Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kostja vastus Kohtule esitatud vastuses kostja nõudeid ei tunnista. Kostja leiab, et hagi on aegunud. Leping oli sõlmitud tähtajaga 12.11.2006. Leping pidi pikenema, kui klient jätkab pärast tähtaja möödumist T teenuse tegelikku kasutamist. Kostja ei olnud rahul teenuse kvaliteediga ning avaldas septembris 2006 esmast soovi lepingu lõpetamiseks. Kuna kostja lõpetas teenuste kasutamise on kostjal õigustatud eeldus, et leping lõppes 12.05.2005. Sellel päeval muutusid sissenõutavaks kõik hageja nõuded kostja vastu ja hageja nõue on aegunud. Kostjani jõudis hageja nõue esmakordselt maksekäsu kiirmenetluse vahendusel 06.12.2010. Kostjale jääb arusaamatuks ka hageja nõude sisu. Selgusetu on see, millisel perioodil on põhivõlg tekkinud ning samuti viiviste arvestamise periood. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja selgitas, et nõuab võlgnevust tulenevalt viiest arvest, mis on esitatud kostjale perioodil 06.11.2006-06.03.2007. Arvete kogusumma on küll 3 292,65 krooni, kuid hageja ei nõua leppetrahvi 2 000 krooni ning viivist 60 krooni. Hageja nõue on 1 232,65 krooni, s.o 78,78 eurot. Hagejal puuduvad tõendid, et leping oleks lõppenud 12.11.2006, nõude loovutaja selle kohta infot ei omanud. 06.12.2006 arvest on näha, et kostja sai teenust perioodil 07.11.200606.12.2006. Seetõttu ei vasta tõele, et leping oleks lõpetatud 12.11.2006. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud. Arvega esitatud nõude aegumistähtaeg hakkab kulgema kalendriaasta lõpust, seetõttu aeguksid 2007a-st tulenevad nõuded 31.12.2010 kell 24.00. Hageja pöördus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse 27.09.2010, seetõttu aegumine katkes. Hageja möönab, et 2006a arve on aegunud. Hageja või tema õiguseelneja on nõudega võlg tasuda kostja poole pöördunud 2006a-l 3 korda, 2007a-l üks kord sms-ga või e-kirjaga kostja aadressil. TAS-i andmetel on kostja 09.03.2007 pöördunud arve selgituse saamiseks klienditeenindusse. Hageja palub hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt põhivõlg 25,56 eurot ja viivised 25,50 eurot. Kohtu põhjendused 27.09.2010 esitas hageja nõude kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses. Seoses vastuväite esitamisega anti 03.01.2011 määrusega asi arutamiseks üle hagimenetluse korras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 järgi leiab kohus, et menetleb asja lihtmenetluse korras. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis, istungi pidamist ei ole pooled soovinud. Hagihind ei ületa 2 000 eurot. Seetõttu saab asja arutada lihtmenetluses ilma kohtuistungit pidamata. 12.05.2005 on kostja ja TAS sõlminud T mobiiltelefoniteenuste lepingu (t lk 37-55, 75-80). Lepingu järgi osutas TAS kostjale mobiilside teenust ning kostja kohustus selle eest tasuma. Lepingu juurde kuuluvad T teenuste kasutamise tingimused (edaspidi üldtingimused). Lepingu sõlmimises vaidlus puudub. 14.06.2010 on TAS teatanud nõude loovutamisest hagejale (t lk 57). Ka nõude loovutamise üle vaidlus puudub. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Hageja nõue tuleneb viiest arvest, mis on esitatud 06.11.2006, 06.12.2006, 06.01.2007, 06.02.2007 ja 06.03.2007 (t lk 88-97). Poolte vahel on vaidlus, nõude aegumise ja lepingu lõppemise aja üle. Esmalt vaatleb kohus lepingu lõppemise küsimust, sest nõuet saab esitada teenuste eest lepingu kehtimise ajal.12.05.2005 on kostja ja TAS sõlminud tähtajalise lepingu 18 kuuks. Üldtingimuste p 8.3 järgi kui klient jätkab pärast tähtajalise lepingu tähtaja möödumist T teenuste tegelikku kasutamist ja T pole vähemalt 7 päeva enne tähtajalise lepingu tähtaja

