Otsuse avalikult teatavaks- 30. juuni 2011, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-1135
Tsiviilasi
Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi Andres Vingi vastu 635,53 euro nõudes
Tsiviilasja hind
413,44 eurot
Menetlusosalised ja nende hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood 10625474; asukoht Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn), esindajad esindaja juhatuse liige Kristjan Vahar (postiaadress Tartu mnt 24-20, 10115 Tallinn, telefon 644 4490; e-post [email protected]); kostja Andres Vink Kohtuistungi toimumise aeg
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi Andres Vingi vastu.
2.Välja mõista Andres Vingilt Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks 487 (nelisada kaheksakümmend seitse) eurot ja 32 senti, millest 186,94 eurot on tagastamata laenusumma, 113,44 eurot intress ja 186,94 eurot viivis.
Välja mõista Andres Vingilt Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks menetluskulud 89 (kaheksakümmend üheksa) eurot ja 47 senti.
5.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Era Liisingu Inkassoteenused AS (hageja) esitas 12.01.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 4-6), millele Andres Vink (kostja) esitas 14.02.2011 vastuväite (tl 78).
2.02.03.2011 määrusega (tl 9) lõpetati maksekäsu kiirmenetlus nõude hagimenetlusse üleandmisega.
3.23.03.2011 esitas hageja kohtule hagi (tl 15-19). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ ja kostja 17.02.2008 interneti vahendusel teenuste kasutamise lepingu nr 154873, mis võimaldas kostjal võtta kiirlaenu. 19.05.2008 esitas kostja laenutaotluse 7000 krooni (447,38 euro) saamiseks 90-neks päevaks intressiga 1775 krooni (113,44 eurot) laenu perioodiks. Laenutaotlus rahuldati ja SMS Laen OÜ kandis 19.05.2008 kostja kontole 7000 krooni. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagasi maksma hiljemalt 17.08.2008. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt meeldetuletustele ja võlateatiste esitamisele vaatamata. SMS Laen OÜ loovutas nõude hagejale koos kõikide seadusest, lepingu nr 154873 p-st 12 ja nõude loovutamise lepingust nr 061206 tulenevate õigustega. Hageja nõuab kostjalt lepinguliste kohustuste täitmist. Kuna kostja on sooritanud kolm tagasimakset kogusummas 225,29 eurot, mis hageja arvestas põhisumma katteks, siis võlgneb kostja hagejale laenu põhiosana 222,09 eurot. Hageja käsitleb kostja lepingulise kohustusena kohustust tasuda hagejale intress 90 päeva eest summas 113,44 eurot. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud lepingus fikseeritud määrast 0,5% kalendripäevas. Hageja on arvestanud viivist tagastamata laenusummalt 222,09 eurolt alates 18.08.2008 kuni 16.03.2011, saades võlgnetava viivise suuruseks 1044,93 eurot, mida hageja vähendab 300 euroni. 16.03.2011 seisuga moodustab kostja koguvõlgnevus hageja ees 635,53 eurot (222,09 + 113,44 + 300), mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 17.02.2008 lepingust nr 154873 (tl 2028), 19.05.2008 pangakonto väljavõttest taotletud laenusumma kostja kontole kandmise kohta (tl 29), laenu raportist (tl 30), lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaadist (tl 31) ning 06.12.2006 nõudeõiguse loovutamise lepingust koos lisadega (tl 32-34).
4.25.04.2011 esitas kostja hagile kirjaliku vastuse (tl 42-43), milles märgib, et tunnistab võlgnevust 186,94 euro ulatuses, kuna laenatud 447,38 eurost on tagastatud 260,44 eurot. Kostja ei ole nõus maksma hagejale intressi ega viiviseid, sest leping on kehtetu kohustusliku vorminõude täitmata jätmise tõttu. Kostja leiab, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga, mis peab olema sõlmitud kirjalikus vormis, kuid kostjale kui tarbijale ei ole antud allkirjastatud laenulepingu koopiat. Samuti ei teavitatud kostjat enne lepingu sõlmimist taganemisõigusest. Samas märgib kostja ka seda, et on nõus maksma hagejale lisaks laenule intressi seadusjärgses määras, arvestades asjaolu, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Kostja on nõus maksma hagejale ka viivist mõistlikus määras ning hageja tõendatud kulud, mis ta on teinud võlgnevuse sissenõudmiseks. Menetluskulud on kostja nõus võtma enda kanda. Kostja lisas vastusele koopia maksekorraldusest nr 23751 laenusumma kostja kontole kandmise kohta (tl 44) ning maksekorraldustest nr 190, 204 ja 29 laenusumma osalise tagastamise kohta (tl 45-47).
