Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (5)

2-10-49604 Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 01.07.2011. a kell 15. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja - M. C. BF. E. ja kostja – A. L. , mille alusel väljastati kostjale laen 3000 krooni, millele lisandus lepingu sõlmimise tasu 300 krooni. Kostja kohustus tagastama hagejale laenu ning tasuma lepingu sõlmimise tasu 01.12.2007.a. Kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt. Hagiavalduse esitamise seisuga on tagastamata laen ja maksmata lepingu sõlmimise tasu. Hageja on arvestanud vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-le 5.1 tasumata laenusummalt - 3000 kroonilt viivist 0,5% päevas, mis on seisuga 03.10.2010. a 15540 krooni. Laenulepingu üldtingimuste p 5.3 sätestab laenusaaja kohustuse tasuda laenuandjale teenustasu 150 krooni teatise saatmise eest laenusaajale, kui viimane ei tagasta laenu õigeaegselt. Hageja on saatnud kostjale vastavad teatised 13.12.2007 ja 27.12,2007. Kuna kostja ei ole täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt nõuab 19140 krooni väljamõistmist, millest on tagastamata laen 3000 krooni, lepingu sõlmimise tasu 300 krooni, teadete saatmise kulud 300 krooni ja viivis seisuga 03.10.2010. a 15540 krooni. Samuti nõuab hageja kostjalt viivise 0,5% päevas väljamõistmist põhinõudelt – 3000 krooni - alates 04.10.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 27.04.2011 (tl 20), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust.

2 (5)

2-10-49604 Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 1-2).

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale tähitud kirjaga postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud isiklikult kostjale (tl 20). Seega on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud TsMS §-de 312 lg 1 ja 313 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 17.05.2011. a) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 3 (5)

2-10-49604 VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist); kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada euroks, jagades need 15,6466-ga. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist 0,5% päevas põhinõudest (191,73 eurot ehk 3000 krooni) alates 01.12.2007. a kuni 03.10.2010. a 993,19 euro ulatuses ning alates 04.10.2010. a kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus ei pea hageja viivisenõuet suuremas summas kui on seda on esitatud põhinõue (191,73 eurot) põhjendatuks. Hagiavaldusest nähtub, et 03.10.2010 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 993,19 eurot (15540 krooni). Kohus leiab, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses kui seda on põhinõue. Eelnimetatud seisukohta on väljendanud ka Riigikohus 26.10.2010. a otsuses, s.o tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10. Hageja ei ole viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt viivise väljamõistmiseks suuremas summas kui seda on põhinõue - 191,73 eurot. Eeltoodud alustel on hagi osaliselt õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 421,80 eurot, millest on 191,73 eurot laen, 19,17 eurot lepingu sõlmimise tasu, 19,17 eurot teadete saatmise kulud ja 191,73 eurot viivis. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 2 kohaselt on 993,19 eurot ehk 15540 (3000+300 +300 + (15540 – 3600)) krooni.

4 (5)

2-10-49604 TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb jätta menetluskulud kostja kanda 34% (421,80/1223,26 x 100) ja hageja kanda 66% ulatuses TsMS § 163 lg 1 alusel. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest on kohus nõudnud ka kostjalt menetluskulude nimekirja esitamist. Menetluskulude nimekirja on määratud tähtajaks kohtule esitanud vaid hageja. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja määratud tähtajaks – 25.05.2011. a (tl 24) esitanud. Hageja on 19.05.2011. a menetluskulude nimekirjas taotlenud kostjalt riigilõivu – 255,64 eurot - väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Maksekorralduste (tl 14, ) kohaselt on tasutud hagiavalduse esitamisel 07.10.2010. a riigilõivu 1000 krooni, s.o 63,91 eurot, ja 10.05.2011. a täiendav riigilõiv 191,74 eurot. Seega on hageja taotlus riigilõivu - 255,64 euro – väljamõistmiseks asjakohane. Arvestades aga asjaolu, et kostja peab kandma menetluskulusid 34% ulatuses, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu katteks 86,92 (34% 255,64-st) eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Lembit Käis Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.