möödumist saatnud kliendile teadet lepingu lõpetamise kohta, pikeneb leping määramata ajaks. Kostja väidab, et soovis lepingu lõpetamist ning leping lõppes 12.11.2006, pärast mida kostja sideteenuseid ei kasutanud. Hagejal puuduvad andmed lepingu lõpetamise kohta 12.11.2006 ning hageja väidab, et arvetest nähtub teenuse kasutamine ka pärast 12.11.2006. Hageja esitatud tõendite kohaselt on TAS saatnud 17.04.2007 teate lepingu lõpetamise kohta. Kohus peab andma sellele küsimusele hinnangu. Kohus leiab, et leping lõppes 12.11.2006. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Pooled on sõlminud tähtajalise lepingu 18 kuuks. Üldtingimuste p-s 8.3 nähti ette lepingu pikenemise tingimused. Nende tingimuste järgi kui teenuse saaja teenuse kasutamist ei jätka, leping lõpeb. Lepingu pikenemiseks pidi teenuse saaja teenuste kasutamist jätkama. Leping ei pikene ka siis, kui teenuse osutaja teatab lepingu lõpetamisest. Teenuse osutaja ei ole teatanud lepingu lõpetamisest. Hinnangu andmiseks, kas leping pikenes tuleb seetõttu tuvastada, kas kostja kasutas sideteenust ka pärast 12.11.2006. Kostja teenuse kasutamist eitab, hageja leiab, et teenuse kasutamist kinnitavaks tõendiks on 06.12.2006 arve. Sellel arvel (nr XXX) on arveldusperioodiks märgitud 07.11.2006-06.12.2006 ning teenusteks on märgitud kõned vastava eristustega (t lk 88-89). Kohus siiski leiab, et antud arve ei tõenda teenuse kasutamist pärast 12.11.2006. Nimelt on arve perioodi arvatud ka lepingu kehtimise periood 07.11.200611.11.2006. Arvelt ei ole võimalik tuvastada, milliseid teenuseid on kostja tarbinud enne 12.11.2006 ja milliseid pärast seda kuupäeva. Enne 12.11.2006 teenuste tarbimist tuleb pidada teenuste tarbimiseks sõlmitud tähtajalise lepingu alusel ning see ei pikenda lepingu tähtaega. Hiljem esitatud arved ei sisalda kõneteenuseid, vaid ainult paketimaksu ja leppetrahvi. Kohus leiab, et hageja ei ole suutnud kohtule tõendada, et kostja tarbis teleteenuseid pärast 12.11.2006. Sellelt pinnalt tuleb aga asuda järeldusele, et leping ei pikenenud. Üldtingimuste p 8.3 tingimused lepingu kehtivuse jätkumiseks ei ole täidetud ning leping lõppes automaatselt 18 kuu möödumisel selle sõlmimisest. Kuivõrd leping on lõppenud 12.11.2006 ei ole hagejal õiguslikku alust nõuda lepingu eest tasu maksmist. See seisukoht puudutab 2007a arveid. Kuivõrd puudub põhinõue ei saa olla ka viiviseid. 2007a arvetest tulenev nõue jääb rahuldamata. 06.11.2006 ja 06.12.2006 arvete suhtes on kostja esitanud aegumise vastuväite. Hageja on sellega nõustunud ning vähendanud hagihinda ning tegelikult nende arvete eest enam kostjalt raha ei nõua. Kohus nõustub pooltega, et Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 1 ja 147 lg 3 alusel on nendest arvetest tulenevad nõuded aegunud. Need nõuded aegusid 31.12.2009 kell 24.00. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtule 27.09.2010. Seega jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.