5.26.05.2011 esitas hageja oma kirjaliku arvamuse kostja vastusele (tl 50-53) koos kompromissilepingu projektiga (tl 54-55). Hageja hinnangul ei ole tegemist tühise lepinguga. Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, mille kohaselt peab tehing olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil ning sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Lepingu nr 154873 sõlmimisel 17.02.2008 on pooled nimetatud nõudeid järginud. Hageja märgib lisaks 2(5)
veel seda, et esialgne võlausaldaja teavitab kõiki laenuvõtjaid lepingust taganemise õigusest ja kostja sellise väite puhul, et ta ei olnud taganemisõigusest teadlik, on tegemist pahatahtliku väitega, millega kostja soovib kohut eksitada. Pealegi on kostja käesolevaks ajaks kaotanud lepingust taganemise õiguse. Kuna leping, milles lepiti kokku intressis 113,44 eurot laenuperioodi eest, kehtib ja kostja ei ole intressi tagasi maksnud, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi 113,44 euro ulatuses. Samuti on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas laenusumma tähtaegselt tagastamata jätmise tõttu. Hageja on nõus vähendama viivist 186,94 euroni. Hageja esitab kostjale omapoolse kompromissi ettepaneku, kuid juhul, kui kostja keeldub kompromissi sõlmimisest, siis palub hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 487,32 eurot, millest laenu põhiosa on 186,94 eurot, intress 113,44 eurot ja viivis 186,94 eurot.
6.20.06.2011 esitas kostja vastuse hageja arvamusele (tl 61-62). Vastuse kohaselt sai kostja laenulepinguga tutvuda alles kohtumenetluse ajal, enne ei ole kostjale lepingudokumenti või selle koopiat antud. Kuna hageja ei olnud lepingu sõlmimise juures, siis ei ole ta teadlik sellest, kas kostjat lepingust taganemisõigusest teavitati või mitte. Seega ei saa hageja väita, et tegemist on kostja eksliku väitega mitteteavitamise kohta. Hagejal on õigus saada laenult intressi, kuid tehingu kehtetuse tõttu mitte lepingus sätestatud intressimääras. Kuivõrd viivis ei tohi ületada laenusummat, siis on kostja nõus viivisega summas 186,94 eurot. Kostja on valmis sõlmima kompromissi tingimustel, et põhivõla ja viivise suuruseks on 186,94 eurot ja intressi määraks 30% aastas. Kostja soovib võlgnevuse ja pool hageja poolt tasutud riigilõivust tasuda maksegraafiku alusel igakuiselt 5 euro kaupa, kuna rohkem ei ole kostjal võimalik maksta.
7.Hageja esitas 27.06.2011 arvamuse kostja vastusele (tl 64-66), jäädes oma seisukohtade juurde. Hageja märgib, et leping on sõlmitud elektrooniliselt arvutivõrgus, mistõttu ei allkirjastata lepingu teksti füüsiliselt ega anta lepingudokumenti lepingupoolele üle. Lepingu tekst säilitatakse ja kostjal on olnud kogu aeg võimalus sellega tutvumiseks, logides end sisse talle antud paroolidega SMS Laen OÜ kodulehel www.smslaen.ee. Kostja on laenupakkuja tingimustega nõustunud, mida kinnitab lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaat. Kostja ei ole tõendanud asjaolu, et teda ei ole lepingust taganemisõigusest teavitatud. Kehtiva lepingu korral tuleb kostjal maksta intressi vastavalt kokkulepitud määrale. Kuna kostja on nõustunud tasuma viivist summas 186,94 eurot, siis on kostja viivise nimetatud suuruses omaks võtnud ja hageja palub kostjalt välja mõista viivise katteks 186,94 eurot. Hageja ei nõustu sõlmima kostjaga kompromissi kostja poolt pakutud tingimustel.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooltele on kätte toimetatud 31.05.2011 kohtumäärus (tl 56-57) hagi menetlemise kohta lihtsustatud korras (tl 59, 60). Pooled ei ole kohtule teatanud enda ärakuulamise soovist, mistõttu asub kohus seisukohale, et pooled ei soovi enda ärakuulamist. Samuti ei ole pooled esitanud kohtule kinnitamiseks nende poolt allkirjastatud kompromissilepingut.
