto kinnitamiseks sõnumi. Kostja kinnitas ka tema e-posti aadressile saadetud kontrollkirja. Seejärel aktiveeriti kostja kasutajakonto. Kostja taotles laenu summas 2 000 krooni. Laen kanti 29.10.2007 kostja pangakontole. 04.08.2010 loovutas laenuandja oma nõude hagejale. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 2 350 krooni ja viiviste 2 349,77 krooni väljamõistmist. Hageja on arvestanud viivist alates 14.11.2007 ning viiviste tegelik suurus oleks 22 197,78 krooni. Hageja vähendab viivise protsenti 0,09%-ni lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised 0,09% alates 29.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole sellist laenulepingut selliste tingimustega sõlminud, ID-kaarti kostjal ei ole. Asja on juba arutatud maksekäsu kiirmenetluses. Kostjal puudub ka vara. Kostja ainus sissetulek on pension 4 305 krooni kuus, kostja maksab üüri 2 000 krooni kuus. Kostja palub kohaldada ka aegumist. Kostja palub ka seda, et talle makstaks tagasi kautsjon 40 000 krooni, mis on tasutud tsiviilasjas nr 2-05-17713. Kohtuistungil selgitas kostja, et ei mäleta, et oleks laenulepingut sõlminud, kõik oma laenud on kostja tagastanud. Kohtu põhjendused Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on sõlminud laenulepingu, mille alusel raha tagastamist hageja temalt nõuab. Hageja märgib, et leping on sõlmitud interneti teel, kostja väidab, et tema ei ole lepingut sõlminud. Hageja esitatud laenulepingu järgi on laenu andja SMS Kiirlaen OÜ ja laenusaaja Eesti Vabariigis alaliselt elav vähemalt 18 ja kuni 70 aastane füüsiline isik, kelle laenutaotluse on laenuandja heaks kiitnud. Hageja on esitanud tõendi autentimise kohta, mille järgi on kostja 29.10.2007 esitanud laenutaotluse 2 000 krooni saamiseks 15 päevaks lepingutasuga 350 krooni. Autentimine toimus Hansapanga kaudu. 29.10.2007 on SMS Kiirlaen OÜ kandnud kostja kontole 2 000 krooni selgitusega: „Laenulepingu (Laen 2000eek-i 15päevaks). Nende tõendite pinnalt asub kohus seisukohale, et laenuleping kostja ja SMS Kiirlaen OÜ vahel on sõlmitud. Tõenditest nähtub, et kostjale on laenulepingu järgi raha üle kantud. Ülekandes on viidatud konkreetselt antud laenulepingule. Seetõttu pole kohtul alust kahelda hageja väidetes laenulepingu sõlmimise kohta. Kohtu järeldust ei lükka ümber ka kostja väide, et tal pole ID-kaarti, sest autentimine on antud juhul toimunud pangalingi kaudu, mida saab teha ka ilma ID-kaardita (näiteks paroolikaardiga). Sellisel teel autentimine vastab elektroonilisele allkirjale tsiviilaseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 80 tähenduses ning tehing on sõlmitud elektroonilises vormis. Elektrooniline vorm on sama õigusliku tähendusega kui omakäeline allkiri. Kohus leiab, et kostja ja SMS Kiirlaen OÜ on 29.10.2007 sõlminud laenulepingu nr 2100148055. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt „laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.“ Kohus kvalifitseerib pooltevahelise suhte laenusuhtena. Kuivõrd tõendamist on leidnud kostja
poolt laenulepingu sõlmimine, kohalduvad laenulepingu tingimused: lepingutasu 350 krooni, tagastamise tähtaeg 13.11.2007, viivis 0,85% päevas (lepingu p 11.1), mida hageja on vähendanud 0,09%-ni päevas. Kostja väidab, et kõik oma laenud on ta tagastanud. See väide ei ole aga leidnud tõendamist, sest kostja ei ole kohtule esitanud sellekohast tõendit. Kohus tegi kostjale ettepaneku laenu tagastamise kohta tõendeid esitada, kuid kostjal tõendeid esitada ei olnud. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb võetud kohustusi täita. Kohustuste täitmisest ei vabasta kostja raske majanduslik olukord, millele ta on viidanud. Võlanõuete üleandmise 04.08.2010 aktist nr 4011/3-1 nähtub, et SMS Kiirlaen OÜ on nõude kostja vastu üle andnud hagejale. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt laenulepingust tuleneva kohustuse täitmist. Kuivõrd kostja ei ole tagastanud laenu tähtaegselt, on hagejal VÕS § 113 lg 1 alusel õigus nõuda lepingust tulenevat viivist. Kohus rahuldab hageja nõuda välja mõista kostjalt põhivõlg 2 350 krooni ja viivised 2 349,77 krooni. Kohtupraktika on pidanud viiviseid kuni põhivõla suuruseni mõistlikuks. Kohus arvutab need summad ümber eurodesse. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus kehtivast Euroopa Keskpanga vahetuskursist ja euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvestusreeglitest. Kohus leiab, et hagi ei ole aegunud. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg 3 kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Aegumine algas 01.01.2008 kell 00.00 ning kulgeb kuni 31.12.2011 kell 24.00. Avaldus maksekäsu kiirmenetluses on esitatud 19.11.2010, mil aegumine TsÜS § 160 lg 2 p 3 järgi peatus. Nõue ei ole aegunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi „viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.“ Hageja nõuab viivist 0,09% päevas alates 29.11.2010 kuni põhinõude 2 350 krooni tasumiseni. Kohus mõistab viivise protsendina põhinõudest välja alates 02.12.2010. Nimelt võimaldab TsMS § 367 viivise välja mõista just hagi esitamise hetke seisuga (antud juhul 02.12.2010), mitte maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise seisuga. Kui hageja esitab hagi, tuleb viivis hagis välja arvutada konkreetse summana ning vajadusel tasuda sellelt riigilõiv (kui see ületab põhinõude suurust). Protsendina saab viivise välja mõista üksnes hagi esitamise päevast alates. Kostja leiab, et temale kuulub tagastamisele kautsjon, mis on tasutud tsiviilasjas nr 2-0517713. Kohus on selgitanud kostjale ka kohtuistungil, et antud vaidluses lahendatakse hageja nõuet ning teises tsiviilasjas tasutud kautsjon hagejasse ega tema nõudesse ei puutu. Kautsjoni tagastamist on kostjal seadusest tulenevate aluste esinemisel õigus taotleda tsiviilasjas mille raames kautsjon on tasutud.
Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.
TsMS § 174 lg 1 alusel hageja võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.