9.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on tunnistanud põhinõuet (tagastamata laenusumma) summas 186,94 eurot (tl 42) ja nõustunud tasuma hagejale viivist põhinõude ulatuses (tl 62). Seega on kostja võtnud hagi õigeks 373,88 euro ulatuses, mistõttu tuleb selles osas hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 186,94 eurot tagastamata laenusumma ja
3(5)
186,94 eurot viivise katteks. Ka hageja on nõustunud laenu põhiosa ja viivise väljamõistmisega summas 186,94 eurot kummagi nõude katteks (tl 53, 66). Hageja nõuab kostjalt lepingu nr 154873 p 4 järgi kokkulepitud määras intressi väljamõistmist summas 113,44 eurot. Kostja väitel on leping kehtetu kirjaliku vorminõude täitmata jätmise tõttu. Samuti on leping tühine põhjusel, et kostjat kui tarbijat ei teavitatud õigusest lepingust taganeda. Kostja on vastuses hagile märkinud (tl 43), et on nõus maksma hagejale seetõttu intressi seadusjärgses määras. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et SMS Laen OÜ ja kostja sõlmisid 17.02.2008 interneti vahendusel lepingu nr 154873 (tl 20-28), mis võimaldas kostjal 19.05.2008 võtta kiirlaenu 7000 krooni (tl 29). Vaidlus puudub ka selles, et SMS Laen OÜ tegutses kostjale laenu andes oma majandus- ja kutsetegevuse raames ning kostja oli SMS Laen OÜ-ga lepingut sõlmides tarbijaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 34 tähenduses. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuse võtmiseks olema kirjalikus vormis. Tarbijale tuleb anda lepingudokument või selle koopia. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 1 näeb ette, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt TsÜS § 80 lg-le 1 loetakse tehingu kirjaliku vormiga võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab tehing elektroonilise vormi järgimiseks olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Eelpool nimetatud tingimused on antud juhul täidetud. Hageja poolt esitatud laenu raport (tl 30) ja lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaat (tl 31, 67) võimaldavad kostja allkirja tehinguga seostada. Seega saab asuda seisukohale, et on järgitud tehingu kirjalikku vormi. VÕS § 404 lg 2 kohaselt peavad tarbija poolt allkirjastatud tahteavalduses olema märgitud pdes 1-10 nimetatud andmed, muu hulgas ka tarbija taganemisõigus (p 9). Samas näeb VÕS § 408 lg 2 ette, et VÕS § 404 lg-s 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Vaidlust ei ole selles, et kostja on laenu kätte saanud (tl 29, 44). Järelikult ei ole vaidlusalune leping tühine ka põhjusel, et kostjat ei teavitatud lepingust taganemise õigusest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal laenusumma ja intressi tagasi maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Lepingut interneti vahendusel sõlmides oli kostjal võimalik valida laenusummat ja selle tagasimakse tähtaega, sellega aga kujundada ka intressimäära. Lepingu p-st 4 nähtub, et laenu intress oli 7000 krooni suuruse laenusumma puhul 90-ne päevase maksetähtaja korral 1775 krooni, mis on 113,44 eurot. Kostja on laenu taotledes selliste tingimustega nõustunud. Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt on isikud vabad ning õigustatud ise otsustama oma õiguste ja kohustuste üle. Kuna kostja on rikkunud lepingust tulenevat intressi maksmise kohustust, siis on hageja intressinõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 113,44 eurot.
4(5)
Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võla 487,32 eurot, millest 186,94 eurot on tagastamata laenusumma, 113,44 eurot intress ja 186,94 eurot viivis.
10.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 89,47 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud 41,54 eurot). Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses sätestatud määras, siis on põhjendatud määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 89,47 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele.
Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.